Otsingu tulemused
Abula telkimisala
Klibused Tagamõisa lahe rannikuvallid, kidurad rannamännid, tuul, päike ja romantiline meeleolu.Saaremaa
Saaremaa puhkeala
Abula-Kalasma õpperada (11,2 km)
Tore ja meeleolukas mereäärne matkarada. Eriti kena kevadel. Loopealne männik ja pankrannik annavad võimaluse elutsemiseks paljudele erinevatele taime- ja loomaliikidele.Saaremaa
Saaremaa puhkeala
Aegviidu külastuskeskus
Pukimäe rada kulgeb mööda matkateed ning suusaradasid, raja pikkus on ca 7 km. Võimalik läbida jalgsi, rattaga või lapsevankriga. Rada märgistatud ei ole, rajal on 18 küsimust ja need on seotud GPS punktidega, seega eksimisvõimalust ei ole. Tõmba alla QR-kood ja rajale lahendama (QR-koodi leiad Sõõriksoo väravast või külastuskeskuse infotahvlilt).
Harjumaa
Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala
Agusalu lõkkekoht
Lõkkekoht asub Agusalu looduskaitsealal mille omapäraks on soode vaheldumine pikkade, kitsaste ja kõrgete liivaste seljandikega, mida kohalikus kõnepruugis kutsutakse kriivadeks. Need on endisaegse Peipsi jääpaisjärve luited. Lõkkekohalt viib rada lähedal asuva Imatu soojärve äärde.Ida-Virumaa
Alutaguse rahvuspark
Agusalu rattarada
Rattarada on ca 38 km pikk, algab ja lõpeb Iisaku vaatetorni juures, läbib Vaikla, Imatu ning Varesmetsa küla, tehes ringi peale Agusalu looduskaitsealale tutvustades nii loodusväärtusi kui kohalikku pärandkultuuri.Ida-Virumaa
Alutaguse rahvuspark
Ähijärve lõkkekoht
Kauni Ähijärve kaldal paiknev lõkkekoht. Lõkkekoha läheduses on ujumisrand koos purde ja riietuskabiiniga. Lõkkekohas ei ole võimalik telkida, kuid telgi tohib püstitada kõrval asuvale Suuremäe telkimisalale.Võrumaa
Karula rahvuspark
Ähijärve puhkekoht
Puhkekoht asub Karula rahvuspargi külastuskeskuse õuealal. Puhkekohas on laud ja pingid ning välipesula puhta joogivee võimalusega. Hea koht pikniku pidamiseks. Külastuskeskuse parkla asub puhkekoha kõrval.Võrumaa
Karula rahvuspark
Ähijärve teerada (4km)
Rada saab alguse Karula rahvuspargi suurima järve, 176 ha suuruse veepeegliga Ähijärve äärest. Ähijärve ääres on mõnus nii supelsakstel kui kalameestel.Ähijärve teerada tutvustab piirkonna loodust ja ajalugu, muuhulgas kohalikku rahvapärimust. Rada kulgeb piki kunagisi käidavaid teid: heinamaateed, kallasrada, jalgrada, metsateed, taliteed, hobuseteed.
Võrumaa
Karula rahvuspark
Ahja lõkkekoht
Matkatee peatuskohaks rajatud lõkkekoht asub Põlvamaal Ahja –Võnnu tee lähistel.Põlvamaa
Kiidjärve-Kooraste puhkeala
Ahvena lõkkekoht
Lihtsa varustusega eelkõige kalastajale mõeldud peatuskoht enne Peipsile minekut või sealt tulles. Endal kindlasti kaasa võtta priimus või lõkkematerjal.Tartumaa
Peipsiveere looduskaitseala
Aidu matkarada
Aidu matkarada kulgeb mööda suletud karjääri kaeveala, tõustes kohati kõrgetele tranšeede nõlvadele ja siis laskudes taas orgu, kus saab ülevaate karjäärialade metsastamisest. Teele jääb ka veega täitunud kaevealasid millest ühte tuleb ületada parvega. Rada teeb ringi ümber Aidu - Nõmme lõkkekoha.Ida-Virumaa
Peipsi põhjaranniku puhkeala
Aidu-Liiva lõkkekoht
Asub noores männimetsas, veega täitunud kaeveala kaldal, mis meenutab oma helesinise vee ja kõrgete kallaste tõttu fjordi.Ida-Virumaa
Peipsi põhjaranniku puhkeala
Aidu-Nõmme lõkkekoht
Asub noores männimetsas, veega täitunud kõrgete kallastega järve meenutava kaeveala kaldal.Ida-Virumaa
Peipsi põhjaranniku puhkeala
Alakonnu lõkkekoht
Lõkkekoht asub Ähijärve kaldal. Suurepärane koht nii suvitajatele kui ka kalameestele. Vihmase ilma korral saab mõnusalt lõket teha puidust varjualuse all.Võrumaa
Karula rahvuspark
Alavere lõkkekoht
Väike lõkkekoht Alavere küla lähistel, Kose-Kehra maantee ääres.Harjumaa
Tallinna ümbruse puhkeala
Allikajärve lõkkekoht
Privaatne lõkkekoht kauni Allikajärve kaldal, rahvakeeli kutsutakse järve ka Tantsujärveks. Kalastajad leiavad mõnusaid kaldasopikesi õngitsemiseks ka kaldalt.Järv on allikaterohke ja mudase põhjaga ning seetõtu pole see ujumiseks väga sobiv. Kes tahab veemõnusid maitsta, võib minna lähedalasuva Toatsejärve põhjakaldal asuvasse puhkekohta (~ 500m) või Peraküla randa mere äärde (~1 km).
Läänemaa
Nõva puhkeala
Allikasoo õpperada (2,8 km)
Umbes tunniajalist jalutuskäiku pakkuv vaheldusrikas rada jääajast pärinevate astangute ja lubjarikaste allikaliste soolapikeste vahel.Rada juhatavad puidust nooleviidad ja sinised värvimärgid puudel.
Saaremaa
Viidumäe loodukaitseala
Altja loodus- ja kultuurilooline rada (3 km)
NUTIMÄNG - "Altja metsas ja mere ääres"Altja õpperajal saate tutvuda põlise kaluriküla ja seda ümbritseva metsa ja rannaga. Et see põnevam oleks, siis tehke seda mängides nutimängu “Altja metsas ja mere ääres“.
Selleks lae Play poest või App Store-st alla Loquizi äpp. Mänguks vajalikud paroolid või QR koodi leiad raja algusest.
Vaata ka teisi nutimänge!
Mereranna õpperada tutvustab kaluriküla ja ümbritsevat loodust kivisest rannast Altja jõe lammini.
Lahemaa erinevate teenusepakkujatega saab tutvuda siin.
Lääne-Virumaa
Lahemaa rahvuspark
Altmetsa lõkkekoht
Lõkkekoht asub vanadel Altmetsa talu maadel, Kirna õpperaja parklast 1,5 km kaugusel. Juba Kirna õpperaja algusest on üle luha näha lõkkekohal asuvat vaatetorni, millest avaneb hea vaade Pedja jõele ja luhale.Jõgevamaa
Alam-Pedja looduskaitseala
Altmetsa vaatetorn (parklast ca 1,5 km)
Altmetsa vaatetorn asub ringikujulisel Kirna õpperajal, parklast paremat haru pidi minnes jääb vaatetorn 1,5 km kaugusele ja vasakut haru minnes tuleb vaatetornini jõudmiseks käia lausa 5,3 km.Niinimetatud vahitorni tüüpi massiivne palkidest vaatetorn asub Altmetsa lõkkekohas endisel talumaal. Vaatetornist avanevad erinevatel aastaaegadel meeleolukad vaated Pedja jõele ja luhtadele.
Jõgevamaa
Alam-Pedja looduskaitseala
Alulinna lõkkekoht
Aa külas Tallinna-Narva maanteest 1 km lõunas.Ida-Virumaa
Peipsi põhjaranniku puhkeala
Alumati lõkkekoht
Lõkkekoht asub samanimelise väikese metsajärve ääres. Koht on looduslikult hästi varjatud ja selle leidmine võib veidi keeruliseks osutuda, kuna künkad varjavad hästi laagripaika ja järve ennast. Kui see on aga üles leitud, avaneb silmale meeldiv üllatus, sest koht on oma olemuselt äärmiselt armas.Valgamaa
Haanja-Karula puhkeala
Aluoja vaateplatvorm
Vaateplatvormid asuvad otse Aluoja joastiku servas, garanteerides nii võimsa vaatemängu. Joastik saab oma veed Mägara ojalt. Enne Pühajõe orgu laskumist, moodustab Mägara oja umbes 700 m pikkuse ja u 10 m sügavuse kanjoni (Aluoja kanjon). Joastik koosneb viiest suuremast astangus.Ida-Virumaa
Peipsi põhjaranniku puhkeala
Alutaguse rahvuspargi külastuskeskus
NUTIMÄNG – Tule ja tee oma looduses viibimine huvitavamaks. Kasuta Kauksi oja õpperaja läbimiseks mobiiltelefoni ning saa uusi teadmisi. Nutikaks raja läbimise on kaks erinevat võimalust. Kasuta QR-koodi lugejat ning leia QR-koodidega varustatud tahvlitelt küsimustele vastused või kasuta Loquizi äppi. Selleks lae Play poest või App Store-st alla Loquizi äpp, mängimiseks vajalikud paroolid leiad raja algusest/külastuskeskuse õuelt. Toredat seiklust!Vaata ka teisi nutimänge
Alutaguse rahvuspargi külastuskeskus asub Ida –Virumaal pikkade rannapuhkuse traditsioonidega Kauksi külas. Külastuskeskus on justkui Alutaguse rahvuspargi lõunavärav, kus enne elamusterohket retke, saate tutvuda rahvuspargi väärtuste ja külastusvõimalustega. Külastuskeskuse kompleks koosneb mitmest hoonest ja neist kahes on võimalik tutvuda püsinäitustega – „Alutaguse rahvuspargi aarded“ ja „Ida-Virumaa maastikud“.
Külastuskeskuse juurest vaid 300 meetrise jalutuskäigu kaugusel läbi rannamänniku avaneb teile maaliline Peipsi järv oma päiksele avatud liivaranna ja mandriluidetega.
Ida-Virumaa
Alutaguse rahvuspark
Angerja lõkkekoht
Lihtsa varustusega eelkõige kalastajale mõeldud peatuskoht enne Peipsile minekut või sealt tulles. Endal kindlasti kaasa võtta priimus või lõkkematerjal.Tartumaa
Peipsiveere looduskaitseala
Apteekrimäe metsarada (4 km)
Apteekrimäe metsarada on ca 4 km pikkune vahelduva reljeefiga matkaring, mis sobib hästi metsajooksuks või kõndimiseks. Rada algab ja lõpeb Otepää linnast Mäe tänavalt Otepää spordihoone eest. Raja alguses on Otepää valla poolt rajatud tervisespordi väljak.Valgamaa
Otepää looduspark
Audaku õpperada (2,8 km)
Viidumäe looduskaitseala asub Lääne-Saaremaal muistse Antsülusjärve rannaastangu ümbruses. See on Saaremaa vanim ja kõrgeim osa, mille tipp on 59 meetrit üle merepinna. Matkarada algab ja lõpeb parklas Viidumäe looduskaitseala kontori lähedal.Saaremaa
Viidumäe looduskaitseala
Autobaasi lõkkekoht
Meretuulte eest varjatud lõkkekoht männimetsa veerel Kärdla lähedal.Hiiumaa
Hiiumaa puhkeala
Diby puhkekoht
Diby poolsaarele jääv endine nõukogude piirivalve vaatluspunkti hoone.Läänemaa
Vormsi maastikukaitseala
Eesjärve telkimisala
Neeruti Eesjärve ääres asuv telkimisala.Lääne-Virumaa
Neeruti maastikukaitsela
Eesti-Läti pärandkultuuri ühisrada (60 km)
Edasi-tagasi liikumissuunaga (Eesti poolel üks suund 22 km, edasi-tagasi 44 km) rajal saab tutvuda mitme pärandkultuuriobjektiga, nagu näiteks Taheva mõis, tuuleveski, heinaküüni vare ja jahilasketiir, kikkapuu istandik, põlised ning vaigutatud männid. Rada on varustatud eesti-, läti- ja ingliskeelsete infotahvlitega objektide juures. Teeristidel asuvad suunaviidad on tähistatud vastavat värvi märgi ja sümboliga.NB! Läti poolel on raja tähistus ja infotahvlid kohati amortiseerunud.
Valgamaa
Haanja-Karula puhkeala
Eestimaa kõrgeim ebatsuuga
Tõenäoliselt Eesti kõrgeim ebatsuuga kasvab riigimetsas RMK Tellingumäe vaatetorni ja lõkkekoha lähistel koos teiste sama masti ebatsuugade, lehiste ja mändidega. Tornist avaneb uhket kasvu puudele hea vaade.Puid mõõtsid RMK ja Eesti Maaülikooli töötajad 2023. aastal maapealse laserskanneri abiga ja selgus, et üks neist on lausa 44 meetrit kõrge. See puu on infotahvliga tähistatud.
Ebatsuugadega samas grupis kasvavad Tellingumäel ka auväärses eas männid ja lehised. Neil, nagu ebatsuugadelgi, on vanust ligi 140 aastat (sünniaeg hinnanguliselt 1886).
Puud kasvavad kunagise Taheva mõisa metsamaadel. Kuidas need puud 140 aastat tagasi mulda said, ei ole teada, kuid sel ajal oli Taheva mõisnikuks Maximilian von Wulf, kes oli ka mõisa viimane omanik.
44 meetrit on puu jaoks uhke kõrgus, kuid ebatsuuga võib kasvada ka ligi saja meetri kõrguseks. Eestis on ebatsuuga võõrliik, puu kodumaa on Põhja-Ameerikas ja Aasias.
Ebatsuugal on tugev puit, mida kasutatakse valdavalt ehituses. Eestis kasvavad ebatsuugad enamasti haljasaladel.
Raamatus „Mõtsa ja tagasi“ on Jaan Kaplinski pakkunud, et ebatsuugat võiks nimetada tuglaseks. „Ma mõtli, et võinu paremb tuglasses kutsu, vanemb nimi oll tõsel Douglasia.“ Inglise keeles ongi ebatsuuga Douglas fir.
Valgamaa
Haanja-Karula puhkeala
Eestimaa kõrgeim haab
Teadaolevalt Eestimaa kõrgeim haab (Populus tremula), millel on kõrgust 43,2 meetrit. Rohkem kui 43 meetrit on kõrgust ka kõrval kasvavatel haabadel. Haabade erakordne kõrgus tuli ilmsiks kaugseire andmeid analüüsides, misjärel RMK töötajad ning Eesti Maaülikooli teadlased puu ka elektrontahhümeetriga üle mõõtsid.Puu läbimõõduks rinna kõrguselt mõõdeti 2021. aastal 49,4 cm. Puu vanuseks hinnati samal aastal puursüdamiku aastarõngaste järgi 93 aastat. Kuni aastani 2021 peeti Eestimaa kõrgeimaks haavaks Tartumaal Järvselja metskonnas kasvavat 41,6 meetri kõrgust haavapuud. Siinne kant on tuntud krahv Friedrich Georg Magnus Bergi (16. veebruar 1845 - 22. märts 1938) tegemiste poolest. Erilist tähelepanu pööras ta tammedele, tammealleed asuvad siit mõnesaja meetri kaugusel. Kas aga siinse haavapuu sünnil krahv Bergi käsi mängus on, pole teada.
Valgamaa
Haanja-Karula puhkeala
Elda telkimisala
Elda telkimisala asub Kööbe lõuka ääres Vilsandi rahvuspargi külastuskeskusest Loonal ligi 20 km kaugusel. Telkimisalast mõlemale poole rannikule jäävad väärtustatud Siluri ajastu pangad. Avamere vahetu lähedus loob soodsa mikrokliima Lõuna-Euroopa ja Vahemereäärsete taimede kasvuks. Pangal kohtab meie looduses lehtpuudel kõrgeimale ronivat luuderohtu, maas laiuvat karulauku, kevadel ilmuvat käopäkka. Rannikult avaneb kaunis vaade Vilsandi rahvuspargi akvatooriumile ja Eestimaa läänepoolseimatele avamere saarekestele. Elda telkimisala ümbrus on hea taime-, hülge-, linnu- ja liblikavaatluskoht. Asub inimasustusest eemal, kuid on pärandkultuuri poolest rikas.Saaremaa
Vilsandi rahvuspark
Elistvere lõkkekoht
Lõkkekoht paikneb ajaloolise Elistvere mõisapargi südamest veidi eemal, avatud pargiaasa ääres, Elistvere loomapargi vahetus läheduses (loomaapargi külastus on tasuline).Tartumaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Elistvere loomapargi külastuskeskus
NUTIMÄNG – Loomapargis käies on võimalik mängida nutimängu, mille käigus saad uusi teadmisi loomapargist. Selleks lae alla Play poest või App Store-st Loquizi äpp. Mängimiseks vajaliku kasutajanime ja parooli leiad loomapargi plaani kõrvalt infotahvlilt.Vaata ka teisi nutimänge
Elistvere loomapargi külastuskeskus asub Tartu-Jõgeva puhkealal ja on paljudele tuttava Elistvere loomapargi niinimetatud südameks.
Elistvere loomapark asutati 1997. aastal. Loomapargi ja külastuskeskuse eesmärgiks on jagada loodusharidust ja pakkuda võimalusi metsloomade vaatlemiseks nendele omases keskkonnas. Pakutakse loodusõppeprogramme lähiümbruse looduses ja loomapargis ning korraldatakse erinevaid üritusi. Samuti tutvustatakse kogu Tartu-Jõgeva piirkonna matkamise ning puhkamise võimalusi.
Tartumaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Elistvere õpperada (2 km)
Loomapargist algav edasi-tagasi käimistega kokku umbes 2 km pikkune rada asub loomapargi territooriumil ja sobib mõnusaks jalutuskäiguks loomapargi külastajale. Järveni on rada kasutatav ka ratastooliga. Rajal saab tutvuda kohapealse elustikuga, abiks teabetahvlid ja vaateplatvorm, järve-äärses vaatetornis on linnuteave. Õpperajale pääseb loomapargi lahtioleku aegadel, loomapargi külastus on tasuline.Tartumaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Elistvere õpperaja vaatetorn (parklast ca 500 m)
Elistvere õpperaja vaatetorn asub õpperaja lõpus, Elistvere Järve ääres. Tornist avaneb suurepärane vaade Elistvere järvele. Tornis infotahvlid järvel elutsevate lindude kohta. Õpperajale pääseb loomapargi lahtioleku aegadel ja loomapargi külastamine on tasuline.Tartumaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Elva jõe ürgoru matkarada (15 km)
Rada algab ja lõpeb väikeses parkimistaskus enne Tartumaa Tervisespordikeskusesse jõudmist Elva lähedal. Rada kulgeb Elva jõe ürgoru vahelduva maastiku metsateedel ja -radadel, kus näha mitmeid järvi, ojasid ja liivakivipaljandeid. Rada on tähistatud RMK suunaviitade ja valge-punane-valge tähistusega puudel.Tartumaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Emajõe õpperada (3km)
NUTIMÄNG - Kas tead, millist siin kasvavat taime kutsutakse põualilleks või mitu cm võib kasvada humal kevadel ööpäevas?Kui tahad oma teadmisi proovile panna, võta osa vahvast nutimängust!
Selleks lae alla Play poest või App Store-st Loquiz äpp. Kasutajanime ja parooli leiad raja algusest infotahvlilt. Nutikat mängimist!
Vaata ka teisi nutimänge
Õpperada algab endise Emajõe-Suursoo looduskeskuse (kunagine Kantsi kõrtshoone) juurest ja teeb tiiru jõeäärsel lammil, tarnamättalisel madalsoo heinamaal ning läbib sookaasiku.
Mistahes sõidukiga rajal liiklemine keelatud!
Tartumaa
Peipsiveere looduskaitseala
Endla järve matkarada (8 km)
Rada algab Kärdes asuva infotahvli juurest ja lõpeb Toomal. Raja läbimiseks kulub keskmiselt 3 h. Rada kattub enne Toomale jõudmist Männikjärve raba õpperajaga. Suurvee ajal võib jääda rada osaliselt vee alla. Rajal liigutakse jalgsi ja rada on looduses tähistatud puudel asetsevate kollaste värvimärkidega.Jõgevamaa
Endla looduskaitseala
Endla metsamaja
Endla metsamaja asub keset Endla looduskaitseala Endla järve kaldal: metsamajja jõudmiseks on vajalik jalgsi matkata vähemalt 3 km. Endla metsamaja sobib inimestele, kes hindavad puhkamise juures vaikust ja rahu ning on valmis tassima ööbimiseks vajaliku varustust läbi soode ja rabade. Metsamaja juures asub Juta kivi. Juta (Vanemuise kaunis tütar) kaitse all oli nii järv kui ka selle elanikud, suur hulk linde ja kalu. Sellel kivil istudes olla Juta oma armsamat taga igatsenud.Jõgevamaa
Endla looduskaitseala
Erastvere pargi telkimisala
Teeäärne peatuspaik järve kaldal. Võimalus ujumiseks ja pargis jalutamiseks. Erastvere tammikus asuvad 1883. aastal rajatud Ungern-Sternbergide perekonnakalmistu ja kabel. Telkimisalalt on võimalik suunduda 1 km pikkusele jalutusrajale, kus tutvustatakse siinset ajalugu ja loodust ning 38 km pikkusele ringikujulisele Kooraste rattarajale, mis kulgeb vaheldusrikkal maastikul mööda küla-ja metsavahelisi teid. Teekonnal on võimalik tutvuda 15 järve kauni vaatega, nii mõnegi järve kaldal on puhkepausiks sobiv RMK lõkkekoht. Telkimisalast mõni kilomeeter Põlva pool asub Põhjasõja Erastvere lahingu mälestuskivi.Põlvamaa
Kiidjärve-Kooraste puhkeala
Esku puhkekoht
Esku puhkekohas saab nautida metsa ilu ja kuulata lindude laulu. Sügisel tasub seenekorv kaasa võtta.Lahemaa erinevate teenusepakkujatega saab tutvuda siin.
Lääne-Virumaa
Lahemaa rahvuspark
Haanja lõkkekoht
Lõkkekoht asub Suure Munamäe läheduses, Suure Muna kohviku juurest u 300 meetrit. Parkida on võimalik sissesõidutee ääres. Sobiv koht lõkke tegemiseks ja pikniku pidamiseks. Samuti saab rahus ja vaikuses telkida ning nautida loodust, mida Haanjamaa kuppelmaastik pakub. Siin pole küll ujumiskohta, aga Te viibite Baltimaade kõige kõrgema tipu lähedal!Võrumaa
Haanja looduspark
Haldjarada (1,4 km)
Rada algab Jõeharu telkimisalalt ning suundub üle Laguja oja, mille ületades saab matkaja suunduda vasakule matkaringile. Rada on kerge raskusastmega ja sobilik igas vanuses matkajatele, eriti sobilik lastega peredele. Rajal on mitmed lastele huvipakkuvad kohad: seiklusrada, haldjate kujud ja nõiamaja. Rada on ringikujuline, matka lõppedes jõuab matkaja tagasi raja alguspunkti. Rada on tähistatud RMK suunaviitade ja kollase värvimärgistusega puudel.Tartumaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Harilaiu matkarada (6 km või 11 km)
NUTIMÄNG - tere tulemast tutvuma Harilaiuga nutimängu teel. Lisaks mitme tunnisele jalutuskäigule kaunis ja karmis looduses ootavad vastamist 10 küsimust Harilaiu looduse kohta.Mängimiseks lae Play poest või App Store-st alla Loquizi äpp. Vajalikud paroolid või QR koodi leiad parkla infotahvlilt.
Vaata ka teisi nutimänge
Mitmekesine inimtühi rannikuloodus. Madal silmapiir, avar vaade, tuul, kuldne rannaliiv ja suured lained. Huvitav maastik luidetel, tuultele allutatud puud ja põõsad. Klibuvallid, linnu- ja hülgehääled. Militaarobjektid, Kiipsaare majakas meres.
Ringjalt kulgev rada on märgistatud.
Saaremaa
Vilsandi rahvuspark
Harilaiu puhkekoht
Peatuspaik Saaremaa loodepoolseima poolsaare avastamiseks. Harilaiul saab tutvuda kiirete loodusprotsessidega rannikul, kus meri peab alalist võitlust maaaga.Saaremaa
Vilsandi rahvuspark
Harilaiu telkimisala
Harilaiu poolsaar on Saaremaa looderannikul Vilsandi rahvuspargi koosseisu kuuluv ala. Nelinurkset poolsaart ühendab Tagamõisa poolsaarega maakitsus ehk Harilaiu kael. Harilaiul on kaunid liiva- ja veeriserannad ning luited. Mere murrutav tegevus kujundab pidevalt rannajoont. Korduvalt külastades võib igaüks oma silmaga veenduda rannajoone muutustes. Poolsaarele mahub mitu magedaveelist järve, millest suurim on Laialepa laht. Lisaks huvitavale maastikule on Harilaid suure botaanilise ja zooloogilise väärtusega ala, mis on looduskaitse all juba 1924. aastast. Harilaid on olnud kogu ajaloo vältel asustamata ning seal viibides tekib tunne, et oled jõudnud tsivilisatsioonist kaugele maailma otsa ja andnud end loodusjõudude valda. Laialepa järve äärsele telkimisalale matkatakse u. 3 km mööda matkarada. Teisele poole telkimisala jääb avameri.Saaremaa
Vilsandi rahvuspark
Harimäe lõkkekoht
Lihtne peatuskoht puhkuseks või pikniku pidamiseks. Naabruses asuvast 28-meetrisest vaatetornist avaneb kaunis vaade Lõuna-Eesti maastikule.Valgamaa
Otepää looduspark
Harimäe vaatetorn
Ilus vaade Lõuna-Eesti maastikule. Vaatetorn asub Tartu maratoni raja ääres.Valgamaa
Otepää looduspark
Harku metsa loodusrada (5,7 km)
Harku metsa loodusrada tutvustab vaheldusrikast Harku metsa, erinevaid metsatüüpe ja raba ning neis leiduvaid liike. Raja pikkus on 5,7 km ja see on looduses tähistatud roheliste täppidega. Raja keskel liivaluidetel asub avatud lehtla, kus matkaja jalgu puhata saab.Harjumaa
Tallinna ümbruse puhkeala
Härma lõkkekoht
Härma alumine ehk Kõlgusniidu müür on 20,5 m kõrgune etteulatuv kalju ning on Piusa ürgorus üks kaunimaid oma erksavärviliste savikihtide ja majesteetliku püramiidja kuju tõttu. Jõekäärus asuval niidul on mõnus lõkkekoht, kus võimalik telkida ja lõket teha.Võrumaa
Haanja-Karula puhkeala
Haugi lõkkekoht
Lihtsa varustusega eelkõige kalastajale mõeldud peatuskoht enne Peipsile minekut või sealt tulles. Endal kindlasti kaasa võtta priimus või lõkkematerjal.Tartumaa
Peipsiveere looduskaitseala
Heimtali õpperada (2,5 km)
Õpperada täiendab suurepäraselt Heimtali mõisa kompleksi. Rajale jõuab kui Heimtali mõisa südamest sõita Viljandi poole. Parkla leiab orus asuva salapärase päkapikumaja meenutava viinaköögi järgi.Heimtali õpperada on 2,5 km pikkune rada, mis möödub Eesti ainukesest Heimtali pärnapuistust. Rada sobib loodussõbrale, keda võluvad võimsad laialehelised puud. Hiiglaslike puude tüved on aga kaetud erinevate haruldaste sammaldega, neist paljud on vääriselupaiga tunnusliigid.
Viljandimaa
Sakala puhkeala
Hiieveski telkimisala
Telkimisala asub Paunküla veehoidla ääres.Harjumaa
Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala
Hinni kanjon
Hinni kanjon on 15-20 meetri sügavune sälkorg. See suursugune Devoni liivakivi loodusmälestis on oma sügavuse tõttu Eestis ainulaadne. Pole teada teisi sügavaid liivakivikanjoneid. Kanjoni pikkus on u 200 meetrit, laius ülesvoolu minnes 6-10 meetrit, mis kitseneb kiiresti 3 m laiuseks. Kanjonile lisavad erilisust risti-rästi mahalangenud puud ning väike allikakoobas. Allikaveel on rahvajuttude põhjal raviv ning noorendav mõju. Kitsasse ning järsuveerulisse kanjonisse pääsemiseks on sinna rajatud laudtee ja trepid.Võrumaa
Haanja looduspark
Hirmuste õpperada (1,3 km)
Rada saab alguse Hirmuste telkimisalalt ja kulgeb vanas loodusmetsas üle metsastunud luidete ja läbi lodulepiku. Tagasiteel piki rannikut saab imetleda merevaateid. Rada sobib läbimiseks jalgsi. Aega raja läbimiseks kulub 30-40 minutit, vaatamisväärsusi tutvustavad 6 infoalust.Hiiumaa
Hiiumaa puhkeala
Hirmuste telkimisala
Kauni liivarannaga telkimiskoht mere ääres männimetsa varjus. Mõnus paik nautimaks õhtust päikeseloojangut merre.Hiiumaa
Hiiumaa puhkeala
Hirvelaane lõkkekoht
Väike varjatud lõkkekoht Raplamaa metsade rüpes.Kogu elutegevuseks vajalik vesi tuleb matkajal endal kaasa võtta, kuna veevõtuvõimalus lõkkekoha läheduses puudub.
Lõkkekoht jääb RMK Oandu - Ikla matkatee äärde.
Raplamaa
Tallinna ümbruse puhkeala
Hirvepargi lõkkekoht
Vana-Vigala hirvepargi Jakobi saarel asuv lõkkekoht koos telkimisvõimalusega. Lõkkekoht jääb Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkateele.Raplamaa
Matsalu rahvuspark
Huitbergi matkarada (3 km)
Üks paeluvamaid kohti Vormsil on saare keskel kuusemetsas asuv Huitbergi paekühm. Üle 400 miljoni aasta vanune jää poolt siledaks lihvitud korallriff on tekkinud Ordoviitsiumi troopilises madalmeres elanud loomakeste lubikodadest. Lubjakivipaljandil samblavaibast vabadel kohtadel võib näha kivistisi, lubjakiviõnarustel on endale kasvupaiga leidnud kaitsealused sõnajalad.Ringikujuliselt läbitav rada on tähistatud puidust viitadega.
Läänemaa
Vormsi maastikukaitseala
Hülkari puhkekoht
Naissaare kagutipus, piirivalve radari läheduses asuvast puhkekohast avaneb võrratu vaade Tallinna lahele ning Tallinna linnale. Puhkekoht asub laiade ning puhaste liivaluidete vahel. Rand puhkekoha juures on ujumiseks sobiv.Harjumaa
Naissaare looduspark
Hundissaare lõkkekoht
Matkatee peatuskohaks rajatud lihtne lõkkekoht, tuletõrje veevõtutiigi ääres.Jõgevamaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Hüpassaare lõkkekoht
Hüpassaare lõkkekoht asub Hüpassaare õpperaja alguses. Lõkkekohas on võimalik piknikku pidada ja telkida ka suuremal seltskonnal. Toekas katusealune kaitseb halva ilma eest.Viljandimaa
Soomaa rahvuspark
Hüpassaare õpperada (4,4 km)
NUTIMÄNG - õpperajale minnes tee oma retk põnevamaks mängides nutimängu "Sookolli seiklused Hüpassaares"! Selleks lae Play poest või App Store-st alla Loquizi äpp. Mängu QR koodi leiad raja parkla infotahvlilt.Rajal on suhteliselt halb telefonilevi, siis mängu mängimiseks tuleks varustada ennast akupangaga.
Vaata ka teisi nutimänge
Raja algusosa kulgeb umbes kilomeetri jagu läbi kõdusoometsa. Kõdusoomets on tekkinud soometsast kuivenduse tagajärjel. Edasi liikudes hakkab maapind tasapisi tõusma, olete jõudnud Kuresoo raba serva. Soo on liigniiske paik, kus osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana. Soomaastik on Kuresoos mitmekesine. Õpperada möödub Mart Saare majamuuseumist.
Viljandimaa
Soomaa rahvuspark
Iisaku mäe lõkkekoht
Lõkkekoht asub Iisaku mäe jalamil, kuhu on rajatud terviserajad, kus suvel saab matkata ja rattaga sõita ning talvel suusatada. Mäe tipus asub iisaku vaatetorn, kust avanevad suurepärased vaated.Ida-Virumaa
Alutaguse rahvuspark
Iisaku vaatetorn
Iisaku mäel, mis on Uljaste oosi järel Ida-Viru maakonnas kõrguselt teine looduslik koht, asub 28 m kõrgune vaatetorn, kust selge ilmaga paistavad isegi Kuremäe kloostri tornid ja Peipsi järv.Ida-Virumaa
Alutaguse rahvuspark
Illi telkimisala
Elva lähedal kaunis männimetsas paiknev avar telkimisala sobib mitmekülgseks puhkuse veetmiseks - siin saab peatuda pikemalt, mahub jalga puhkama ka matkaja, seeneline-marjuline, samuti on piisavalt ruumi väiksemate ürituste korraldamiseks. Arvukad metsateed ja rajad sobivad ka lihtsalt meeleolukateks jalutuskäikudeks.Tartumaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Ilumetsa metsamaja
Mõnus metsamajake, kus saab puhata ja ennast hästi tunda. Kuuma saunaleili saab maha jahutada maja kõrval asuvas tiigis. Parklast saab alguse Nohipalo õpperada , laudtee viib Leevati järve äärde, kuhu on asja ka kalapüügi huvilisel.Põlvamaa
Räpina-Värska puhkeala
Ilumetsa puhkekoht (meteoriidikraatrid)
Ilumetsa puhkekoht paikneb meteoriidikraatrite läheduses. Puhkekohas on infomaja, laudtee, parkla ja kuivkäimla, telkida siin ei ole võimalik. Põrguhaua ümber on avatud vaadet, siia tulekuks on rajatud laudtee, kus saab liikuda ka ratastooliga.1938. aastal avastatud Ilumetsa kraatritest suurim on Põrguhaud, selle läbimõõt valli harjalt on kuni 80 meetrit ja sügavus 12,5 meetrit, põhja katab kuni 2,5 meetri paksune turbakiht. Kujult samalaadne on ka teine kraater - Sügavhaud. See kõrge metsaga kaetud lohk asub Põrguhauast umbes 900 meetrit lõuna pool Sügavhaua metsavahikoha lähedal. Kraatri läbimõõt valli harjalt on keskmiselt 50 meetrit ja sügavus 4,5 meetrit. Sügavhauda säilitatakse looduslikult.
Võrumaa
Räpina-Värska puhkeala
Ingatsi õpperada (4,3 km)
NUTIMÄNG - Ingatsi õpperajale minnes tee oma retk põnevamaks mängides nutimängu! Selleks lae Play poest või App Store-st alla Loquizi äpp. Mängu QR koodi leiad raja parkla infotahvlilt.Vaata ka teisi nutimänge
Raja esimene pool viib läbi lodumetsa. Seejärel tõusete mööda kõrget rabarinnakut üles Kuresoole. Rabarinnakule on püstitatud vaatetorn. Edasi viib laudtee teid laugaste vahele. Rajale on ehitatud mitmeid puhkekohti kaunite vaadetega Kuresoole.
Viljandimaa
Soomaa rahvuspark
Ingatsi õpperaja vaatetorn (parklast ca 1 km)
Vaatetorn asub Ingatsi õpperajal Eesti ühe kõrgeima rabarinnaku peal. Sealt avaneb vaade Kuresoo laugastele ja mändidele.Viljandimaa
Soomaa rahvuspark
Jalase loodusrada (2 km)
Jalase maastikukaitsealal kaitstakse soo-, loo- ja metsakooslusi, kaitsealuseid liike, geoloogilisi üksikobjekte ja Jalase eriilmelist külamaastikku. Kaitsealale jääb kolm metsise mänguala.Jalase loodusrada algab Jalase- Ohukotsu teel asuvast puhkekohast. Esialgu kulgeb pinnasrada 1 km ulatuses läbi Arbumetsa sihtkaitsevööndi mitmekesise metsaosa, siis 300 meetrit mööda põlluäärt, kust algab 0,7 km pikkune laudtee. Laudrada kulgeb Sõbesoo sihtkaitsevööndis ja juhatab huvilise Sõbessoo ehk Jalase järve äärde. Soovitame matkajal järve äärest sama teed mööda tagasi algusesse tulla.
Raplamaa
Jalase maastikukaitseala
Raplamaa
Tallinna ümbruse puhkeala
Järve puhkekoht
Pikk kuldse liivaga mererand. Luitemänniku all saab vaadelda huvitavaid kaitsealuseid taimeliike.Saaremaa
Saaremaa puhkeala
Järveotsa lõkkekoht
Kena väike lõkkekoht Valgejärve õpperaja ääres asuva Järveotsa järve ääres.Harjumaa
Tallinna ümbruse puhkeala
Järvi Pärnjärve telkimisala
Küllaltki suur telkimisala, mis sobib ka üritusteks ning on autoga väga kergesti ligipääsetav. Telkimisala jääb Liiapeksi-Aegviidu matkarajale ja Oandu-Aegviidu-Ikla matkateele.Harjumaa
Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala
Järvi Pikkjärve telkimisala
Telkimisala asub Järvi Pikkjärve kirdenurgas metsa sees kuuskede all. Telkimisala jääb Järvi-Aegviidu matkarajale ja RMK Oandu-Aegviidu-Ikla matkateele.Harjumaa
Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala
Järvi-Aegviidu matkarada (27 km)
TÄHELEPANU!SEOSES MAAOMANIKE VASTUSEISUGA RAJA KULGEMISEL LÄBI NENDE KINNISTUTE ON MATKARAJA LIIAPEKSI - JÄRVI PIKKJÄRVE VAHELINE LÕIK (lõigu pikkus 5 km) LIKVIDEERITUD. RADA ALGAB JÄRVI PIKKJÄRVE TELKIMISALALT (raja pikkus nüüd 27 km)!
Matkasellide seas juba tuttav Liiapeksi-Aegviidu matkarada pakub oma 27 km (endine 32 km) pikkuse ja mitme telkimisala ning lõkkekohtade matkavõimalusi 2-3 päevaks. Vahelduv ja kaunis maastik tasub kindlasti kogemist. Rada on märgistatud punaste värvitäppidega puudel, hargnemiskohtades viitadega. Rada kattub Oandu-Aegviidu-Ikla matkateega.
Harjumaa
Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala
Jõeharu telkimisala
Elva jõe lähedal metsa ja luhaniidu piirimail paiknev telkimisala sobib mitmekülgseks puhkuse veetmiseks - siin saab peatuda pikemalt, jalga saab puhata ka matkaja, kalastaja, seeneline ja marjuline. Siit võib suunduda Haldjarajale, kus Sind ootamas mitmeid üllatusi.Tartumaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Jõemõisa lõkkekoht
Jõemõisa lõkkekoht on Saare-Pala-Kodavere maanteelt tulles esimene viiest Kaiu järvede ääres olevast lõkkekohast. Lõkkekoht asub Jõemõisa järve kõrgel kaldal, kust avaneb suurepärane vaade Kaiu järvestikule ja kus saab nautida nii metsa kui vee-äärse puhkuse võlusid.Jõgevamaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Jõemõisa matkarada (0,5 km)
0,5 km pikkune läbi metsa kulgev jalgrada sobib meeleolukaks jalutuskäiguks puhkealal viibijale, Tammeluhal võib soovi korral edasi suunduda pikemale 3 km pikkusele Tammeluha matkarajale.Jõgevamaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Jõksi järve lõkkekoht
Mõnus järve-äärne peatuspaik metsapuhkuseks Kanepi aleviku vahetus läheduses.Põlvamaa
Kiidjärve-Kooraste puhkeala
Jõuga järvede lõkkekoht
Lõkkekohad asuvad Pesujärve kaldal. See on populaarne ujumiskoht, järve äärde viib laudtee ning mugavaks vette minekuks on olemas ujumissild. Jõuga järvestik koosneb neljast irdjää sulamisel tekkinud järvest. Need järved on Jõuga Pesujärv, Jõuga Linajärv, Jõuga Liivjärv ja Armise järv. Järvedes esineb mitmeid haruldasi taime- ja loomaliike, näiteks veekonn.Ida-Virumaa
Alutaguse rahvuspark
Jugapuulaane õpperada (3,5 km)
NUTIMÄNG - Jugapuulaane õpperajale minnes tee oma retk põnevamaks mängides nutimängu!Selleks lae Play poest või App Store-st alla Loquizi äpp. Mängu „Jugapuulaane raja mäng“ ning „Ilvese jälgedes“ täpsemad juhtnöörid, vajalikud paroolid või QR koodi leiad Nõva külastuskeskuse parkla infotahvlilt.
Vaata ka teisi nutimänge
RMK Nõva külastuskeskuse juurest Perakülast algav õpperada, mis kulgeb läbi eriilmeliste metsade ja pärandkultuuri paikade ning jõuab ringiga tagasi alguspunkti. Rada on soovitav läbida jalgrattaga, kuid on sobiv ka jalutamiseks.
Läänemaa
Nõva puhkeala
Juminda telkimisala
Lahemaa läänepoolseima poolsaare tipus asuv telkimisala.Lahemaa erinevate teenusepakkujatega saab tutvuda siin.
Harjumaa
Lahemaa rahvuspark
Jussi loodusrada (8 km)
Loodusrada on äärmiselt vaheldusrikka maastiku ja loodusega. Rada kulgeb üles-alla mööda Jussi järvede äärde jäävaid oose ning viib matkaja ka Jussi nõmmele. Jussi nõmm on Eestis ainulaadne looduskooslus, mis on tekkinud Nõukogude armee tegevusest tingitud korduvate põlengute tagajärjel. Rada on tähistatud kollaste värvimärkidega.Raja algus ja lõpp on Koersilla parklas.
Harjumaa
Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala
Jussi telkimisala
Jussi telkimisala asub Jussi Väinjärve kaldal. See on väike ja privaatne telkimisala, mis jääb Jussi loodusraja ja RMK matkatee äärde.Harjumaa
Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala
Kaali puhkekoht
110 meetrise läbimõõduga Kaali peakraater tekkis Maa atmosfääris süttinud raudmeteoriidi plahvatusest Saaremaa aluskivimiga kokkupuutel.Meteoriidi küljest laskumisel eraldunud väiksemad tükid tekitasid ümbruskonda kaheksa pisemat kraatrit.
Kaali kraatri tekkeajaks arvatakse olevat ajavahemik 3470 kuni 3545 aastat tagasi.
Saaremaa
Saaremaa puhkeala
Kabeli puhkekoht
Kõige märkimisväärsemaks säilinud ehitiseks Osmussaarel on 1766. aastal rajatud lubjakivist kabeli (Jesu Kapell) varemed, mida on renoveeritud aastatel 2006-2012.Läänemaa
Osmussaare maastikukaitseala
Kabelimäe lõkkekoht
Lõkkekoht asub Balti jääpaisjärve omaaegsetel luidetel. Koht on nime saanud Põhjasõja ajal sinna maetud Rootsi kindrali järgi. Lõkkekoht võib olla päästerõngaks neile, kes on ööbimiskohaks planeerinud lähedalasuva Saeveski metsaonni, kuid pole sinna mingil põhjusel mahtunud.Järvamaa
Sakala puhkeala
Kaberneeme lõkkekohad
40 km kaugusel Tallinnast rannaküla, karjääri ja mere vahetus läheduses paiknevad lõkkekohad.Harjumaa
Põhja-Eesti puhkeala
Kabli külastuskeskus
NUTIMÄNG - Kabli looduse õpperajale on valminud järgmised nutimängud – LIIVI LAHE SEIKLUSED ning LEHED JA OKKAD. Tule üksi või koos perega, lahenda erinevaid ülesandeid ja saa uusi teadmisi. Preemiaks hea lahenduste eest on värske mereõhk ja kaunis linnulaul.Selleks lae Play poest või App Store-st alla Loquizi äpp. Mängu vajalikud paroolid või QR koodi leiad parkla infotahvlilt.Laiksaare loodusrajale seiklema minnes on Sul hea võimalus teadmisi juurde saada, kui mängid nutimängu “Laiksaare metsaseiklus“. Läbi 33 lahendatud küsimuse, saad loodusest teada nii mõndagi uut ja huvitavat! Head looduse nautimist ja mängimist nii perega kui üksi!
Selleks lae Play poest või App Store-st alla Loquizi äpp. Mängu „Laiksaare metsaseiklus“ täpsemad juhtnöörid, vajalikud paroolid või QR koodi leiad Pärnumaa metskonna parklas olevalt või raja algusest infostendilt.
Vaata ka teisi nutimänge
Külastuskeskus asub mereäärses männitukas, Liivi lahe kaldal. Rannikumeri, rannaniidud, vaheldusrikkad metsad, meeliköitvad rabad ning kohalikud looduskaunid paigad iseloomustavad lähiümbrust kõige paremini. Maja lähedal on Priivitsa lõkkekoht, kus saab lõket teha ja telkida. Samuti on võimalus läbida Kabli looduse õpperada. Matkahuvilistele jagame infot RMK matkateede ja piirkonna erinevate matkaradade ja –võimaluste kohta.
Müüme RMK meeneid ja jagame teavet lähipiirkonnas asuvatest majutusasutustest ja toitlustuskohtadest.
Külastuskeskusesse on oodatud ettevõtted pidama seminare ja õppepäevi, soovi korral saab tellida meilt ka sobiva loodusprogrammi.
Viime läbi erinevatel teemadel loodushariduslikke programme nii lastele kui ka täiskasvanutele.
Sügisrände aeg on harukordne võimalus osa saada ja jälgida lindude rõngastamise protsessist ja rohkem teada saada lindude rändest. Lisaks lindudele saab teavet ka nahkhiirte ja kiilide rändest.
Tutvu lähemalt ka meie programmide ja sündmustega!
NB! Külastuskeskuse õuealal on telkimine keelatud! Palume kasutada Priivitsa lõkkekohta!
Pärnumaa
Pärnumaa puhkeala
Kabli looduse õpperada (1,8 km)
NUTIMÄNG - Kabli looduse õpperajale on valminud järgmised nutimängud – LIIVI LAHE SEIKLUSED ja LEHED JA OKKAD.Tule üksi või koos perega, lahenda erinevaid ülesandeid ja saa uusi teadmisi.
Preemiaks hea lahenduste eest on värske mereõhk ja kaunis linnulaul.
Selleks lae Play poest või App Store-st alla Loquizi äpp.
Mängu vajalikud paroolid või QR koodi leiad parkla infotahvlilt.
Vaata ka teisi nutimänge
1,8 km pikkusele ringikujulisele rajale jääb vahelduvaid maastikke ja erinevaid elupaiku, ka vääriselupaiku. Rada on tähistatud puidust suunaviitadega ja varustatud infotahvlitega, mis tutvustavad just antud peatuskoha vaatamisväärsusi. Raja läbimiseks kulub 1-2 tundi. Raja lõpus on Priivitsa lõkkekoht, kus on võimalik teha tuld ja kinnitada keha.
Pärnumaa
Pärnumaa puhkeala
Kaiu järve lõkkekoht
Lõkkekoht asub Kaiu järve idakaldal ja on viimaseks Kaiu järvede lõkkekohtade reas. Sobib nii veepealse puhkuse veetmiseks kui jalutamiseks vahelduva reljeefiga marja- ja seenerikastes metsades.Jõgevamaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Kaiu rattarada (45 km)
45 km pikkune rada kulgeb suures osas Kaiu mõhnastikus. Rada pakub oma pikkuse ja kulgemisega väga vahelduval maastikul parajalt koormust ka treenitumale rattasõitjale. Rada kulgeb Kääpa külast lõuna suunas läbi valgusküllaste männimetsade, kus on metsateedel ka lahtise liivaga tõuse-langusi. Kosutuseks pisikest puhkepausi sobib pidada Kaiu järvede äärsetes lõkkekohtades, kus on võimalik ka end veega karastada. Üheks huvitavamaks punktiks rajal on Sõõru küla oma üle 100 aasta vanuse tulevalvetorniga (torni minek pole lubatud). Pala asulas saab vajadusel oma toidu- ja joogivarusid täiendada, et jätkuks jõudu raja teise poole läbimiseks. Kääpa külas võib käia Kalevipoja muuseumis, teemapargis, läbida krati seiklusrada ja hea õnne korral kohata ka kratte endid.Jõgevamaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Kakerdaja loodusrada (7 km)
Loodusrada saab läbida erinevate rajalõikudena. Raba nautlejatele on võimalus minna mööda laudteed (4 km) läbi Kakerdaja raba. Erinevaid metsatüüpe ja järvi näeb aga Kalajärvede rajalõigul, minnes mööda Noku lõkkekohast ja tehes tiiru ümber väikese ja suure Kalajärve jõuab mööda teed tagasi Noku lõkkekohta. Rada jääb ka RMK Oandu-Aegviidu-Ikla ja RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkateedele.Järvamaa
Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala
Käkisilma telkimisala
Mere ääres Kuusnõmme poolsaare tipus teeäärne mändidest varjatud telkimisala koos lähedalasuva parklaga.Saaremaa
Vilsandi rahvuspark
Kaksikute lõkkekoht
Siin saab vaadata mustjaspruuni värvusega kivisid - gneissbretšasid. Need on tekkinud 540 miljoni aasta eest, kui Osmussaarest 10 km kirdes langes merre Neugrundi meteoriit.Kuulsaimad ongi lainetuse poolt räsitud Kaksikud.
Läänemaa
Osmussaare maastikukaitseala
Kalajärve lõkkekoht
Lõkkekoht asub sügaval männimetsas Kakerdaja õpperaja ääres.Harjumaa
Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala
Kalamehe lõkkekoht
Lõkkekoht asub Kaiu järve põhjaosas, Tammeluha vahetus läheduses. Sobib nii veepealse puhkuse veetmiseks kui jalutamiseks vahelduva reljeefiga marja- ja seenerikastes metsades või suundumiseks ka Tammeluha matkarajale.Jõgevamaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Kalasma telkimisala
Kaunis mereäärne klibuga kaetud vähese taimestikuga ala. Mõnus koht päikeseloojangute ja rahu nautimiseks.Saaremaa
Saaremaa puhkeala
Kaleste õpperada (1,8 km)
NUTIMÄNG - Lisaks looduselamuse hankimisele on soovijail võimalus rada läbida mängides.Selleks lae Play poest või App Store-st alla Loquizi äpp. Mängu „Kaleste rannal ja metsas“ täpsemad juhtnöörid, vajalikud paroolid või QR koodi leiad raja algusest.
Vaata ka teisi nutimänge
Õpperada paikneb Kaleste lahe ääres ja kulgeb mööda metsastunud luiteid, mida ilmestavad erinevad rannikukooslused ja vanad kuivanud rannamännid. Rada algab ja lõpeb Kaleste telkimisalal oleva infotulba juures. Aega raja läbimiseks kulub 30-50 minutit.
Hiiumaa
Hiiumaa puhkeala
Kaleste telkimisala
Telkimisala Kõpu poolsaare lõunarannikul on üks mõnusama liivarannaga kohti poolsaarel. Paremat supluskohta lastega peredele on raske leida.Hiiumaa
Hiiumaa puhkeala
Kalja õpperada (1 km)
Kalja õppearada tutvustab karstivorme ning nende tekkepõhjuseid. Kalja kurisudes neeldunud, maa-aluse salajõe läbinud veed väljuvad maapinnale tõusuallikatena põhja pool, Jauni küla lähedal, Hiieniidi (Iilasmaa) allika-alal. Rada on ringikujuline ja tähistatud siniste värvimärkidega.Saaremaa
Saaremaa puhkeala
Kaljupealse lõkkekoht
Lõkkekoht asub Võhandu jõe kaldal ja sobib oma asukoha (metsas jõe kaldal, eemal asustusest) poolest telkijatele, kalapüügi-huvilistele ning vahepeatuseks kanuumatkajatele. Siin avaneb kaunis vaade Võhandu jõe paljandile. Võimalik jalutada (edasi-tagasi) jõe kaldal kulgeval metsateel ning nautida kauneid loodusvaateid.Põlvamaa
Räpina-Värska puhkeala
Kallaste panga puhkekoht
Kallaste pank on umbes 400 meetri pikkune ja kuni 10 m kõrgune paepaljand.Pangal kasvab vana männik, mille varjus kulgeb metsatee piki astangut. Panga lõunapoolses osas paljandub korallidest jt. mereselgrootutest moodustunud biohermne riff, üks esinduslikumaid omataoliste seas Eestis. Panga paelõhedes kasvab mitmeid haruldasi sõnajala- ja õistaimeliike. Muistendi järgi olnud Kallaste panga sees eestlaste muistse vabadusvõitluse ajal Vanapagana sepikoda, kus ta kohalikele relvi valmistanud.
Hiiumaa
Hiiumaa puhkeala
Kalmeoja lõkkekoht
Viru raba lähedal asuv lõkkekoht sobib RMK Oandu-Aegviidu-Ikla matkatee läbijaile.Lahemaa erinevate teenusepakkujatega saab tutvuda siin.
Harjumaa
Lahemaa rahvuspark
Kalurikoja metsaonn
Metsaonn Kõpu poolsaare põhjarannikul rannamändide varjus. Mõne sammu kaugusel on rand. Sõiduteelt on onnini 2,5 km pinnaseteed, mis ei ole suurtele bussidele läbitav. Metsaonn on sobilik kalameestele ja matkajatele peatumiskohaks nii suvel kui talvel.Hiiumaa
Hiiumaa puhkeala
Kamari-Kärevere veemarsruut (75 km)
Matka on soovitatav alustada Kamari veehoidla tammi tagant. Veeraja pikkus on 75 km. Teekond võib kesta 2-3 ööpäeva. Veerada on mõeldud mootorita veesõidukitega matkamiseks.Jõgevamaa
Alam-Pedja looduskaitseala
Kapasto metsaonn
Metsaonn asub Hiiumaa südames kunagise vana metsavahikoha asemel. Siin võid nautida vaikust ja rahu eemal suuremast inimasustusest.Hiiumaa
Hiiumaa puhkeala
Kärdla matkarada (4 km)
Kärdla lähiümbruse metsadesse loodud matkarada sobib nii puhkepäevaseks jalutuskäiguks kui ka looduse nautimiseks. Värvimärgiste ja suunaviitadega tähistatud rada kulgeb läbi mitmesuguste metsakoosluste ja ümber väikeste soolapikeste. Matkamiseks sobib igal aastaajal, kuid tuleb arvestada, et rajal on märjemaid ja vesiseid kohti. Kuival ja põuasel kevadel ning suvel läbitav kuiva jalaga, märjemal aastaajal tuleks rajale minnes jalga panna vettpidavad jalanõud. Kraavide ületamiseks on rajal 4 purret. Raja läbimiseks kulub rahulikus tempos umbes tund.NB! Kärdla matkarada ei ole ette nähtud jalgratta ega mootorsõidukiga läbimiseks.
Hiiumaa
Hiiumaa puhkeala
Kärgandi lõkkekoht
Kärgandi lõkkekoht asub kenal lagendikul keset mitmekesiseid metsi. Lõkkekoha ümbruse väga vaheldusrikka reljeefiga metsamaastik (Selgise mäed) sobib hästi omal käel jalutamiseks ja sügisel marjade ning seente korjamiseks. Lõkkekoht on väikese kõrvalepõikena võimalikuks puhkekohaks Selgise rattarajal, sinna viiv tee on meeleolukate kurvide ja tõusude-langustega.Tartumaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Karjääri telkimisala
Varjuline telkimisala asub endises kruusakarjääris, mis nüüd on loodusilmeline. Asub Abula-Kalasma õpperaja ääres.Saaremaa
Saaremaa puhkeala
Karjamaa telkimisala
Telkimisala on järvetuultele varjatud, kuid ometi ainult 100 m kaugusel kaunitest liivaluidetest.Ida-Virumaa
Peipsi põhjaranniku puhkeala
Karula lühike jalgrattarada (15 km)
Rada asub Karula rahvuspargi territooriumil ja rajal kindlat algus- ega lõpp-punkti ei ole. Mugavaim viis rajale minekuks on Karula rahvuspargi külastuskeskuse juurest, kuhu saab parkida auto ja teabepunktist küsida raja kaardi. Rada on tähistatud nii plekist kui ka plastikust jalgrattamärgistega.Võrumaa
Karula rahvuspark
Karula pikk jalgrattarada (38 km)
Rada asub Karula rahvuspargi territooriumil ja rajal kindlat algus- ega lõpp-punkti ei ole. Mugavaim viis rajale minekuks on Karula rahvuspargi külastuskeskuse juurest, kuhu saab parkida auto ja teabepunktist küsida rahvuspargi kaardi. Rada on tähistatud nii plekist kui ka plastikust jalgrattamärgistega.Võrumaa
Karula rahvuspark
Karula pikk jalgsimatkarada (36 km)
Rada asub Karula rahvuspargi territooriumil, rajal kindlat algus- ega lõpp-punkti ei ole. Rada kulgeb ringikujuliselt ja on viidastatud nii, et on võimalik liikuda mõlemas suunas, aga soovitav liikumissuund on siiski vastupäeva. Tähistatud on rada kollaste värvimärkidega puudel, postidel olevate plastikust matkaja piktogrammidega ja suuremate teede ääres plekist suunaviitadega.Võrumaa
Karula rahvuspark
Karula Pikkjärve lõkkekohad
Lõkkekohad asuvad väga omapärases ida – läänesuunalises ürgorus paikneva järve ääres. Järve kaldad on kõrged, suuremalt osalt liivased. Vaikne paik lõkke tegemiseks, telkimiseks, järve ilu nautimiseks.Valgamaa
Haanja-Karula puhkeala
Karula rahvuspargi külastuskeskus
NUTIMÄNG - Lisaks laste loodusrajaga tutvumisele on soovijail võimalus läbida Ähijärve ääres asuv nutirada. Selleks lae Play poest või App Store-st alla Loquizi äpp. Mängu „Ähijärve ümbrust uudistama!“ täpsemad juhtnöörid ja vajalikud paroolid leiad raja algusest, Ähijärve parklas paiknevalt infotulbalt. Raja pikkus on umbes 800 meetrit ja see sobib kenasti nii lastega peredele kui ka väiksematele sõpruskondadele. Mõnusat avastamist!
Vaata ka teisi nutimänge
Külastuskeskus asub Karula rahvuspargi südames, ümbritsetuna kaunite kuplite, müstiliste metsade ja lummavate vaadetega Ähijärvele. Asudes Valga- ja Võrumaa piiril, eemal suurtest maanteedest, peab siia eraldi tulema: kas autoga või bussiga, aga võib-olla hoopis jalgsi või jalgrattal mööda RMK Peraküla – Aegviidu- Ähijärve matkateed. Kuid see tulek on ettevõtmist väärt! Väsinud matkaja saab korraks jalgu puhata, vihma eest varju tulla, vaadata rahvusparki tutvustavat filmi ja tutvuda püsiekspositsiooniga. Kel aga soov võtta ette väiksem jalutuskäik või minna matkama, siis külastuskeskuse lähedalt saavad alguse mitmed matkarajad. Keskuse vahetus läheduses Ähijärve ääres on lõkkekoht ja telkimisvõimalus. Ruume saab kasutada seminaride korraldamiseks. Lisaks lummavale loodusele saab külastuskeskuses head nõu piirkonna vaatamisväärsuste, looduses liikumise võimaluste ning majutus- ja söögikohtade kohta. Keskuses on saadaval meened, infovoldikud ja matkateede kaardid. Gruppidele koostame soovi korral erinevaid programme, kuhu on võimalik kaasata ka kohalikke talusid.
Võrumaa
Karula rahvuspark
Karula rattarada (50 km)
Raja algus on Tellingumäe jalamil Rattaradade lõkkekohas ja rada kattub osaliselt Koiva rattarajaga. Rattarada kulgeb Karula kõrgustiku kuplilisel maastikul mööda metsateid ja sihte.Valgamaa
Haanja-Karula puhkeala
Karuskose metsavahi metsamaja
Metsamaja on tagasihoidlik ja sobib vähenõudlikule matkasellile. Jahedama ilma korral saab saunaahju soojaks kütta. Metsamaja asub Raudna jõe kaldal, maja läheduses asub lõkkeplats ja soovi korral on võimalus matkata Ingatsi õpperajal.Viljandimaa
Soomaa rahvuspark
Karusselja puhkekoht
Kloostri metsas asuvas Karusselja pärna puhkekohas saab nautida uhke põlispuu ilu ja kuulata metsalindude laulu, sügisel tulles tasub kaasa võtta ka seenekorv.Pärnumaa
Matsalu rahvuspark
Käsmu jalgrattarada (11,6 km)
Kivised rannad tõrjuvad jalgratturid poolsaare metsadesse: meri vilksatab vaid Palganeemel ning Kõrgekalda ja Palganeeme vahelisel lõigul, Järvekaelal ning Käsmu järve ja mere vahel rajalõigul. Sobib suurepäraselt tsivilisatsioonist ja kihutavatest autodest puhkust soovivatele rattureile.Raja pikkus koos edasi-tagasi lõiguga Palganeemele on 16 km.
Lahemaa erinevate teenusepakkujatega saab tutvuda siin.
Lääne-Virumaa
Lahemaa rahvuspark
Käsmu loodus- ja kultuurilooline rada (4,2 km)
Rada tutvustab rahvuspargi väikseima poolsaare kujunemislugu, Eesti suurimat kivikülvi ja küla rikkalikku kultuuripärandit.Lahemaa erinevate teenusepakkujatega saab tutvuda siin.
Lääne-Virumaa
Lahemaa rahvuspark
Käsmu matkarada (15 km)
Matkarada teeb ringi ümber poolsaare, sellest 10 km otse piki mereäärt. Sobib neile, kellele meeldivad pikemad jalgsirännakud mere ja metsa piiril.Lahemaa erinevate teenusepakkujatega saab tutvuda siin.
Lääne-Virumaa
Lahemaa rahvuspark
Kassinurme lõkkekoht
Kassinurme lõkkekoht asub Vaiga-Kassinurme maalinnas. Hiiekoht on üks vanemaid pühakohti Eestimaal. See on ajaloohuviliste lemmikkoht, kus korraldatakse muistseid sõjamänge, elustatakse vanu rahvakombeid ja tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi. Taastatud on muinaslinnuse fragment, paigaldatud mitmed infotahvlid.Jõgevamaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Katku lõkkekoht
Katku lõkkekoht on hea peatuskoht suurte okaspuumetsade ja kaitsealuse Katkusoo (Rüütli raba) servas, kus hea õnne korral võib ka metsist kohata. Võimalus jalgu puhata, lõket teha või keha kinnitada.Pärnumaa
Pärnumaa puhkeala
Kaubaru metsaonn
Metsaonn asub Nigula looduskaitsealal. Koht sobib ööbimiseks või puhkuseks matkajale, kelle eesmärgiks on ümbruskonnaga tutvumine.Pärnumaa
Nigula looduskaitseala
Kauksi oja loodusrada (3,6 km)
NUTIMÄNG – Tule ja tee oma looduses viibimine huvitavamaks. Kasuta Kauksi oja õpperaja läbimiseks mobiiltelefoni ning saa uusi teadmisi. Nutikaks raja läbimise on kaks erinevat võimalust. Kasuta QR-koodi lugejat ning leia QR-koodidega varustatud tahvlitelt küsimustele vastused või kasuta Loquizi äppi. Selleks lae Play poest või App Store-st alla Loquizi äpp, mängimiseks vajalikud paroolid leiad raja algusest/külastuskeskuse õuelt. Toredat seiklust!Vaata ka teisi nutimänge
Matkarada kulgeb läbi kauni männimetsa, loogeldes mööda Kauksi oja kaldaid, mis pakuvad kauneid vaateid.
Ida-Virumaa
Peipsi põhjaranniku puhkeala
Kauksi rannametsa puhkekoht (suurürituste ala)
Telkimisala, oma puhta ja laulva liivaga, asub Peipsi põhjakalda ühes kauneimas suvituspiirkonnas.Telkimisala on mõeldud suurürituste korraldamiseks, puudub pidev hooldus.
Ida-Virumaa
Peipsi põhjaranniku puhkeala
Kauksi telkimisala
Kauksi oja läänekaldal asuv Eesti suurim väljaehitatud RMK puhkeala. Kuldse rannaliiva ja valgusküllase männimetsaga on Kauksi telkimisala üks hinnatuim meie külastajate seas.Üle 50 osalejaga ürituse korraldamiseks on vajalik sõlmida suurürituse korraldamise leping! Taotluse vormi leiab siit.
Ida-Virumaa
Peipsi põhjaranniku puhkeala
Kautsi metsaonn
Metsaonn on kujunenud ajapikku jahimeeste kogunemispaigaks. Aga siia on kindlasti oodatud ka need, kes matkateele plaaninud peatust või puhkepaika. Mõtete klaarimiseks ja vaikuse nautimiseks on see hea paik. Läheduses on head marja- ja seenemetsad.Võrumaa
Haanja-Karula puhkeala
Kavadi järve lõkkekoht
NUTIMÄNGUD – Kas sooviksite looduses liikumist lõbusamaks teha ja metsa kohta põnevaid asju teada saada? Kavadi järve äärde on loodud interaktiivne nutimäng. Siinne nutimäng sobib mängimiseks suurepäraselt koos perega, kus on koolieelikuid või algklassilapsi (näiteks ühise nutiseadmega). Lae Play poest või App Store-st alla Loquizi äpp ning logi õpperaja alguses leitavate paroolidega (Kavadi1 ja Kavadi1) mängu sisse või kasuta infotahvlilt ja lõkkekohast leitavat QR-koodi.Vaata ka teisi nutimänge!
Lõkkekoht asub looduskaitsealuses Uue-Saaluse mõisapargis, maalilise Kavadi järve ääres, mis on tuntud oma liigestatud kaldajoone ja saarterohkuse poolest. Kavadi veepeegli pindala on 27 ha, järv asub 210,7 m kõrgusel merepinnast. Suurim sügavus on 8,2 m, keskmine sügavus ligikaudu 3,5. Olemas on kaks eraldi lõkkeaset, telkimisvõimalus ja ujumiskoht. Üks lõkkease asub künkal, kust avaneb imeline vaade järvele. Suviti leiab lõkkekoha lähedalt nurmenukke ja metsmaasikaid. Mõisapargi sissesõidu tee ääres asub bussipeatus.
Võrumaa
Haanja looduspark
Kavadi järve matkarada (2,2 km)
NUTIMÄNGUD – Kas sooviksite looduses liikumist lõbusamaks teha ja metsa kohta põnevaid asju teada saada? Kavadi järve äärde on loodud interaktiivne nutimäng. Siinne nutimäng sobib mängimiseks suurepäraselt koos perega, kus on koolieelikuid või algklassilapsi (näiteks ühise nutiseadmega).Lae Play poest või App Store-st alla Loquizi äpp ning logi õpperaja alguses leitavate paroolidega (Kavadi1 ja Kavadi1) mängu sisse või kasuta infotahvlilt ja lõkkekohast leitavat QR-koodi.
Vaata ka teisi nutimänge!
Haanjamaa pärl - Kavadi järv oma liigestatud kaldajoonega ning saarte rohkusega pretendeerib õigustatult Eestimaa kauneima järve tiitlile. Matkarada algab Uue-Saaluse mõisapargis, kulgeb mööda Kavadi järve äärt kuni teeni. Edasi-tagasi liikumissuunaga 2,2 km rada lookleb nii kallasrajal kui ka metsa all. Sügisel võib hoolikas matkaja raja kõrvalt leida pohli, mustikaid ja mitmeid söögiseeni. Rada on varustatud puidust suunavate viitadega ja infotahvlitega. Uue-Saaluse mõisapargis on 2 grillimisrestiga lõkkeaset, kus saab nautida kaunist vaadet Kavadi järvele, telkida ja ujuda.
Võrumaa
Haanja looduspark
Keemu puhkekoht
Keemu sadama juures paiknev puhkekoht on hea paik lõunapausiks, pikniku saab pidada nii katusealuses kui lageda taeva all olevas istumiskohas. Samas on võimalus minna jalutama Matsalu lahte suubuvale sadamamuulile või vaadelda ümbritsevat maastikku ja linde vaatetornist.Pärnumaa
Matsalu rahvuspark
Keemu vaatetorn
Matsalu lahe lõunakaldal Keemu väikesadamas asuvast vaatetornist avaneb vaade kesklahe saartele ja rootuttidega ülekülvatud madalale siselahele ning rannaniitudele. Ranna lähedal asuvad väikesed saared pakuvad häid pesitsusvõimalusi kajakatele, tiirudele, hallhanedele ja rääkspartidele, suured rannaniidud on lagle-, hane- ja sookureparvede rändepeatuspaigaks ning suurepäraseks peatus- ja pesitsusalaks kurvitsalistele.Pärnumaa
Matsalu rahvuspark
Keibu lõkkekoht I
Hea suplusvõimalusega telkimise ja puhkamise koht kaunil laulva liivaga rannal Keibu lahe ääres.Harjumaa
Nõva puhkeala
Keibu lõkkekoht II
Hea suplusvõimalusega telkimise ja puhkamise koht kaunil laulva liivaga rannal Keibu lahe ääres.Harjumaa
Nõva puhkeala
Keila-Joa pargi loodusrada (2,1 km)
Keila-Joa pargi loodusrada saab alguse parklast, kulgeb esialgu mööda jõe kallast, joa juurest mööda ning edasi pargi merepoolsemasse nurka ja jälle tagasi parklasse. Kokku annab see mõnusa paari-kolme tunnise jalutuskäigu omapärases parkmetsas.2013. aastal rekonstrueeriti pargi trepid ja rippsillad. Sellega seoses eemaldati ka sildade külge kinnitatud pulmalukud, mis soodustasid rippsildade kettide roostetamist. Kõigil soovijail oli võimalik oma lukule RMK Tallinna Teabepunkti ka järele tulla.
2015. aastal valmis Mati Karmini südamete skulptuur, mille külge nüüd ja edaspidi pulmalukke kinnitada saab. Osa skulptuurist on ka varem sildade küljes rippunud lukud, millele keegi järele ei tulnud.
Loodusrada on märgistatud punaste täppidega puudel.
Harjumaa
Tallinna ümbruse puhkeala
Keila-Joa park
Suurema osa maalilise inglise stiilis pargi vaatamisväärsuste loojaks on loodus ise. Piirkonna reljeef on muutuv: kõrged düünid, mida katavad okas- ja lehtpuud, vahelduvad maaliliste orgude, niitude ja hubaste aasadega. Pargi telgjooneks on Keila jõgi
ja pargi territooriumil asub ligi 200 oja. Kilomeeter enne Soome lahte suubumist katkestab jõevoolu hobuseraua kujuline paeastang, mille laius ulatub 70 meetrini ning mis moodustab Keila-Joa pargi kõige tuntuma loodusliku vaatamisväärsuse – joa kõrgusega 6,1 meetrit. Joast alamjooksul võtab jõeorg kanjoni kuju ning vaikne tasandikujõgi muudab iseloomu – olles surutud järskude kallaste vahele püüdleb see kivilt kivile hüpeldes mere poole.
Harjumaa
Tallinna ümbruse puhkeala
Kellissaare lõkkekoht
Kellissaare lõkkekoht asub endisesse liivakarjääri tekkinud järve kaldal. Järv on ujumiseks igati sobilik. Koht on kena ja rahulik.Pärnumaa
Sakala puhkeala
Keskranna puhkekoht
Linnalähedane pikk ja ilus liivarannik, luitemännik ja selle all Eestis harvaesinevate taimeliikidega huvitav taimestik.Saaremaa
Saaremaa puhkeala
Kiidjärve kuklasterada (1 km)
Kuklaste elukorraldust tutvustaval ca 1 km pikkusel rajal võib matkaja tunda end hiiglasena imetillukeste kuklaste maailmas.Mistahes sõidukiga rajal liiklemine keelatud!
Põlvamaa
Kiidjärve-Kooraste puhkeala
Kiidjärve külastuskeskus
Parklast on võimalik suunduda nutimatkale, kus Sinu teejuhiks/giidiks on telefonis kuvatavad suunised. Matkal saad teadmisi kohaliku ajaloo, kuulsuste ja looduse kohta, ka saad ennast proovile panna küsimuste äraarvamisel. Rada on ringikujuline, pikkus ca 3 km (kaart teisel fotol). Juhised matka alustamiseks ja parooli leiad parklas olevalt infotahvlilt. Mõnusat matka!NUTIMÄNGUD- Kas Sa tead, kes teeb pähkli sisse pisikese augu või mis otstarbel kasutas vanarahvas laanesõnajala risoomi? Kui tahad oma teadmisi proovile panna, on looduses võimalik mänguliselt läbida Taevaskodade matkarada, Roiupalu õpperada, Valgesoo õpperada ning Sõnajala lõkkekoha nutimatk, juhendid ja koodid leiab radade algusest.
Vaata ka teisi nutimänge
Külastuskeskus asub maalilise Ahja jõe kaldal Kiidjärve külas, algselt asus siin ääsitule ja kuumutatud raua suitsu järele lõhnav mõisa sepikoda (1912), hiljem Julius Õkva Talurahwa kauplus, postiagentuur ning kõnepunkt (1935), Kiidjärve sidejaoskond (1957-1981), ETKVL-i kauplus ning Kiidjärve metskond. Keskus on ümbritsetud rikkaliku ajaloo ja kauni looduse vaatamisväärsustega: Kiidjärve mõisa ait-kuivati, vesiveski, kõrts, taevaskojad, „sipelgariik“, Valgesoo raba ja Roiupalu põlismets.
Jagame teavet RMK puhke-ja matkavõimaluste kohta, ümbruskonna majutus-, toitlustus- ja aktiivse puhkuse võimaluste kohta, samuti saab osta RMK Matkatee, puhkealade ja kaitsealade kaarte ning meeneid. Huvilised saavad uudistada väljapanekuid ja näitusi ning vaadata loodusfilme. Ettevõtted ja seltsid on oodatud keskusesse korraldama nõupidamisi jm üritusi, mille vahepausi aitame soovi korral täita retkega metsas või rabas. Matkateelisel on võimalik keskuses puhata, laadida telefoni ning realiseerida kogutud punktide eest hüvesid: juua tasuta teed-kohvi, kasutada kööki või käia pesemas.
Pakume erinevaid programme ja retki nii lastele kui ka täiskasvanutele ning korraldame metsa-ja loodusteemalisi sündmusi. Olete oodatud!
Põlvamaa
Kiidjärve-Kooraste puhkeala
Kiidjärve-Taevaskoja-Kiidjärve matkarada (11,8 km)
Kiidjärve külastuskeskuse juurest algav 11,8 km pikkune matkarada kulgeb maalilise Ahja jõe kallastel, kust on hästi vaadeldavad erinevad liivakivipaed (Sõnajalamägi, Palanumägi, Oosemägi, Laaritsamägi, Mõsumägi jne). Rada kulgeb ühte kallast mööda Saesaare paisuni, sealt üle silla ning teist kallast mööda tagasi. Rajale jääb Sõnajala lõkkekoht, kus on lubatud ka telkida.Põlvamaa
Kiidjärve-Kooraste puhkeala
Kiigemäe lõkkekoht
Lõkkekohast avaneb ilus vaade Otepää maastikule ja Pühajärvele.Valgamaa
Otepää looduspark
Kilingi-Nõmme lõkkekoht
Lõkkekoht jääb RMK Oandu-Ikla matkateele ning Kilingi-Nõmme metsarajale. Matkalistel on seal hea võimalus jalgu puhata ja lõkkel einet valmistada. Puidust varjualuse all asuv lõkkease pakub varju vihmase ilma korral.Pärnumaa
Pärnumaa puhkeala
Kilingi-Nõmme metsamaja
Maja asub Kilingi-Nõmme lähistel ilusas männimetsas. Metsamaja õuelt saab alguse ka Kilingi-Nõmme metsarada. Õuealal asub grillikoda, kus metsamaja kasutaja saab aega veeta ja grillida.Pärnumaa
Pärnumaa puhkeala
Kilingi-Nõmme metsarada (lühem ring 3 km, pikem ring 5 km)
NUTIMÄNG "SIIT-SIIT METSAST" -on mäng linnulaulu huvilistele. Sulle avanevad metsvindi (metsavahi) laulu saatel 24 küsimust selles piirkonnas toimetavate lindude kohta.
Lisaks küsimusele saad kuulata ka selle linnu laulu või häälitsust.
Lae Play poest või App Store-st alla Loquizi äpp. Mängu täpsemad juhtnöörid, vajalikud paroolid või QR koodi leiad raja algusest infostendilt.
„METS MÜHISEB JA KÄGU …“
See on nutimäng neile, kes soovivad oma retke looduses veidi huvitavamaks teha. Liikudes mööda pikka rada (ca 6 km) avanevad käo kukkumise saatel järge mööda 26 punkti, kus tuleb lahendada erinevaid ülesandeid.
Tee fotosid, uuri ja puuri, kuula linnulaulu ning naudi loodust!
Lae Play poest või App Store-st alla Loquizi äpp. Mängu täpsemad juhtnöörid, vajalikud paroolid või QR koodi leiad raja algusest infostendilt.
Vaata ka teisi nutimänge
Rada saab alguse RMK Kilingi-Nõmme metsamaja ja metsaklassi juurest, kus on stendil ka rajakaart. Rajal on mitmed trepid ja laudrajaosad, lõpuosas asub grillkoda. Rada on metsanduslik õpperada, mille on kavandanud Hendrik Relve. Katusealuses loodusklassis saavad matkalised jalgu puhata ja keha kinnitada, koolid aga loodusteemalisi tunde läbi viia.
Pärnumaa
Pärnumaa puhkeala
Kirikumäe lõkkekoht
Kauni Kirikumäe järve kaldal paiknev lõkkekoht on suurepäraseks peatuskohaks RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkateel liikujale.Võrumaa
Haanja-Karula puhkeala
Kirikumäe lõkkekoht
Põltsamaa jõe kaldal paiknev lõkkekoht.Järvamaa
Endla looduskaitseala
Kirikumäe matkarada (3,2 km)
Kirikumäe maastikukaitsealal saab matkata mööda 3,2 km pikkust tähistatud rada, mis kulgeb ümber Kirikumäe järve. Rada on varustatud puidust suunavate viitade ja infotahvlitega.Võrumaa
Haanja-Karula puhkeala
Kirna õpperada (6,8 km)
Kirna õpperada annab hea võimaluse tutvuda Pedja jõe luhtade ja lammimetsaga. Parema ülevaate saamiseks luhaniitudest ja jõest on Altmetsa talukohta rajatud vaatetorn. Raja kaugemas punktis aitab jõge ületada rippsild.Jõgevamaa
Alam-Pedja looduskaitseala
Kisejärve matkarada (6 km)
Kisejärve matkaraja 6 km pikkune teekond pakub võimalust tutvuda järvederohke maastiku ja selle kujunemislooga. Matkarada kulgeb ümber sopilise ja poolsaartega ääristatud Kisejärve, möödub Luikjärvest ja juhatab haruldaste vetikate poolest kuulsa Pahijärve äärde. Rada möödub ka tuntud Nopri meierei karjamaadest.Võrumaa
Haanja-Karula puhkeala
Kivi metsaonn
Metsaonn jääb Hargla-Koobassaare tee äärde. Parkida saab onni lähedal. Metsaonn on küttekoldeta ja lavatsitega vana ait. Metsaonni juures on olemas lõkkease. Lähedal vana rehehoone varemed ja laut.Valgamaa
Karula rahvuspark
Kividemaa rattarada (68 km)
RMK Nõva külastuskeskuse juurest algav rattarada kulgeb nii must- ja kruusakattega kui pinnasteedel. Võimalik on läbida erineva pikkusega radu: lühike rada 32 km, keskmise pikkusega rada 42 km (so ringrada ilma Põõsaspeale, Küremale ja Rannakülla sõitmata) ja kogu rada 68 km.
Rattarada saab alguse Nõva külastuskeskuse juurest Perakülas. Sõida mööda munakivi- ja seejärel kruusakattega teed 1,5 km mere poole ning seejärel pööra vasakule Spithami suunas. Käies ära Põõsaspea neemel, suundu paremale Dirhami poole ning jõudes Riguldi-Dirhami teele, pööra vasakule. Umbes 6 kilomeetri pärast võta suund vasakule Metskonna-Höbringi teele. Sõites u 5 km ning jõudes uuesti asfaldile (Harju-Risti – Nõva – Riguldi - Võntküla mnt), on võimalik valida kas lühem või pikem rada. Lühema raja soovi korral tuleb pöörata vasakule ja sõita Nõva suunas, kuni Nõva külastuskeskuse viit suunab taas alguspunkti. Pikemale rajale minnes tuleb ületada asfalttee ja sõita läbi metsa Veskijärve poole suunduval rajal u 8 km. Ristudes Vaisi-Kuijõe teega on kaks võimalust – kas keerata paremale Kürema poole ning vaadata sealseid kivisid või vasakule Nõva poole, põigates sisse Rannakülla ning sealt tagasi, et seejärel suunduda retke alguspunkti Nõva külastuskeskuse juures.
Läänemaa
Nõva puhkeala
Kloostri vaatetorn
Kasari jõe vasakul kaldal asuvast 16 m kõrgusest tornist avaneb vaade avarale jõeluhale, kus kevadise üleujutuse ajal peatuvad pardi-, hane-, luige- ja kurvitsaliste parved. Suvel lendab siin ligiduses pesitsevaid toonekurgi ja kotkaid, tihti võib näha luhas toimetamas ka põtru ja metskitsi.Pärnumaa
Matsalu rahvuspark
Kogrejärve lõkkekoht
Väikese metsajärve kaldal asuv lõkkekoht on mõnusaks peatuspaigaks nii kalameestele, korilastele kui loodusenautijatele. Järve ümber kasvab ilus üle 80. aasta vanune pohlamännik, kus palju häid seene- ja marjakohti.Valgamaa
Haanja-Karula puhkeala
Koha lõkkekoht
Lihtsa varustusega eelkõige kalastajale mõeldud peatuskoht enne Peipsile minekut või sealt tulles. Endal kindlasti kaasa võtta priimus või lõkkematerjal.Tartumaa
Peipsiveere looduskaitseala
Koigi õpperada (5,7km)
NUTIMÄNG - Koigi õpperajal saad mängida ka nutimängu. Avasta raba ja rõõmusta uute teadmiste üle!Mängimiseks lae Play poest või App Store-st alla Loquisi äpp. Vajalikud paroolid või QR koodi leiad parkla infotahvlilt.
Vaata ka teisi nutimänge
Rada asub Saaremaa suurimas rabas, kus on võimalik vaadelda soo erinevad arengujärke. Rahvasuus levinud legend Koigi rabajärve maetud aaretest, mida vahel end näitavad vaimud valvavad.
Rada kulgeb läbi raba ümber Pikkjärve.
Saaremaa
Saaremaa puhkeala
Koigi õpperaja vaatetorn (parklast ca 1,5 km)
Vaatetorn asub Koigi õpperajal kõrgsoo servas, parklast 1,5 km kaugusel ja on 9 m kõrgune. Tornist avaneb vaade rabametsale, lagerabale ja rabajärvedele. Eriti kaunis on ümbrus varahommikuti, kui hea õnne korral võib taevas tiirutamas näha meri- või kaljukotkast ning varakevadel kuulda tedremängu häälitsusi.Saaremaa
Saaremaa puhkeala
Koiva pärandkultuuri jalgrada (2 km)
Huvitav ja vaheldusrikas 2 kilomeetri pikkune rada, kus saab tutvust teha pärandkultuuriobjektidega, mis olnud olulised meie esivanematele. Olgu selleks siis ohvrikivi, Tellingumäe jaanituleplats koos vaatetorniga, kikkapuu istandus ja põlised ning vaigutatud männid. Rada on varustatud infotahvlitega objektide juures.Valgamaa
Haanja-Karula puhkeala
Koiva rattarada (20 km)
Rada saab alguse Tellingumäe jalamilt Rattaradade lõkkekohast ning teeb ringi Mustjõe ja Koiva jõeäärsetes metsades. Rajal olles saab näha ohvrikivi, umbes 300 aastast ohvrimändi, jõgede ühinemiskohta, huvitavat tammekooslust. Mõõta Koiva suure tamme ümbermõõtu, läbida tihedaid männikuid ja näha vaigutatud puid. Rada kulgeb mööda kruusaseid metsateid, metsasihte ja radu ning on varustatud 8 infotahvliga. Teele jääb mitu lõkkekohta, kus saab puhata ja keha kinnitada.Valgamaa
Haanja-Karula puhkeala
Kolga looduse õpperada (1,5 km ja 3,5 km)
Ringikujuline õpperada asub Kolga oja läheduses, kus looklevad luited seal kasvava männimetsaga. Vanimate mändide vanus sellel alal on üle 170 aasta. Rada sobib lühimatkade ja õpperetkede läbiviimiseks.Pärnumaa
Pärnumaa puhkeala
Koljaku puhkekoht
Koljaku puhkekohas saab nautida metsa ilu, kuulata lindude laulu, sügisel tasub seenekorv kaasa võtta.Lahemaa erinevate teenusepakkujatega saab tutvuda siin.
Lääne-Virumaa
Lahemaa rahvuspark
Konati telkimisala
Telkimisala asub endises kruusakarjääris, kus on hea tuulevaikne telkimisvõimalus. Tegemist on hea näitega kaevandusmaa taaskasutusest.Saaremaa
Saaremaa puhkeala
Kõnnu Suursoo vaatetorn (parklast ca 2,3 km)
Vaatetorn asub Järvi-Aegviidu matkarajal keset Kõnnu Suursood. Vaatetorni külastamiseks tuleb Kaksiksilla parklast liikude mööda Paukjärve loodusraja vasakut haru 1 km kuni Pauljärve oosini, kus loodusrada ristub Järvi-Aegviidu matkarajaga. Seal tuleb võtta suund vasakule Kõnnu suursoole ning 1,2 km pärast ongi vaatetorn.Tornist avaneb vaade rabamaastikule ja laugastele.
Harjumaa
Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala
Konsu telkimisala
Telkimisala asub legendaarse Konsu järve kõrgel kaldal. Segatoiteline Järv on Kurtna järvestiku kõige suurem järv, peamised kalad särg, ahven ja haug. Sobib kokkutulekute korraldamiseks, mahutab 300 inimest.Ida-Virumaa
Peipsi põhjaranniku puhkeala
Kooliranna lõkkekoht
Pühajärve kaldal asuv lõkkekoht on matkajale heaks peatuskohaks, sobiv nii telkimiseks kui ka ujumiseks.Valgamaa
Otepää looduspark
Koolmajärve lõkkekoht
Lõkkekoht asub Koolma järve ääres, männimetsas. Järve kallas on liivane, vesi tume ja pehme, sobib ujumiseks.Põlvamaa
Räpina-Värska puhkeala
Kooraste Kõrgeperve lõkkekoht
Mitmekülgse metsapuhkuse veetmise koht Kõvvõrjärve kõrgel idakaldal. Siin on võimalik teha lõket ja telkida, püüda kala või lihtsalt ümbruskonna kaunis männimetsas jalutades loodust nautida, ka metsaande korjata.Põlvamaa
Kiidjärve-Kooraste puhkeala
Kooraste Kõverjärve lõkkekoht
Mõnus järveäärne peatuspaik matkajale metsapuhkuseks. Siin on võimalik püüda kala, teha lõket ja telkida, samas on piisavalt ruumi ka väiksemat sorti ürituse korraldamiseks. Lõkkekohast möödub Kooraste rattarada, mis on sobilik ka jalutamiseks. Samuti saab meeleolukaid jalutuskäike teha paljudel järveäärsetel metsaradadel.Põlvamaa
Kiidjärve-Kooraste puhkeala
Kooraste metsamaja
Metsamaja sobib peatuspaigaks Pokumaa külastajatele, marjulistele-seenelistele ning vaikuse nautijatele.Põlvamaa
Kiidjärve-Kooraste puhkeala
Kooraste rattarada (38 km)
Ringikujuline rattarada kulgeb vaheldusrikkal maastikul mööda küla-ja metsavahelisi teid, teekonnal on võimalik tutvuda 15 järve kauni vaatega. Mitme järve kaldal on puhkepausiks sobiv RMK lõkkekoht.Põlvamaa
Kiidjärve-Kooraste puhkeala
Kooraste Suurjärve lõkkekoht
Avar järve-äärne koht mõnusaks metsa-ja rannapuhkuseks, samas on piisavalt ruumi ka ürituste korraldamiseks. Lõkkekohast möödub 38 km pikkune Kooraste rattarada.Põlvamaa
Kiidjärve-Kooraste puhkeala
Koorküla Valgjärve lõkkekohad
Ümbruskonna ilusaima liivaste kallastega järve kaldal on mõnus koht perepuhkuseks. Esimeses lõkkekohas on ruumi mitmele seltskonnale ning liivane rannaosa annab võimaluse ka vett proovida. Ujumisega peab olema aga ettevaatlik, sest järve põhjas asub endine „Mõisa ase“ ja rahvasuus räägitakse, et seal elavad ka vee-elanikud. Teine lõkkekoht sobib vähenõudlikule üksikule uitajale.Valgamaa
Sakala puhkeala
Koosa lõkkekoht
Emajõe ja Koosa jõe ristumiskohas olevat lõkkekohta kasutavad meeleldi kalamehed ööbimiseks.Tartumaa
Peipsiveere looduskaitseala
Kopra lõkkekoht
Lõkkekoht asub väikesel saarel kuivenduskraavi keskel ja sinna pääseb üle silla minnes. Sobilik koht matkajale nii peatuse tegemiseks kui ka ööbimiseks. Jääb RMK Oandu- Ikla matkateele ja sealt saab alguse Pärnumaa puhkealal kulgev Kopra – Ikla (74 km) lõik.Pärnumaa
Pärnumaa puhkeala
Koprarada (1 km)
NUTIMÄNG
Nüüd saate ka
Koprarajaga tutvudes mängida nutimängu "Retk Oandu Koprarajal". Selleks lae alla Play poest või App Store-st alla Loquiz äpp, täpsemad
juhtnöörid ja vajalikud paroolid leiad raja algusest väravatulbalt. Raja pikkus
on umbes 1 kilomeeter ja see sobib kenasti nii lastega peredele kui ka
väiksematele sõpruskondadele. Avastamisi täis retke!
Vaata ka teisi nutimänge
Lahemaa erinevate teenusepakkujatega saab tutvuda siin.
Lääne-Virumaa
Lahemaa rahvuspark
Koprarada õpperada (1,8 km)
NUTIMÄNG - Kopraraja õpperajal saab mängida interaktiivset nutimängu, selleks lae alla Play poest või App Store-st alla Loquiz äpp.Mänguks vajalikud paroolid ja QR koodi leiad Soomaa külastuskeskuse parklas olevalt infoaluselt.
Vaata ka teisi nutimänge
Rada algab Soomaa rahvuspargi külastuskeskuse kõrvalt ja selle algusesse pääseb transpordiga ligi aastaringselt. Talviste ja kevadiste üleujutuste ajal on üle ujutatud suurem osa laudteest. Koprarada viib teid läbi erinevate metsatüüpide – hämara kuusiku, heleda sõnajala-kaasiku, märja lodumetsa Mardu oja äärde, kus on end elama asutanud koprapere, kelle elutegevusjälgi on teil võimalik lähemalt uurida. Õpperajale on üles pandud infoalused, et juhtida tähelepanu huvitavatele loodusobjektidele ja kobraste ehituskunsti saavutustele.
Viljandimaa
Soomaa rahvuspark
Kõpu suurkivi puhkekoht
Kõpu külast 2,3 kilomeetri kaugusel asub Hiiumaa suuruselt teine rändrahn – looduskaitsealune Kõpu Suurkivi ehk Lepistopao rahn (ümbermõõt 28,4 m ja kõrgus 5,3 m). Hiiumaa kõrgeima rahnu kukile saad ronida redeli abil.Hiiumaa
Hiiumaa puhkeala
Kõrgekalda lõkkekoht
Maalilise Kääpa jõe kõrgel kaldal paiknev lõkkekoht pakub rahuliku metsapuhkuse võimalust. Lõkkekoht jääb metsasisese tee äärde, Koseveski rattaraja vahetusse lähedusse.Jõgevamaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Kõrgeperve lõkkekoht
Lõkkekoht asub kaunis paigas. Siit looklevad mööda Koiva jõe vahutavad veed. Samas on see paik pidevas muutumises. Jäädes jõe käänakusse kulutab vesi tasapisi kallast. Ilus paik puhkamiseks ja looduse ilu nautimiseks.Valgamaa
Haanja-Karula puhkeala
Kõrgessaare orhideede õpperada (100 m)
Õpperajal avaneb suurepärane võimalus lühikese ajaga ja teejuhita tutvuda kodumaiste orhideedega. Külastamisvõimalus on ka igal bussituristil. Eelkõige on õpperada mõeldud liikide tundmaõppimiseks ning sobib väliõppe korraldamiseks kooliõpilastele ja taimehuvilistele. Laudtee on läbitav 15 minutiga.Hiiumaa
Hiiumaa puhkeala
Kõrtsi-Tõramaa lõkkekoht
Kõrtsi-Tõramaa lõkkekoht asub Soomaa külastuskeskuse vahetus läheduses. Lõkkekohas on võimalik suurema seltskonnaga piknikku pidada, telkida või parkida matkabussi.Viljandimaa
Soomaa rahvuspark
Kõrtsikraavi lõkkekoht
Lõkkekoht asub Iisaku peakraavi ehk Kõrtsikraavi ääres, mis sai nime Iisakus asunud kõrtsi järgi. Kraav on 13 km pikk ja suubub Rannapungerja jõkke.Ida-Virumaa
Alutaguse rahvuspark
Raplamaa
Tallinna ümbruse puhkeala
Koseveski rattarada (20 km)
Rada algab Kääpa jõe äärest Koseveskist ning sobib rahulikuks rattaretkeks mööda metsateid ja -sihte. Rajale jäävad mitmekesised marja- ja seenerikkad metsad, jõed ning mitmed puhke- ja lõkkekohad, kus saab nautida vaikust-rahu ning looduse ilu.Jõgevamaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Kotka lõkkekoht
Lõkkekoht sobib linnalähipuhkuseks ja peatuskohaks Ilmatsalu jõe ääres kalastajale või jalutajale.Tartumaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Kotka matkarada (6,7 km)
Kotka matkarada tutvustab madal- ja siirdesood ning liivaseid vallseljakuid. Vaatamisväärsusteks on Peipsi järve taganemisel tekkinud kõrged metsased liivaseljandikud ning Rüütli raba salapärased soosaared, mis on tekkinud jääaja lõpus kuhjunud setetest. Üleminek liivaseljandikelt sooks on järsk ning selline maastikumuutus pakub matkajale meeldivat vaheldust.Rada on tähistatud valge-sinise värvimärgistusega puudel ja piktogrammidega punakaspruunidel postidel.
Ida-Virumaa
Alutaguse rahvuspark
Kõverajärve metsamaja
Ideaalne koht mõnusaks puhkuseks järve kaldal.NB! Metsamaja juures võib kohata naabri sõbralikke koeri (malamuute). Kui koerad Teid häirivad, palume helistada peremehele telefonil 506 1141.
Võrumaa
Räpina-Värska puhkeala
Kõverjärve puhkekoht
Puhkekoht asub Ohepalu maastikukaitsealal Vatku Kõverjärve ehk Vohnja Kõverjärve vahetus läheduses.Lääne-Virumaa
Põhja-Eesti puhkeala
Krani lõkkekoht
Liivoja kaldal asuv laavuga eraldatudja vaikne lõkkekoht.
Järvamaa
Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala
Krapi telkimisala
Telkimisala asub vanade rannamändide all piki rannikut ca 1,5 km ulatuses.Pärnumaa
Pärnumaa puhkeala
Kubja puhkekoht
Puhkekoht asub Kubija järve kaldal. Puhkekoha keskmeks on arteesia kaev, millest survelised veed iseenesest maapinnale tõusevad.Võrumaa
Haanja-Karula
Kublitsa lõkkekoht
Lõkkekoht asub Võru linnast 2 km lõuna suunas, Kublitsa järve ääres. See on väike metsajärv, millel puudub sisse- ja väljavool. Siia lõkkekohta on mõnus tulla koos perega pikniku pidama. Ümberringi on korilaste seene ja marjakohad.Võrumaa
Haanja-Karula puhkeala
Kukemetsa metsaonn
Metsaonn on hästi ligipääsetav, asub korraliku metsasisese kruusatee ääres. Ümbrusesse jäävad marja- ja seenerikkad metsad, samuti sobivad metsasisesed teed ja sihid lihtsalt jalutamiseks. Metsaonni juurest algab Selgise rattarada ning onn on ka peatuskohaks Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkateel.Tartumaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Kukeseene lõkkekoht
Kukeseene lõkkekoht on üks Kaiu järve äärsetest lõkkekohtadest. Sobib nii veepealse puhkuse veetmiseks kui jalutamiseks vahelduva reljeefiga marja- ja seenerikastes metsades.Jõgevamaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Kulli lõkkekoht
Põhja - Kõrvemaal Kulli järve läheduses paiknev hubane lõkkekoht.Harjumaa
Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala
Kulpri telkimisala
Telkimisala asub Vilsandi saare edelaosas. See on avamerele avaneva vaatega, saare elanike ujumiskohana tuntud kauni liivarannaga telkimisala.Saaremaa
Vilsandi rahvuspark
Kurisoo lõkkekoht
Aravete külje all suure kuusemetsa rüpes olev vähese kasutusega lõkkekoht.Järvamaa
Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala
Kurtna matkarada (9 km)
Matkarada asub Kurtna järvestikus ja on Alutaguse rahvuspargi kooseisus. Rada algab Nõmmejärve lõkkekoha parklast. Matkarada muudab unikaalseks järvede tihe paiknemine maastikul ning võimalus matka käigus tutvuda väga erinevate maastiku- ja järvetüüpidega, saada osa ka siinsest rabailust ning reljeefi ja taimkatte suurest mosaiiksusest. Rada on tähistatud siniste värvimärkidega.Ida-Virumaa
Alutaguse rahvuspark
Kütioru matkarada (9,6 km)
9,6 km pikkune rada algab Kütioru mäesuusakeskuse lähedal olevast parklast, on varustatud suunaviitadega. Rada on väga vaheldusrikas, maastik küllaltki järsk ja raske. Seetõttu tuleks raja läbimiseks varuda neli-viis tundi. Rada on väljatöötatud nii, et matkaja saab parima ülevaate Eesti suurimast ja võimsamast ürgorust – Kütiorust, tutvub vanade veskikohtadega ja teiste pärandkultuuriobjektidega. Kütioru nõlvadel metsas on enam kui sajandivanuseid kuusikuid ning haruldaselt jämedad ja kõrged haavapuud.Võrumaa
Haanja looduspark
Kütioru väike matkarada (2,8 km)
Kütiorus olles saab valida pikema matkaraja (9,6 km) kõrval läbimiseks ka lühema, umbes 2,8 km pikkuse matkaraja. Rada on tähistatud valgete värvimärkidega ning algab Kütioru mäesuusakeskuse lähedal olevast parklast ja suundub algul alla oru põhja. Vastupäeva kulgeva raja esimene pool ühtib 9,6km matkaraja algusega. Esineb lõike, mis nõuavad järskude nõlvade tõttu osavust ja võivad märjal ajal olla libedad.Eesti ürgorgude seas võimsaima, Kütioru, suurim sügavus ulatub 70 meetrini. Ürgorgu iseloomustavad järsud nõlvad ja suhteliselt kitsas orupõhi (250-600 m). Nõlvu lõhestavad arvukad (põhisuunaga risti paiknevad) uhtorud ehk sorid, mis on suurimad Eestis. Kütioru väikese matkaraja suurimaks vaatamisväärsuseks on sügav sälkorg - Suurtsori.
Võrumaa
Haanja looduspark
Kuueristi puhkekoht
Kuueristi puhkekohas saab nautida metsa ilu, kuulata lindude laulu, sügisel tasub seenekorv kaasa võtta.Lahemaa erinevate teenusepakkujatega saab tutvuda siin.
Lääne-Virumaa
Lahemaa rahvuspark
Kuuraniidu õpperada (1,8 km)
NUTIMÄNG - Kuuraniidu õpperajale minnes tee oma retk põnevamaks mängides nutimängu!Selleks lae Play poest või App Store-st alla Loquizi äpp. Mängu QR koodi leiad raja parkla infotahvlilt.
Vaata ka teisi nutimänge
Laudtee viib teid läbi vana kõdusoometsa ja toob ringina alguspunkti tagasi. Vaatamisväärsusteks on suured ja võimsad haavad, mida aeg ja tormid on kohati kõvasti räsinud. Raja alguses on olemas lõkke- ja telkimisplats. Kuuraniidu mets on kõdusoomets, mis on tekkinud lodumetsast kuivenduse tagajärjel. Tugeva tuulega on mets langevate puude tõttu ohtlik!
Viljandimaa
Soomaa rahvuspark
Laagriplatsi lõkkekoht
Lõkkekoht asub kaunis paigas, Koiva jõe käärus – luhtade ja jõekalda vahelises metsatukas. Rahulik paik puhkamiseks ja looduse ilu nautimiseks.Valgamaa
Haanja-Karula puhkeala
Laari lõkkekoht
Mõnus peatuspaik metsapuhkuseks kaunis männimetsas Tartu-Põlva maantee läheduses.Ümbruskonna kaunid metsad pakuvad häid võimalusi omal käel metsasihtidel jalutamiseks ja sügisel marjade ning seente korjamiseks.
Lõkkekoha juurest algab ka 3 km pikkune Laari metsanduslik õpperada.
Põlvamaa
Kiidjärve-Kooraste puhkeala
Laari metsanduslik õpperada (3 km)
Laari lõkkekoha parklast saab alguse 3 km pikkune ringikujuline metsanduslik õpperada, mis sobib rahulikuks jalutuskäiguks nii lõkkekohas puhkajale, loodusnautlejale kui lemmikloomaga jalutajale. Rada on väga eripalgeline - kulgeb mööda metsateid ja -radu läbi valgusküllaste männikute, salapärase kuusiku ja pilkupüüdva kaasiku, üle Lambiniidu ja -kraavi, mille ületamiseks on rajatud puidust sillakesed. Rajal kohtud ka kolme Eesti suurima kiskjaga, ära muretse, nad on ohutud.Põlvamaa
Kiidjärve-Kooraste puhkeala
Laasimetsa lõkkekoht
Sobiv koht puhkamiseks matkajale ja piknikupidajale, kes suurematest põhimaanteedest kõrvale on põiganud. Sobib peatuspaigaks jahimeestele pärast edukat jahti.Hiiumaa
Hiiumaa puhkeala
Labidakivi lõkkekoht
Männimetsa ja liivaluidete keskel asuv lõkkekoht on mõeldud matkaseltskonnale, kes eelistab omaette olemist. Koha märksõnadeks võiks olla „rahu ja vaikus“. Juba aastaid tagasi kirjeldas ajakirjanik Aime Jõgi seda kohta väljendiga "selles kohas on õhk täis õnnemolekule".Viljandimaa
Sakala puhkeala
Lagedi telkimisala
Lagedi telkimisala ilmestavad Raadna oja, Peipsi äärsed rannamännikud ja kõrkjad.Jõgevamaa
Peipsi põhjaranniku puhkeala
Lagle lõkkekoht
Lagle lõkkekoht on veidi eraldiasetsev lõkkekoht Ilmatsalu jõe vasakkalda puhke- ja lõkkekohtade seas.Tartumaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Lahemaa rahvuspargi külastuskeskus
NUTIMÄNG - Lahemaa radadest vähemtuntud Ojaäärse metsarada ja rahvuspargi keskusest vaid 7 km kaugusel asuvat Viitna loodusõpperada on nüüd võimalik ka mängides läbida. Lae Play poest või App Store-st alla Loquizi äpp. Mänguks vajalikud paroolid või QR koodi leiad radade algusest. Head avastamist!Vaata ka teisi nutimänge
Lahemaa rahvuspargi külastuskeskus asub Tallinnast vaid ühe tunni (80 km) autosõidu kaugusel rahvuspargi südames Palmses, mõisa endises tall-tõllakuuris. Siin saab vaadata Eesti vanimat, suurimat ja mitmekülgseimat rahvusparki tutvustavat näitust ja slaidiprogrammi. Külastuskeskusest saab infot Lahemaa rahvuspargi, RMK külastusobjektide, piirkonna kaitsealade ja turismiettevõtjate kohta. Soovitav kõigile Lahemaa rahvuspargi külastajatele!
Lahemaa erinevate teenusepakkujatega saab tutvuda siin.
Lääne-Virumaa
Lahemaa rahvuspark
Laho metsaonn
Metsade rüppe peitunud looduspuhkuse veetmise koht kauni Lahojärve kaldal. Siin on võimalik teha lõket, ööbida mitmepäevasel retkel olles metsaonnis või telkida. Ümbruskonna kaunid metsad pakuvad häid võimalusi omal käel metsateedel/sihtidel jalutamiseks ja sügisel marjade ning seente korjamiseks.Põlvamaa
Kiidjärve-Kooraste puhkeala
Laiksaare loodusrada (1,5 km)
NUTIMÄNG - Laiksaare loodusrajale seiklema minnes on Sul hea võimalus teadmisi juurde saada, kui mängid nutimängu “Laiksaare metsaseiklus“. Läbi 33 lahendatud küsimuse, saad loodusest teada nii mõndagi uut ja huvitavat! Head looduse nautimist ja mängimist nii perega kui üksi!Selleks lae Play poest või App Store-st alla Loquizi äpp. Mängu „Laiksaare metsaseiklus“ täpsemad juhtnöörid, vajalikud paroolid või QR koodi leiad Pärnumaa metskonna parklas olevalt või raja algusest infostendilt.
Vaata ka teisi nutimänge
Rada kulgeb liigirikkas ja vaheldust pakkuvas Rannametsa jõe lammimetsas, selle eesmärgiks on tutvustada Eestis harvaesinevaid lammimetsi ning neile omaseid taimekooslusi. Umbes raja keskel on metsaonn, kus on hea võimalus puhata ja linnulaulu kuulata.
Pärnumaa
Pärnumaa puhkeala
Laiksaare metsaonn
Metsaonn paikneb lammimetsasid tutvustaval Laiksaare looduse õpperajal. See on rajal liikujale suurepärane koht linnulaulu kuulamiseks ja lindude vaatlemiseks. Metsaonn on heaks ööbimiskohaks matkajale RMK matkatee lõigul Kopra – Ikla (74 km).Pärnumaa
Pärnumaa puhkeala
Langevoja lõkkekoht
Lõkkekoht asub Langevoja veekaskaadi kõrval, piknikul viibides, saab kuulata ja sillakesel seistes jälgida vee mitmeastangulist langemist, eriti võimas on see suurvee ajal, varakevadel.Ida-Virumaa
Peipsi põhjaranniku puhkeala
Lasajärve lõkkekoht
Mustikavartega kaetud rabamänniku vaikuses helkleb kaunis kaheosaline rabajärv, mille ääres võib väike seltskond mõnusasti öö veeta. Suvel saab mustikatest kõhu täis süüa, sügisel võib seenekorvi kaasa võtta.Valgamaa
Sakala puhkeala
Laskevälja rattarada (43 km)
Laskevälja rattarada tutvustab huvilistele Värska piirkonna militaarset ajalugu ja pärandkultuuri. Rada kulgeb mööda esimese Eesti Vabariigi aegset laskevälja. 43 km pikkusel rajal saab igaüks omal nahal tunda Kagu-Eesti suurima ja reljeefseima mõhnastiku - Mustoja mõhnastiku võlu ja valu.Võrumaa
Räpina-Värska puhkeala
Laste loodusrada (0,4 km)
Karula rahvuspargi külastuskeskuse kõrval asuvat laste loodusrada täiendab sel hooajal põnev loodusinstallatsioon „Pesad ja juured“.Tule ja tunne end putukana, jalutades hiigelmõõtu võilillede ja muude rohttaimede vahel, punudes ämblikuvõrku või roomates sipelgapesas! Saad ronida üles must-toonekure pessa ja tunda end linnupojana, piiluda välja pesapuust, karata koha koju ning peituda pesakoopasse.
Suuremas osas looduslikest materjalidest - puidust, savist, okstest ja lambavillast taiesed valmisid Tartu 2024 raames Maailma Maaliini ja kohaliku kunstniku Jane Remmi eestvedamisel ning Lõuna-Eesti kogukonna abil. Ootame uudistama!
NUTIMÄNG - Lisaks laste loodusrajaga tutvumisele on soovijail võimalus läbida Ähijärve ääres asuv nutirada. Selleks lae Play poest või App Store-st alla Loquizi äpp. Mängu „Ähijärve ümbrust uudistama!“ täpsemad juhtnöörid ja vajalikud paroolid leiad raja algusest, Ähijärve parklas paiknevalt infotulbalt. Raja pikkus on umbes 800 meetrit ja see sobib kenasti nii lastega peredele kui ka väiksematele sõpruskondadele. Mõnusat avastamist!
Vaata ka teisi nutimänge
Ähijärvel paikneva külastuskeskuse lähedal asub laste loodusrada-mänguväljak, mis mõeldud eelkõige väiksematele külastajatele. Rajal on liumägi, vaatetorn, kiiged, liivakast, köiskarussell. Rajal õpitakse tundma rändkive ja kivimeid, eristama okas- ja lehtpuid ning tehakse tutvust ümbruses elavate linnuliikide, mulla olemuse ja imetajate tegevusjälgedega.
Võrumaa
Karula rahvuspark
Läti lõkkekoha vaatetorn
Läti vaatetorn asub samanimelises lõkkekohas, kohe Kõpu-Jõesuu maantee ääres. Tornist saab heita pilgu avaratele luhtadele ja suurvee ajal ka veteväljale.Viljandimaa
Soomaa rahvuspark
Läti lõkkekoht
Läti lõkkekohas saab piknikku pidada ja telkida. Halva ilma eest kaitseb toekas katusealune. Vahelduseks on võimalik ronida vaatetorni ja heita pilk avaratele luhtadele.Viljandimaa
Soomaa rahvuspark
Latika lõkkekoht
Lihtsa varustusega eelkõige kalastajale mõeldud peatuskoht enne Peipsile minekut või sealt tulles. Endal kindlasti kaasa võtta priimus või lõkkematerjal.Tartumaa
Peipsiveere looduskaitseala
Laugu metsavahi metsamaja
170 aastat tagasi valminud ajahamba poolt puretud maja on renoveerimise ootel. Seetõttu hoiame 2024. aastal maja avatuna kitsendustega küttekollete kasutamise osas.Tsaariaegne Laugu metsavahimaja sobib neile, kes hindavad ajaloolisi hooneid, märkavad huvitavaid pärandkultuurilisi detaile, ei pelga maha jätta tänapäevast klantsitud eluviisi ja tunnevad end koduselt metsa keskel, kus leidub veel 130-150 aastaseid mände. Linnulaulu ja metsloomade rohkus ilmestab rahulikku talumiljööd. Avara õueala kõige suuremaks hooneks on lihtne kuid ruumikas rehielamu. Selles on rehealune, rehetuba, suur taluköök ja tagakamber. Köögis on massiivne puulaud ja pingid. Tagakambris saab kolmel narivoodil magada 6 inimest. Rehielamus on veel väike esik ja sahver. Nagu vanades taludes ikka, on välikäimla õues, pesta saab saunas ja tarbevett tuleb võtta õuekaevust. Joogivee soovitame kaasa võtta. Õuealal saab grillida ja telkida.
Saaremaa
Saaremaa puhkeala
Laululuige lõkkekoht
Laululuige lõkkekoht sobib peatuskohaks Ilmatsalu jõe ääres jalutajale või kalastajale.Tartumaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Leemeti matkarada (2+3 km)
Suurepärast koormust pakkuv tõusude ja langustega matkarada on läbitav 2 ja 3 km ringina. Suvel metsalooduse nautimist võimaldav rada sobib talvel suurepäraselt suusamõnude nautimiseks. Rada on korralikult tähistatud ja sobib ka võistluste pidamiseks. Pärast jalutuskäiku või sportimist saad pidada pikniku Leemeti metsaonnis.Hiiumaa
Hiiumaa puhkeala
Leemeti metsamaja
Privaatse olemise leiad siit nii suvel kui talvel. Ligipääs on hea, aga samas asub maja suurematest asulatest kaugel keset metsa. Silmside kaugusel on talvel suusamõnusid ja suvel jalutuskäiku võimaldav Leemeti matkarada. Kaunis Luidja rand asub 7 km kaugusel.Hiiumaa
Hiiumaa puhkeala
Leemeti metsaonn
Siin saab matkalt või talvel suusarajalt tulles ilmastiku tujude eest varjudes kolde soojuses käsi ja varbaid soojendada.Hiiumaa
Hiiumaa puhkala
Leetse telkimisala
Leetse lõkkekohad asuvad Pakri poolsaarel kauni Lahepere lahe ääres männimetsa all. Lõkkekohti on 5 ja need asuvad hajutatult teineteisest sellisel kaugusel, mis pakub võimalust privaatseks äraolemiseks.Objekti külastamisel on sõiduki ja maastikusõidukiga sõitmine lubatud vaid teedel!
Harjumaa
Tallinna ümbruse puhkeala
Leevaku lõkkekoht
Asub Võhandu jõe kaldal, mõnus koht puhkamiseks, kalapüügiks ja vahepeatuseks kanuumatkajatele. Võimalus ratastooliga liikumiseks.Põlvamaa
Räpina-Värska puhkeala
Leevi lõkkekoht
Leevi lõkkekoht koos telkimisvõimalusega asub Võhandu jõe kaldal. Kanuumatkajate lemmikkoht.Põlvamaa
Räpina-Värska puhkeala
Leivaahjumäe lõkkekoht
Lõkkekoht jääb RMK Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkateele ning Neeruti loodusrajale. Matkalistel on seal hea võimalus jalgu puhata ja lõkkel einet valmistada. Lõkkeplatsil asuvate laavu ja katusega laudpinkide varjus saab kaitset vihmase ilma korral. Läheduses Neeruti järved.Lääne-Virumaa
Põhja-Eesti puhkeala
Lemme telkimisala
Populaarne puhkuse veetmise koht juba aastakümneid, nii kodu- kui ka välismaalaste hulgas. Telkimisala asub mere kaldal, männimetsa all ja on piiratud aiaga.Pärnumaa
Pärnumaa puhkeala
Lemmjõe keelemetsa õpperada (5,8 km)
Rada kulgeb mööda Raudna jõe kallast kuni Raudna ja Lemmjõe ühinemiskohani. Sealt tagasi läheb rada mööda Lemmjõe kallast ja lõpeb taas Kuusekääral. Lemmjõe keelemets on lammimets, mis üleujutuse perioodil on jõgede poolt üleujutatud. Õpperaja ääres võib kohata kobraste tegutsemisjälgi.Viljandimaa
Soomaa rahvuspark
Lepaaugu lõkkekoht
Lepaauk (mis tegelikult annab välja väikese järve mõõdu) on üheks kalastajate meelispaigaks. Kevadsuvel on järveke kasutusel ka ujumiskohana. Sügisepoole, kui merevesi Keibu lahes soojenenud, jalutab puhkaja meelsamini paarsada meetrit mööda laudteed mereni, kus saab nautida kaunist mereranda ja liivase põhjaga merd.Läänemaa
Nõva puhkeala
Lepajõe parkimistasku
Lepajõe suudmes, jõe vasakul kaldal asuv rahulik peatuskoht neile, kes tahavad üheks päevaks tulla Keibu lahe võlusid avastama. Parklast mereni viib laudtee.Läänemaa
Nõva puhkeala
Liipsaare metsaonn
Raba serval asuvas Liipsaare metsaonnis on matkajal võimalik ööbida, või lihtsalt tulla varju vihma või lume eest. Metsaonni juures on lõkketegemise ja grillimise võimalus, laud-pingid varikatusega, puukuur ning kuivkäimla. Lähedalasuvast vaatetornist saab pilgu heita Meenikunno rabale.Liipsaare metsaonni juures ei tohi parkida ja telkida. Mõnusat metsapuhkust!
Põlvamaa
Räpina-Värska puhkeala
Liipsaare vaatetorn
11 meetri kõrgusest Liipsaare vaatetornist avaneb suurepärane vaade lagerabale ja mitmetele soosaartele.Põlvamaa
Räpina-Värska puhkeala
Liivanõmme õpperada (7,4 km)
NUTIMÄNG - Liivanõmme õpperajale minnes tee oma retk põnevamaks mängides nutimängu!Selleks lae Play poest või App Store-st alla Loquizi äpp. Mängu „Jalutus Liivanõmme õpperajal“ ning „ Karu jälgedes“ täpsemad juhtnöörid, vajalikud paroolid või QR koodi leiad Allikajärve juures Liivanõmme raja infotahvlilt ja Uuejõe parkla infotahvlilt ning ja Nõva külastuskeskuse parkla infotahvlilt.
Vaata ka teisi nutimänge
Peraküla telkimisalalt lähtuv ja alguspunkti tagasi jõudev õpperada läbib siinset iseloomulikku ja vaheldusrikast maastikku, avastamisrõõmu leiavad nii loodusvaatlejad kui ka pärandkultuurihuvilised. Enamasti männimetsa all kulgev rada on läbitav kuiva jalaga ning on maastikul tähistatud oranži värvimärgistusega. Rajale on paigutatud 10 huvipunkti, mida on võimalik avada QR-koodi lugeja abil.
Läänemaa
Nõva puhkeala
Liivase ranna-Peraküla õpperada (3,7 km)
NUTIMÄNG - Liivase ranna-Peraküla õpperajale minnes tee oma retk põnevamaks mängides nutimängu!Selleks lae Play poest või App Store-st alla Loquizi äpp. Mängu mänge „Liivase ranna õpperaja mäng“ ja „ Rebase jälgedes täpsemad juhtnöörid, vajalikud paroolid või QR koodi leiad raja algusest ja Nõva külastuskeskuse parkla infotahvlilt.
Vaata ka teisi nutimänge
Peraküla telkimisalalt lähtuv ja alguspunkti tagasi jõudev õpperada läbib siinset iseloomulikku maastikku. Rajal võib näha nii nooremat kui vanemat männikut, liivaluiteid, soostunud alasid, metsajärvi ja I maailmasõja-aegset kiviteed. Rada on maastikul tähistatud rohelise värvimärgistusega.
Läänemaa
Nõva puhkeala
Liivjärve lõkkekoht
Lõkkekoht asub Liivjärve kaldal, mis on Kurtna järvedest üks liigivaesemaid. Aastate eest toimus Liivjärve kallastel suur metsapõleng. Järve pindala 4,7 ha ja maksimaalne sügavus 10 m.Ida-Virumaa
Alutaguse rahvuspark
Lilli õpperada (2,9 km)
Õpperada on rajatud peamiselt Lilli loodusmaja programmide läbiviimiseks ja seetõttu on rada võimalik läbida ka väiksemate ringikeste kaupa. Üheks külastatavamaks rajaosaks on 1 km kaugusel asuv pihlakasalu koos „nõiakivi“ ja kopsusambliku kasvukohaga. Imetlusväärne on raja algus, mis peale hiiglaslike lehistega pargiosa juhatab matkaja kitsale 150-aastaste pärnadega alleele. Kaardi abiga leiab kergemini üles nii musta toonekure vana pesapuu, Virapuu rändrahnu ja koha, kus kasvavad kuni poolemeetrised habesamblikud.Viljandimaa
Sakala puhkeala
Linajärve lõkkekoht
Lõkkekoht asub Linajärve ääres.Jõgevamaa
Endla looduskaitseala
Lindora lõkkekoht
Lindoras, kolme valla traditsioonide ja oskuste ühinemiskohas, peetakse oktoobri lõpus laata. Lindora küla on olnud ümbruskonnas laatade poolest kuulus pikka aega. Esimene kirjalik teade pärineb 1893. aastast, mil laata peeti Lindora kõrtsi juures, teeristist paarsada meetrit Obinitsa poole. Kuni 1914. aastani toimus laat 20. oktoobril. 1921.-1926. aastani oli laadapäevaks 3. oktoober, järgnevatel aastatel peeti laata 28. oktoobril ehk Simunapäeval. Ühel korral, 1930. aastal toimus laat veel 3. oktoobril.Laadapidamise kohaks sai Vastseliina, Obinitsa ja Lepassaare külla viivate teede ristumiskoht. Algselt kaubeldi ainult koduloomadega. Hiljem hakati kaubitsema veel tööstuskaupade, omavalmistatud esemete, käsitöö ja aiasaadustega.
Võrumaa
Haanja-Karula puhkeala
Linnajärve lõkkekoht
Lõkkekoht asub väikese metsajärve kaldal. Järve ümbritseb üle 80 aasta vanune siirdesoomännik ja keskealine pohlamännik. Nii, et suve algul saab siin nautida pohla õite ilu ja suve lõpu poole kosutada end tervistavate pohlamarjadega.Valgamaa
Haanja-Karula puhkeala
Lõhavere linnus
Eesti muinasvanema Lembitu linnuseks peetud Lõhavere on üks põhjalikumaid uuritud linnamägesid Eestis. Läti Henriku kroonikas mainitakse Sakala vanema Lembitu linnust "Castrum Leole" nime all. Põhja-Sakala vanem Lembitu, langes 21. septembril 1217 Madisepäeva lahingusLeiumaterjal kinnitab, et Lõhavere oli linnusena kasutusel 12.-13. sajandil ja nimetatud ajavahemikus on see põlengutes kannatanud vähemalt kahel korral.
Linnamägi kujutab endast neemikut, mida on kunstlikult kõrgendatud. Selle harjal asus nii seest kui väljast rõhtpalkidega toestatud liivavall.
Muistse linnamäe avarus pakub võimalusi seltskondlike mängude ja võistluste korraldamiseks.
Viljandimaa
Sakala puhkeala
Lõhavere lõkkekohad
Lõkkekohad sobivad linnamäge külastavale perele või grupile pikniku pidamiseks. Suurem katusealune on abiks vihma korral gruppidele ajaloolise info edastamisel.Viljandimaa
Sakala puhkeala
Loode tammiku õpperada (2,8 km)
NUTIMÄNG - Jaluta Loode tammiku pärandmaastikel nutimängu abil! Nutimängu 2 km pikkune ring kulgeb Loode tammiku õpperaja Nasva- poolsel osal. Ring viib teid läbi puisniidu, männimetsa ja loopealse ning tutvustab ka Loode tammiku ajalugu. Lisaks kenale jalutuskäigule looduses ootavad vastamist 14 GPS punktiga seotud küsimust. Ära muretse, kui vastad valesti - õige vastuse ja selle kaudu uusi teadmisi Loode tammiku kohta leiad kindlasti! Mängimiseks lae Play poest või App Store-st alla Loquizi äpp ja vajalikud paroolid leiad parkla infotahvlilt.Vaata ka teisi nutimänge
Kunagine Kuressaare linnalähedane karjamaa, nüüd linlaste armastatud väljasõidupaik: ilus parkmets, suur ja vana puisniiduilme ja liigirohke mereäärne elujõus tammik. Asub Kuressaare kesklinnast ca 3 km kaugusel. Loode tammiku vanimasse põlvkonda kuuluva keelemees Johannes Aavikule pühendatud tamme vanuseks mõõdeti 2000. aasta oktoobris 450-500 aastat. Võib oletada, et Loode tammiku vanima põlvkonna moodustavad puud, mis jäid järele Peeter I algatatud laevastikuehituse kampaaniast.
Ringselt kulgeva raja algus- ja lõpp-punkt on Loode tammiku parklas.
Saaremaa
Saaremaa puhkeala
Loodenina vaatetorn
Hea mereäärne linnu- ja loodusvaatluspaik Loode tammiku lähistel. Tornini jõudmiseks tuleb matkata läbi Loode tammiku. Rannikul asuvast vaatetornist avaneb kaunis vaade Kuressaare lahele.Saaremaa
Saaremaa puhkeala
Loodi lehisepuistu matkarada (0,2 km)
Rada asub suure Karksi-Nuia - Viljandi maantee ääres. Auto saab jätta avarasse parklasse. Poolehektariline lehisepuistu jätab oma hiiglaslike euroopa lehistega võimsa mulje. Kõrgeim lehis on 43,3 m, keskmiselt on lehiste kõrgus 38,5 m. Mööda rada saab külastada Loodi mõisaomanike von Bock´ide perekonnakalmistut. Rada on tähistatud valgete värviringidega puudel.Viljandimaa
Sakala puhkeala
Loodi paisjärve lõkkekohad
Loodi lõkkekohta saab minna läbi Loodi mõisa õue. Auto saab jätta avarasse parklasse. Parklast vasakule jääb looduskaitsealune Tõllamäe tamm, milleni jõudmiseks peab ületama purde ja minema viida suunas mööda rada. Mõisapoolses osas on matkaraja alguses paisjärve kaldal avar lõkke- ja telkimisvõimalusega ala. Rajale mineja peab arvestama päris mitme raske mäkketõusuga, kuid Loodi põrguks kutsutud punase liivakivi paljand koos mitmete allikatega tasub külastamist.Viljandimaa
Sakala puhkeala
Loodi põrguoru matkarada (2 km)
Loodi matkarajale saab minna nii Paistu poolsest küljest kui läbi Loodi mõisa õue. Mõlemal pool asub parkla. Mõisapoolses osas on matkaraja alguses paisjärve kaldal avar lõkke- ja telkimisvõimalusega ala. Rajale mineja peab arvestama päris mitme raske mäkketõusuga, kuid Loodi põrguks kutsutud punase liivakivi paljand koos mitmete allikatega tasub külastamist.Viljandimaa
Sakala puhkeala
Loosalu lõkkekoht
Loosalu lõkkekoht asub Loosalu raba kirdenurgas. Raba peale viib Loosalu - Paluküla õpperada. Loosalu raba on kauniilmeline ning klassikaline Eesti rabamaastiku esindaja. Lõkkekoht jääb RMK matkatee äärde. Jalgratturid peavad Loosalu - Paluküla laudtee läbimisel jalgratast käekõrval lükkama (kindlasti enda kõrval laudteel). Neile jalgratturitele, kes soovivad kiiret tempot ja jalgratastega pigem sõita, soovitame marsruuti mööda maanteid Põlliku, Sonni, Kädva suunal.Raplamaa
Kõnnumaa maastikukaitseala
Loosalu-Paluküla loodusrada (7,7 km)
Loodusrada on 7,7 km pikk, millest peale rekonstrueerimist on laudteed 4 km. Rada ei ole ringne, ning kogu raja läbimiseks edasi- tagasi peab arvestama umbes 15,4 kilomeetriga. Loosalu poolt tulles algab laudrada rabaservast, möödub Loosalu järvest ning kulgeb raba ja metsa läbides kuni esimese talukohani. Sealt tõuseb pinnasrada mööda metsa- ja põlluvaheteid Paluküla Hiiemäe jalamile. Jalgratturid peavad Loosalu- Paluküla laudtee läbimisel jalgratast käekõrval lükkama (kindlasti enda kõrval laudteel). Neile jalgratturitele, kes soovivad kiiret tempot ja jalgratastega pigem sõita, soovitame marsruuti mööda maanteid Põlliku, Sonni, Kädva suunal.Raplamaa
Kõnnumaa maastikukaitseala
Lõunalaagri lõkkekoht
Telkimisvõimalusega lõkkekoht Lõunalaagri matkarajal paisjärve ääres. Ümbruses head marja- ja seenemetsad.Võrumaa
Räpina-Värska puhkeala
Lõunalaagri matkarada (1,8 km või 2,3 km)
Kaunis loodus, vaheldusrikas maastik ning möödaniku sündmused esimese Eesti Vabariigi ajast pakuvad siin põnevust nii ajaloohuvilisele kui ka loodusnautlejale. 1926. aastal asuti sellele alale rajama Lõunalaagri laskevälja ning sõjaväelinnakut koos barakkide, elumajade, ambulantsi ning kasiinodega, millest siiani jutustavad kohati säilinud hoonete alusmüürid ning seinad. Raja pikkus 1,8 km.Kuid kui suunduda lõkkekohast mööda paisjärve kallast paremale, kohtub rajal ka „hundiga“. Loodushuvilistele lastele pakume natuke pikemal rajal (2,3 km, teeb tiiru ümber paisjärve ning jõuab tagasi 1,8 km rajale, jälgi viitasid) huvitavaid teadmisi huntide välimusest, elu-olust ja käitumisest ning kutsume osalema nuputamismängus „Tunne hunti“. Info mängus osalemise kohta ning vastamist ootava küsimuse leiad viimaselt hunte tutvustavalt tahvlilt.
Võrumaa
Räpina-Värska puhkeala
Lõunasadama lõkkekoht I
Kesksuvel on põnev saare rannikul asuv Sanna Sia (tõlkes lõuna külg). Madalaveeliseltuulte eest kaitstud lahesopil peatub juuli keskpaigast augusti lõpuni arvukalt kurvitsalisi: soorüdi, liivatüll, kiivitaja, mudatilder, suurrisla, tutkas, tumetilder, kõvernokk-risla, heletilder, vöötsaba-vigle ja plüü.
Läänemaa
Osmussaare maastikukaitseala
Lõunasadama lõkkekoht II
Kesksuvel on põnev saare rannikul asuv Sanna Sia (tõlkes lõuna külg). Madalaveeliseltuulte eest kaitstud lahesopil peatub juuli keskpaigast augusti lõpuni arvukalt kurvitsalisi: soorüdi, liivatüll, kiivitaja, mudatilder, suurrisla, tutkas, tumetilder, kõvernokk-risla, heletilder, vöötsaba-vigle ja plüü.
Läänemaa
Osmussaare maastikukaitseala
Lõunatipu lõkkekoht
Eesti Vabariigi kõige lõunapoolsemas punktis Peetri jõe kaldal on hea peatumispaik nii RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkateelisele kui ka kohalikule looduse õpperajal liikujale. Tõhusamat peavarju pakub metsaonn.Võrumaa
Haanja-Karula puhkeala
Luhasoo lõkkekoht
Luhasoo õpperaja alguses asuv lõkkekoht, kus mõnus peatuda ja piknikku pidada.Võrumaa
Haanja-Karula puhkeala
Luhasoo õpperada (5 km)
Võrumaa ainuke sookaitseala Luhasoo on huvitav selle poolest, et seal saab näha kõiki raba kujunemise etappe: alates madalsoost kuni kõrgrabani. Luhasooga tutvumiseks on rajatud 5 kilomeetri pikkune õpperada, kõndimist selle märgades madalsoo- ja rabaosades hõlbustab laudtee. Rada kulgeb mööda rabajärvest ning juhatab meid mineraalmaasaarele, kus asub mõnus metsaonn. Huvitavat teavet looduse kohta saab lugeda raja ääres olevatelt eesti- ja ingliskeelsetelt teabetahvlitelt.Võrumaa
Haanja-Karula puhkeala
Luidja telkimisala
Luidja telkimisala asub liivaranna naabruses, mis on kuulus oma laulvate liivade poolest. Kõrvetava päikese ja meretuulte eest on telkimisala varjul keset lopsakat sanglepikut. Leppade juured on kaitseks siinsetele liivadele, mis muidu tuules tuiskama kipuksid.Hiiumaa
Hiiumaa puhkeala
Luige metsamaja
Luige metsamaja asub metsatuka sees Õrsava järve lähedal (ca 200 meetrit järvest). Hea koht rahulikuks puhkuseks, metsas jalutamiseks, marjade-seente korjamiseks.Võrumaa
Räpina-Värska puhkeala
Luite lõkkekoht
Lõkkekoht asub ajaloolisel Sakala teel, mis sobib matkajale lühiajaliseks peatuseks kui ka suuremale seltskonnale ööbimiseks. Liivane luiteseljandik on jäänuk Balti jääpaisjärvest. Paljajalu liiva sees sumades võib kergelt tekkida tunne, et meri ei ole enam kaugel. Korrastatud ilmega männikualune pakub aga suurt avastamisrõõmu korilastele, kes lakkamatult kannavad sealt välja nii marja kui seenekuhilaid. Ravimtaimede austaja leiab sealt neeruhädade leevendaja – leesika.Viljandimaa
Sakala puhkeala
Luite matkarada (4,4 km)
Matkarada lookleb paraleelselt luitega Rannapungerja jõe suudmesse ja tagasi, läbides oma teekonnal Kauksi telkimisala. Rada on tähistatud kollase värvitriibuga puudel.Ida-Virumaa
Peipsi põhjaranniku puhkeala
Määrumäe lõkkekoht
Lõkkekoha juurde viib metsasisene kruusatee. On peatuskohaks Koseveski rattarajal sõitjale või ka seenelisele-marjulisele.Tartumaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Mäekonnu lõkkekoht
Lõkkekoht asub Mähkli külas. Suurepärane paik pikniku pidamiseks. Lõkkekoha läheduses on vaatetorn.Võrumaa
Karula rahvuspark
Mäekonnu vaatetorn
Vaatetorn rajati esimest korda 2007. aastal ning pärast amortiseerumist taasavati uue ehitisena 2023. aasta suvel.Vaatetornist avanevad kaunid vaated nii Karula pärandkultuurmaastikele kui ka metsadele.
Võrumaa
Karula rahvuspark
Mägede lõkkekohad
Mägede lõkkekohad asuvad endisesse liivakarjääri tekkinud järve ääres. Kokku on seal 3 lõkkeaset, millest üks asub ühel pool ja kaks teisel pool järve võimaldades igas lõkkekohas privaatset olemist. Järv on sobiv ka ujumiseks.Järvamaa
Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala
Mägipä telkimisala
Kõpu poolsaare põhjarannikul liivaranna ääres rannamändide all on lõkkekohad ja pinklauad, vihmase ilma korral pakub siinsamas varju Kalurikoja metsaonn.Hiiumaa
Hiiumaa puhkeala
Majakivi-Pikanõmme loodusõpperada (7 km)
Rada tutvustab Eesti suuruselt 3. rändrahnu - Majakivi (kõrgus 7 m, ümbermõõt 32 m), vanu rannamoodustisi, sootüüpide vaheldumist ja Juminda poolsaare metsi.Lahemaa erinevate teenusepakkujatega saab tutvuda siin.
Harjumaa
Lahemaa rahvuspark
Majakivi-Pikanõmme loodusõpperaja vaatetorn (raja parklast ca 3000 m)
Majakivi-Pikanõmme loodusõpperada on 7 km pikkune ja kaheksakujuline, algab ja lõpeb Hara-Juminda tee äärsest parklast. Parklast vasakut haru minnes on tornini ca 3 km, paremat haru pidi minnes ca 4 km. Torni juurde minekuks tuleks parkida just raja alguse parklas, sest Aabla poolt Pikanõmme luite juurde viiv metsatee on kitsas, suurte aukudega ja tihti väga märg ning pehme.Vaatetorn asub Pikanõmme luitel Juminda poolsaare kõrgeimas kohas, 33 m üle mere pinna. 24,5 m kõrgusest tornist saab nautida vaadet kogu poolsaarele. Ida pool on näha Hara lahte, läänes Kolga lahte koos Suur- ja Väike-Malusi, Rammu ja teiste Kolga lahe väikesaartega. Taamal paistab üle mere Tallinn.
Harjumaa
Lahemaa rahvuspark
Make lõkkekoht
Lõkkekoht asub Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala lõunaosa ühe võimsaima - Make ehk Möldre müüri kõrval. Kallas on siin 20 m kõrge ja paljandi kõrgus on 14 m.Võrumaa
Haanja-Karula puhkeala
Mändjala loodusmaja
NUTIMÄNG- Mändjala õpperadaVaata ka teisi nutimänge.
Mändjala loodusmaja asub Suure katla ääres RMK Saaremaa puhkealal. Loodusmajja on oodatud loodushuvilised külastajad, kes hindavad vaikust ja privaatsust ning on lugupidavad looduse suhtes.
Saaremaa
Saaremaa puhkeala
Mändjala õpperada (1,6 km)
NUTIMÄNG - Õpperada läbides mängi ka nutimängu! Rajal saad teadmisi sellest, kuidas luited tekivad, taimestuvad ja metsastuvad, aga ka põnevaid lugusid kohalikust pärandkultuurist.Kui oled hoolega infotahvlid läbi lugenud, leiad vastused kõikidele mängu küsimustele.
Mängimiseks lae Play poest või App Store-st alla Loquisi äpp. Vajalikud paroolid või QR koodi leiad parkla infotahvlilt.
Vaata ka teisi nutimänge
Rada saab alguse parklast. Kulgeb ümber RMK Mändjala loodusmaja, läbib luitestiku erinevaid arenguetappe, põikab maalilisse liivaranda ja lookleb kaunis luitemännikus. Aega raja läbimiseks kulub umbes 1 tund, sealset elustikku ja pärandkultuuri tutvustavad 7 infoalust.
Saaremaa
Saaremaa puhkeala
Männikjärve matkarada (2,2 km)
Pikkuse poolsest sobib Männikjärve matkarada alustavale matkajale. Rajal avanevad ilusad vaated Männikjärvele ja ümbritsevale rabale.Võimaluse liikuda ümber Männikjärve, rabas ning salumetsas. Rada on looduses tähistatud puudel oleva punase märgistusega ning läbimiseks kulub keskmiselt 1 tund.
Jõgevamaa
Endla looduskaitseala
Männikjärve raba õpperada (7,3 km)
Rada algab ja lõppeb Toomal ning on looduses tähistatud puudel asetsevate siniste värvimärkidega. Aega raja läbimiseks kulub keskmiselt 2 h. Õpperajale ehitatud 7 meetri kõrgusest vaatetornist paistab kogu 210 ha suurune Männikjärve raba. Kaarjalt ümber soostumiskeskme asetsevaid laukaid on Männikjärve rabas kokku üle 120.Jõgevamaa
Endla looduskaitseala
Männikjäve raba õpperaja vaatetorn (parklast ca 2,3 km)
Vaatetorn asub raba läbiva laudtee keskel ja sealt avaneb vaade kogu 210 ha-le Männikjärve rabale.Jõgevamaa
Endla looduskaitseala
Mardihansu lõkkekoht
RMK Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkatee lõkkekoht. Asub Porkuni maastikukaitsealal.Lääne-Virumaa
Põhja-Eesti puhkeala
Marimetsa matkarada (9 km)
Läänemaa
Marimetsa looduskaitseala
Marimetsa matkaraja vaatetorn (parklast 4,5 km kaugusel)
Marimetsa matkaraja lõpus, parklast 4,5 km kaugusel asub 7,6 m kõrgune puidust vaatetorn. Sealt avaneb maaliline vaade Marimetsa rabale ja laugastele. Kogu soo hõlmab ligikaudu 5000 ha, peamine osa sellest on älve- ja laukarikas raba. Suuremad laukad on ligi 100 m pikad ja 3-4 m sügavad. Sood ääristavad metsaga kaetud luitevallid.Läänemaa
Marimetsa looduskaitseala
Marimetsa parkimistasku
Parkimistaskust saab alguse 9 km pikkune Marimetsa matkarada. Enne rajale minekut on võimalus parklas olevalt teabetahvlilt üle vaadata matkaraja skeem ja lühiinfo Marimetsa looduskaitseala kohta. Ja siis kergel sammul ning rõõmsal meelel matkarajale!Läänemaa
Nõva puhkeala
Marjataskud
Isuäratava pealkirja taga peitub parkimiskoht, kuhu saab jätta auto, et minna metsa marju korjama. Sügisel saab ka seeni varuda ja talvel nendest seenetaskuid küpsetada.Läänemaa
Nõva puhkeala
Martiska lõkkekoht
Lõkkekoht asub Martiska järve kaldal, mille vee tasapind on aastakümnetega tööstuse mõjul Kurtna järvedest kõige enam langenud. Järve pindala 2,5 ha ja maksimaalne sügavus 9 m.Ida-Virumaa
Alutaguse rahvuspark
Matsalu rahvuspargi külastuskeskus
NUTIMÄNG - Penijõe matkarajale minnes proovi ka nutimänge!Selleks lae Play poest või App Store-st alla Loquizi äpp. Mängude „Penijõe raja matkamäng“ ja "Linnud rahvapärimuses" täpsemad juhtnöörid, vajalikud paroolid või QR koodi leiad Matsalu rahvuspargi külastuskeskuse I korruse aknalt.
Vaata ka teisi nutimänge
Matsalu rahvuspargi lõunapiiril, Penijõe mõisahoone II korrusel paiknev keskus pakub külalisele hea võimaluse tutvumiseks Matsalu rahvuspargi eripäraga: Euroopa suurimad looduslikud luhaniidud, roostik, Kasari alamjooksu kujunemine läbi aastakümnete, omanäolised rannaniidud, puisniidud ja puistud, rikkalik kultuuripärand. 2009.aastal valminud 20-minutiline pildiprogramm „Matsalu aasta. Elu Matsalus jääst jääni“ annab meeleoluka ülevaate rahvuspargi asukatest ja nende toimetustest. Programmi koostas Arne Ader, muusika on Sven Grünbergilt, teksti loeb Fred Jüssi.
Külastuskeskusest saab infot RMK külastusobjektide, Matsalu rahvuspargi ning piirkonna kaitsealade ja turismiettevõtjate kohta. Müügil on meened.
Pärnumaa
Matsalu rahvuspark
Matsimäe karjääri lõkkekoht
Lõkkekoht asub vanasse karjääri tekkinud veekogu läheduses kõrgel kaldal.Järvamaa
Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala
Matsimäe Pühajärve telkimisala
Avar telkimisala Matsimäe Pühajärve kaldal. Järv on sobiv ujumiseks, samuti on järve ääres laialt ruumi päevitamiseks.Järvamaa
Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala
Matsiranna telkimisala
Telkimisala paikneb mererannal ja on suvekuudel atraktiivne koht ujumiseks ning telkimiseks.Pärnumaa
Pärnumaa puhkeala
Meelva metsamaja
Meelva metsamaja asub Põlvamaal Räpina vallas Saarekülas. Omaette olemine keset metsa ja lähedal asuva Meelva järve ääres.Põlvamaa
Räpina-Värska puhkeala
Meenikunno matkarada (5,8 km)
5,8 km pikkune matkarada on ringikujuline ning koosneb 2,4 km pikkusest laudteest ja 3,4 km pikkusest metsarajast. Rajal on 13 infoalust, mis tutvustavad raba ja metsa. Matkaraja Liipsaare poolses otsas on vaatetorn. Raba pakub põnevat kõikidele huvilistele - nii matkajale, marjulisele, linnuvaatlejale jne.Põlvamaa
Räpina-Värska puhkeala
Meiekose õpperada (5,6 km)
Meiekose õpperada viib mööda endist Kõpu-Jõesuu teetammi tutvuma Tõramaa jõe suudmeala luhtadega, mis on üks osa Soomaa pärandmaastikest. Raja vaatamisväärsusteks on luhad, erinevad taimeliigid, kaunid jõekäärud, jändrikud tammepuud.Viljandimaa
Soomaa rahvuspark
Meiekose randuja lõkkekoht
Meiekose randuja lõkkekoht asub kauni Raudna jõe kaldal. Lõkkekohas on võimalik piknikku pidada ja telkida. Suveks paigaldatav randumissild võimaldab soovijatel mootorita ujuvvahendiga jõele minna, randuda ning mugavalt kala püüda.Pärnumaa
Soomaa rahvuspark
Meiekose Saarte lõkkekoht
Meiekose Saarte lõkkekoht asub kauni Raudna jõe kaldal. Lõkkekohas on võimalik piknikku pidada ja pikemaajaliselt telkida.Pärnumaa
Soomaa rahvuspark
Meiekose tamme metsaonn
Meiekose tamme metsaonn asub Raudna jõe kaldal suure tamme all. Siin on võimalik piknikku pidada ja telkida või kasutada ööbimiseks metsaonni.Pärnumaa
Soomaa rahvuspark
Meiuste telkimisala
Telkimisala asub ilusas okasmetsas Upsu lahe kaldal. Merele vaadates jääb silmapiiril vasakule Hiiumaa, paremale Triigi poolsaar.Saaremaa
Saaremaa puhkeala
Meremõisa telkimisala
Lohusalu lahe ääres asuv mitmete lõkkekohtadega telkimisala.Harjumaa
Tallinna ümbruse puhkeala
Metsa kõlakojad
Metsa kõlakojad on kolmest hiidruuporist koosnev installatsioon, mis valmis Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna ja RMK koostöös 2015. aastal. Kursuseprojekti käigus püüdsid tudengid mõtestada metsaraamatukogu mõistet. Milline objekt rikastaks matkalise teekonda? Kus lugeda looduse raamatut? Valminud kursusetööde seast valiti ehitamiseks välja metsa kõlakojad, kus istudes saab metsa helisid – nii vaikust kui ka helirikkust – kuulata tavalisest võimendatumalt. Kõlakodasid saab kasutada ka väliõppeklassina või väiksemate kultuurisündmuste läbiviimiseks, vähenõudlik matkaline võib neis ka öö mööda saata.Võrumaa
Haanja-Karula puhkeala
Metsanduslik õpperada (1,5 km)
NUTIMÄNG- Metsanduslikule õpperajale minnes tee oma retk põnevamaks mängides nutimängu!Selleks lae Play poest või App Store-st alla Loquizi äpp. Mängu „Huntide jälgedes“ täpsemad juhtnöörid, vajalikud paroolid või QR koodi leiad Nõva külastuskeskuse parkla infotahvlilt.
Vaata ka teisi nutimänge
Rada kulgeb metsateel, mida ääristavad eri liiki looduslikult kasvavad puud ja põõsad. Läbib lageraielanki ja erinevaid metsatüüpe. Õpperaja algus ja lõpp-punkt on RMK Nõva külastuskeskuse juures.
Läänemaa
Nõva puhkeala
Metsanurme lõkkekoht
Väike lõkkekoht Metsanurme külas.Harjumaa
Tallinna ümbruse puhkeala
Metsapere metsaonn
Keset häid marja- ja seenemetsi asuv metsaonn asub Hiiumaa mõistes sisemaal. Onni juures on tiik ujumissillaga. Küngas tiigi taga pakub lumisel ajal võimalust kelgutamiseks.Hiiumaa
Hiiumaa puhkeala
Metsavenna lõkkekoht
Metsavenna lõkkekohas on võimalik end tagasi mõelda aega, kui paljud inimesed olid sunnitud metsas elama. Õnneks ei pea lõkkesuitsu varjama, kuid lõkke ohutuse eest tuleb pidevalt hoolt kanda ja lahkudes tasub kõrvalvoolavast Saarjõest üks ämbritäis jõevett hõõguvatele sütele tuua.Lähedalasuv Eesti Skautide Ühingu poolt püstitatud mälestusmärk süvendab veelgi endisaegsete sündmuste tähtsust. Matkasellil on võimalik minna Saarjõe õpperajale, mille läbimiseks peaks varuma kuni 4 tundi.
Järvamaa
Sakala puhkeala
Metsavenna lõkkekoht
Lõkkekoht on mõeldud eelkõige peatuskohaks RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkateel liikujale.Võrumaa
Haanja-Karula puhkeala
Metskonna puhkekoht
Siit saad minna avastama Keibu lahe liivaranda ja merre suubuvaid jõesuudmeid, mis oma asukohta muudavad. Keibu lahe ääres kasvatab meri jõudsalt maad juurde, siin on esindatud kõik luitetüübid: eelluited, valged luited, hallid luited, rusked luited kukemarjaga ja metsastunud luited. Parkla asub Keibu lahe ääres Uuejõe vasakul kaldal, kaugus merest 50 m.Läänemaa
Nõva puhkeala
Mihkel Ranna dendraarium
Eelmisel sajandil külasepa Mihkel Ranna poolt rajatud ligi 200-liigiline dendraarium.Saaremaa
Saaremaa puhkeala
Mõniste rattarada (55 km)
Rada saab alguse Tellingumäe jalamilt Rattaradade lõkkekohast, kulgeb piiriäärseid metsi pidi kuni Eestimaa lõunatipuni välja ja sealt teist teed tagasi alguspunkti. Rada kulgeb mööda kruusateid, metsateid ja sihte ning raja ääres on mitu puhkekohta. Kuna Mõniste rattarada kattub osaliselt RMK matkatee jalgrattateega ja Kitsarööpmelise raudtee matkarajaga („Green Railway“), siis tuleb ühelt rajalt teisele eksimise vältimiseks hoolega jälgida raja viidastust!Valgamaa
Haanja-Karula puhkeala
Muinasküla lõkkekoht
Muinasküla lõkkekoht asub Meiekose õpperajal Tõramaa jõe suubumiskohas Raudna jõkke. Lõkkekohas on võimalik piknikku pidada, telkida ja kalastada.Pärnumaa
Soomaa rahvuspark
Mukri lõkkekoht
Mukri lõkkekoht asub maalilise Mukri raba servas, Mukri loodusõpperaja alguses.Raplamaa
Mukri maastikukaitseala
Mukri loodusrada (2,5 km)
Rada kulgeb mööda Mukri raba, möödudes rohketest laugastest ja rabajärvedest ning pakkudes ilusaid vaateid vaatetornist.Raplamaa
Mukri looduskaitseala
Mukri loodusraja vaatetorn (parklast ca 670 m)
Vaatetorn asub Mukri loodusrajal ning pakub ilusaid vaateid Mukri rabale, laugastele ning metsadele. Rajal on kolm haru ning vaatetornini on lühim tee mööda keskmist haru, millel eraldi parklat pole. Kagupoolse haru parklast vaatetornini on 670 meetrit.Raplamaa
Mukri looduskaitseala
Mulgi heinamaa lõkkekoht
Mulgi heinamaa lõkkekoht asub Lemmjõe kaldal. Lõkkekohas on võimalik pidada piknikku ja telkida.Viljandimaa
Soomaa rahvuspark
Mummassaare lõkkekoht
Lõkkekoht asub vaid mõnekümne meetri kaugusel mererannast. Nimetust Mummassaare usutakse tulenevat prantsuse keelest (Mon Blansiere – minu nauding). Siine mererand oli 19 sajandil Peterburi ja Narva aadlike ning kaupmeeste suvituskohaks. Eelkõige köidab Mummassaare oma loodusega ja siin-seal suubuvad merre allikalised ojakesed, mis annavad taimestikule lopsakuse. 1936. aastal leiti Mummassaare lähistelt haruldane pronksiaegne kirves. Siit sai alguse ka Teise Maailmasõja aegne niinimetatud Tannenbergi liin, mis on üle Sinimägede ja Sirgala kuni Narva jõe keskjooksuni kulgenud kindlusrajatiste kompleks.Ida-Virumaa
Peipsi põhjaranniku puhkeala
Murrumetsa matkarada (3,5 km)
Ringikujuline Murrumetsa rada kulgeb läbi Pühajärve pargi Murrumetsa ja tagasi. Rada on 3,5 km pikkune ja selle läbimiseks kulub ca 1-1,5 tundi. Rada on soovitav läbida jalgsi. Rada algab Pühajärve puhkekeskuse parklast, Otepää-Kääriku maantee äärest. Rajal saab eesti-, inglise- ja soomekeelsete tekstidega infotahvlite kaasabil õppida tundma Otepää metsade ja kultuurmaastiku linde-loomi-taimi.Valgamaa
Otepää looduspark
Mustjärve lõkkekoht
Lõkkekoht koos telkimisvõimalusega asub Mustjärve ääres. Tore võimalus metsapuhkuseks ja ujumiseks tumedaveelises metsajärves.Põlvamaa
Räpina-Värska puhkeala
Mustoja lõkkekoht
Lahemaa rahvuspargi idapoolseim RMK lõkkekoht Mustoja jõekäärus mere lähedal.Lahemaa erinevate teenusepakkujatega saab tutvuda siin.
Lääne-Virumaa
Lahemaa rahvuspark
Mütsiga männi lõkkekoht
Meeleolukas peatuskoht asfalttee vahetus läheduses Kaiu mõhnastiku ilusate saagirohkete metsade keskel. Oma nime on saanud lõkkekoha läheduses paikneval männil oleva tuuleluua järgi. Sõõru külast 1,5 km lääne poole.Jõgevamaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Naela lõkkekoht
Pede jõe paremkaldal asub veematkajatele mõeldud lõkkekoht, kus on hea puhata enne edasi minekut.Viljandimaa
Alam-Pedja looduskaitseala
Naissaare keskrada (11 km)
Rada tutvustab Naissaare looduslikke vaatamisväärsuseid. See saab alguse Naissaare telkimisalalt ja kulgeb esmalt põhja poole läbides Taani kuninga aia. Põhjakülast suundub rada mööda metsasihti lääne poole Kunila mäeni, mis on Naissaare kõrgeim mägi. Sealt keerab rada tagasi lõuna poole, teeb ringi miiniladudes ja suundub tagasi telkimisalale.Rada on tähistatud valge-roheline-valge märgistusega puudel ja viitadega keeramiskohtades.
Harjumaa
Naissaare looduspark
Naissaare lõunarada (12 km)
Naissaare lõunarada on tuntud ka kui kultuurirada, läbides Männiku küla ja Lõunaküla. Raja äärde jääb ka Naissaare kirik, surnuaed ja kabel. Samuti läheb rada mööda Sepa talust, kus sündis ja kasvas kuulus optik Bernhard Schmidt.Rada kulgeb suures osas mööda teid ja seda on võimalik läbida ka jalgrattaga.
Rada on tähistatud valge-sini-valge värvimärgistusega puudel ja viitadega keeramiskohtades.
Harjumaa
Naissaare looduspark
Naissaare põhjarada (7 km)
Põhjarada on tuntud ka militaarraja nime all. Rada saab alguse Haldja külast ja kulgeb mööda rannikut põhja poole Naissaare põhjatipuni. Sealt liigub rada tagasi lõunapoole mööda läänekallast. Rajale jäävad peaaegu kõik olulisemad Naissaare militaarsed vaatamisväärsused nagu näiteks Eesti patarei nr 5 ja patareid 10A ning 10B.Rada on tähistatud valge-punane-valge värvimärgistusega puudel ja keeramiskohtades viitadega.
Harjumaa
Naissaare looduspark
Naissaare telkimisala
Naissaare telkimisala asub sadama vahetus läheduses, liivase pinnaga männimetsa vahel. Lõkkekohtade paigutus võimaldab privaatset äraolemist. Telkimisala juures on ilus ujumisrand. Väikelastega tasub olla tähelepanelik - meri läheb üsna kiirelt sügavaks!Harjumaa
Naissaare looduspark
Naisteraba lõkkekoht
RMK Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkatee läbijale mõeldud lõkkeplats Harjumaa piiril rabaservas. Sõiduautoga ligipääs lõkkekohale puudub.Harjumaa
Tallinna ümbruse puhkeala
Napu lõkkekoht
Napu lõkkekoht on väike askeetlik lõkkekoht Jägala jõe ääres.Järvamaa
Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala
Narva jõe lõkkekoht
Lõkkekoht asub maalilise Poruni- ja Narva jõe ristumiskohal, Puhatu soostiku servas. Siin võib kohata palju haruldasi looma- ja taimeliike, näiteks esimessekaitsekategooriasse kuuluvad kotkad (merikotkas, kaljukotkas, kalakotkas), rabapüü, teisest kategooriast näiteks metsis.
Ida-Virumaa
Alutaguse rahvuspark
Nedrema puisniidu lõkkekoht
Puisniidul on võimalik nautida looduse ilu ja liigirikkust ning näha paljusid kaitsealuseid taimi.Pärnumaa
Pärnumaa puhkeala
Neeruti loodusrada (1,5 km ja 3,5 km)
Neeruti loodusrajal on põnev võimalus matkata koos giidiga - audiogiidiga! Rajal on 15 huvipunkti tahvlit, igal neist ka ruutkood. Koodi skaneerides saad kuulda lugusid Neeruti loodusest ja kohanimedest, sellest, kuidas Kalevipoeg siin künnitööd tegi ja huntidega hädas oli ning ka lihtsalt teejuhatust - kuidas jõuda järgmisesse huvipunkti.Rada algab ja lõpeb Eesjärve telkimisalal. Rajal on 15 infotahvlit, lisaks suured koomiksitahvlid, millel piltjutustused Neeruti lugudest. Kõigil tahvlitel ja infopostidel on väike raja kaart märkega „oled siin“.
Neeruti loodusrada on läbitav 1,5 ja 3,5 km ringina.
Eesjärve telkimisalalt kulgeb rada ümber järve otsa ja tõuseb Sadulamäele – muistsele linnamäele. Sadulamäe nõlval on infomajake, kus jalgu puhates saab põhjalikult tutvuda Neeruti loodusest, Kreutzwaldist ja Kalevipojast ning linnamägedest jutustavate infotahvlitega. See on mõnus loodusõppepaik koolidele, lasteaedadele ja peredele.
Edasi kulgeb rada loode-kagu suunaliste pikkade vallseljakute - ooside harjadel, mille järsk kalle ulatub kohati 45 kraadini. Ka seal kuuleb audiogiidi vahendusel paljugi huvitavat Neeruti metsadest, suurtest puudest, lindudest ja sellest, kuidas siinsed põnevad kohanimed alguse on saanud. Pikem ring (3,5 km) ulatub Kiissaaugumäeni ja sealt piki Nuuskaugumäge ja ümber Tagajärve uuesti Eesjärve parklasse.
Neeruti loodusrada ja telkimisala said uuendatud aastaks 2020 Eesti-Soome koostööprojekti „Lights on!“ raames, millega heideti valgust ja anti uut hingamist kaheksale ajaloo ja pärandkultuuriga seotud objektile Eestis ja Soomes.
Lääne-Virumaa
Neeruti maastikukaitseala
Neljateeristi õpperada (3 km)
Umbes tunniajalist jalutuskäiku pakkuv vaheldusrikas rada jääajast pärinevate astangute ja allikaliste soolapikeste vahel. Rada on tähistatud puidust viitade ja siniste rajalintidega.Hiiumaa
Hiiumaa puhkeala
Nigula raba õpperada (edasi-tagasi 6 km)
NUTIMÄNG – Nigula raba õpperajal käies on võimalik mängida nutimängu „ Nigula raba seiklus“. Mängides saad sellest rabast kindlasti rohkem uusi teadmisi.Selleks lae alla Play poest või App Store-st Loquizi äpp. Mängimiseks vajalikud juhtnöörid, paroolid ja QR koodi leiad Nigula raba õpperaja parklas olevalt infostendilt.
Lustakat seiklemist ja mängimist!
Mängu on võimalik mängida ka inglise keeles.
Vaata ka teisi nutimänge
Nigula raba asub Nigula looduskaitsealal, mis võeti kaitse alla juba 1957. aastal. Raba tekkis järve soostumisel, domineeriv on lageraba. Nigula soostikku ilmestavad soosaared ehk peaksid, mis on kunagiste järvede vahelise voorja künnise kõrgemad osad.
Raba lääneservas asub reliktjärvena Nigula järv, selle veerest algav edasi-tagasi 6 km pikkune õpperada kulgeb mööda lageraba kuni kõige suurema rabasaareni – Salupeaksini. Seal kasvav salumets on jäänuk soojast ja niiskest kliimast 5-6 tuhat aastat tagasi. Rajale jäävad vaatetorn ja ka madal platvorm, kust on hea jälgida rabaelanike toimetamisi.
Pärnumaa
Nigula looduskaitseala
Nigula raba õpperaja vaatetorn (parklast ca 700 m)
Vaatetorn asub Nigula raba õpperajal, parklast 700 m kaugusel. Nigula raba peamisteks väärtusteks on rabamaastikud ja neid ümbritsevad vanad metsad. Siinne raba on Lääne-Eesti tüüpi lageraba rohkete laugastega ning suhteliselt järsu rabarinnaku ja lameda keskplatooga. Raba vaatetornist avaneb kaunis vaade kogu rabale.Pärnumaa
Nigula looduskaitseala
Nikerjärve telkimisala
Aegviidu külje all Nikerjärve lähedal paiknev telkimisala on sobiv peatuspaik RMK matkatee läbijatele.Harjumaa
Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala
Ninanuki metsaonn
Mereäärne metsast ümbritsetud mõnus paik Triigi poolsaarel pere ja matkasõpradega peatumiseks või tasuta öö veetmiseks.Saaremaa
Saaremaa puhkeala
Ninaotsa telkimisala
Ninametsa poolsaare tipus asuv telkimisala pakub küll rannavaateid, kuid liivaranda ei tasu siit otsida. Rand on rohune ja vesi lahesopis madal. See on paik, kus lõket teha ja päikeseloojangut nautida.Hiiumaa
Hiiumaa puhkeala
Nohipalo õpperada (3 km)
Ringikujuline Nohipalo õpperada, mis algab ja lõppeb Ilumetsa metsamaja juures, on ca 3 km pikkune. Rajale jääb 16 infotahvlit, mis tutvustavad jahindust ja metsandust. Raja läbimiseks kulub umbes 1,5 tundi.Põlvamaa
Räpina-Värska puhkeala
Noku lõkkekoht
Lõkkekoht asub Eesti ühe kaunima ja tuntuma raba - Kakerdaja raba - ääres. Täpsemalt jääb lõkkekoht Kakerdaja loodusõpperajale.Oma kummalise nime on lõkkekoht saanud vanasti seal asunud Nokko talu järgi.
Harjumaa
Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala
Nõmmejärve lõkkekoht
Lõkkekoht asub Konsu külas, Kurtna maastikukaitsealal ja jääb Alutaguse rahvuspargi territooriumile. Nõmmejärve liivane põhi ja laugjas kallas meelitavad sinna suviseid rannamõnude nautijaid, see on juba pikki aastaid olnud väga populaarne koht, kuna otse randa autoga sõita ei tohi, tuleb parklast lõkkekohani teha 300m pikkune jalutuskäik läbi klassikalise männimetsa.Ida-Virumaa
Alutaguse rahvuspark
Nõmmeveski lõkkekoht
Valgejõe paremal kaldal asuv lõkkekoht on sobilik peatuspaik RMK Oandu-Aegviidu-Ikla matkatee läbijaile.Lahemaa erinevate teenusepakkujatega saab tutvuda siin.
Harjumaa
Lahemaa rahvuspark
Nõmmeveski-Liiapeksi matkarada (16 km)
Taimestiku ja pinnase hoidmiseks palume Viru rabas matkajatel liikuda vaid laudteel! Neil, kes läbivad matkateed jalgrattal, tuleb Nõmmeveski - Liiapeksi lõigul sõita tähistatud metsateed pidi ümber Viru raba Narva maanteeni. Laudteel on jalgrattaga sõitmine keelatud!Tähelepanuks neile, kes matkavad Lahemaalt edasi Kõrvemaale!
Matkatee trass Viru rabast kuni Järvi Pikkjärve telkimisalani (kilomeetrid 42-49) on muudetud. Palume jälgida tähelepanelikult raja tähistust looduses! Kodulehel olevat II lõigu Aegviidu-Kalmeoja kaarti on uuendatud ning see vastab tegelikkusele.
Paberkandjal olevad II lõigu kaardid on uuendamata.
RMK Oandu - Aegviidu - Ikla matkatee 3. lõik kulgeb Nõmmeveskilt Viru rappa.
Lahemaa erinevate teenusepakkujatega saab tutvuda siin.
Harjumaa
Lahemaa rahvuspark
Nõva külastuskeskus
NUTIMÄNG - Nõva puhkealal saab teha oma retk põnevaks mängides erinevaid nutimänge. Selleks lae Play poest või App Store-st alla Loquizi äpp. Täpsemad juhtnöörid, vajalikud paroolid või QR koodi leiad raja algusest ja Nõva külastuskeskuse parklast.Liivase ranna – Peraküla õpperajale minnes saab mängida mänge „Liivase ranna õpperaja mäng“ ja „Rebase jälgedes.
Jugapuulaane õpperajale minnes saab mängida mänge „Jugapuulaane raja mäng“ ning „Ilvese jälgedes“.
Liivanõmme õpperajale minnes saab mängida mänge „Jalutuskäik Liivanõmme õpperajal“ ning „Karu jälgedes“.
Metsanduslikule õpperajale minnes saab mängida mängu „Huntide jälgedes“.
Lisaks saab mängida nutimängu „Eesti looduse erilised“, mis ei ole seotud ühegi rajaga. Ise saab valida, kus mängida. Raja pikkus on umbes 1,5 km.
Vaata ka teisi nutimänge
Nõva külastuskeskus on RMK Nõva puhkeala keskuseks, mis asub Loode-Eestis Perakülas liivase ranna ning marja- ja seenemetsade vahetus läheduses. Siit saab alguse 2015. aastal avatud 192 km pikkune matkatee haru, mis viib Perakülast Aegviiduni. Enne veel, kui minna avastama puhkeala, on võimalik teha kiire pilguheit meie objektidele, vaadates filmi „Maa, mis tõuseb merest“. Meilt leiab teavet ümbruskonna vaatamisväärsuste kohta ja saab nõuandeid matkamarsruutide koostamisel. Tegevust leiavad nii noored kui eakamad: teid ootavad näitused, metsamängud ja avastusretk mikroskoobiga liivamaailma. Külastuskeskus pakub nii juhendatud kui ise läbitavaid loodushariduslikke õppeprogramme erinevatele huvigruppidele erinevatel teemadel.
Läänemaa
Nõva puhkeala
Nurga puhkekoht
Kiideva-Puise loodusraja äärde jäävas taastatud Nurga talu heinaküünis saab matkaja jalga puhata, nautida ümbruskonna metsaheinamaade ilu ja Matsalu lahe lähedust. Heinaküünis on väljas info ümbruskonnas leiduvate taimede kohta.Läänemaa
Matsalu rahvuspark
Oandu külastuskeskus
NUTIMÄNG - Oandu pärandkultuuri rajal saab veidi pikemal retkel (3,5 km) mängida interaktiivset nutimängu "Pärandkultuuri otsing Oandul". Mängida saab mitut moodi - rahulikult omaette jalutades või koos perega (näiteks ühise nutiseadmega). Lae Play poest või App Store-st alla Loquizi äpp. Mänguks vajalikud paroolid või QR koodi leiad Oandu külastuskeskusest/ parklast/Pärandkultuuri raja algusest.Jalutades põlismetsas" - Siinsed metsad on erakordselt mitmekesised, Kuivad männikud vahelduvad märgade sanglepalodudega, hämarad kuusikud niiskete haavikute ja kaasikutega. Niiskemates kohtades kergendab liikumist ja kaitseb õrna taimkatet laudrada. Et retk oleks põnevam, pange oma teadmised proovile küsimustele vastates.
Vaata ka teisi nutimänge!
Oandu külastuskeskus asub Lahemaa rahvuspargis, 3 km Sagadi mõisast Altja poole. Oandul tutvustatakse Lahemaa loodust ja looduses liikumise võimalusi ning metsa kasvatamist ja kasutamist läbi aegade. Siin saab vaadata filme ja slaidiprogramme loodusest ja vana-aja metsatööst, osaleda loodusõppeprogrammidel ja sündmustel. 1860. aastal ehitatud ajaloolises metskonnahoones on interaktiivne ekspositsioon "Metskonna lugu", mis jutustab metskonna tööst läbi aegade.
Oandu on loodusradade sõlmpunkt - õuest või lähikonnast algab seitse õppe- või matkarada. Külastuskeskuses on hulk erinevatest ajastutest pärit hooneid, igaühes näitus või isegi mitu.
Näitused on otsekui radade pikenduseks ja rajale mineja ettevalmistuseks külastuskeskuses. Nii tutvustab ”Kopraraja aastaring” Käbitares kopra elu ja toimetamist Koprarajal, "Kuidas käbist saadi puu" on sissejuhatuseks Pärandkultuuri rajale, Altja mereranna õpituba Altja loodus- ja kultuuriloolisele rajale.
Lahemaa erinevate teenusepakkujatega saab tutvuda siin.
Lääne-Virumaa
Lahemaa rahvuspark
Oandu loodusmetsarada (4,7 km)
NUTIMÄNG - "Jalutades põlismetsas"Siinsed metsad on erakordselt mitmekesised, Kuivad männikud vahelduvad märgade sanglepalodudega, hämarad kuusikud niiskete haavikute ja kaasikutega. Niiskemates kohtades kergendab liikumist ja kaitseb õrna taimkatet laudrada. Et retk oleks põnevam, pange oma teadmised proovile küsimustele vastates.
Vaata ka teisi nutimänge!
Oandu loodusmetsarajal saab näha põnevat ja salapärast põlist metsa, Kõikjal lebab murdunud puid, kõdunevad tüved on elupaigaks haruldastele seentele, samblikele, sammaldele ja putukatele. Langenud põlispuude asemele tärkab lehtpuutihnik või sirguvad noored kuused. Loodusraja ääres võib näha põtrade, metssigade, karude, ilveste ja paljude teiste loomade ning lindude tegevuse jälgi, vahel ka mõnd metsaelanikku ennast.
Igal künkal on siin erinev mets, igas lohus isemoodi soo. Valgusrikkast kuivast männikust laskub rada Koljaku-Oandu astangust alla niiskesse kõdusoometsa, kus voolavad puhtaveelised allikad ning kunagise rannajoone liivaluidete ja -vallide vahel kasvavad mitme inimpõlvkonna vanused kuusikud, haavikud ja sanglepikud. Kõrgematel nõlvadel leidub paksukorbalisi põlismände.
Retke rajal võiks alustada näituselt „Rada põlismetsa“ Oandu külastuskeskuses. Siin saab juba ette heita pilgu sellele, kuidas käib eluring vanas loodusmetsas ning mida ja keda rajal kohata võib.
Lahemaa erinevate teenusepakkujatega saab tutvuda siin.
Lääne-Virumaa
Lahemaa rahvuspark
Oandu pärandkultuurirada (3,4 km)
NUTIMÄNG - Kas sooviksite vaheldust lihtsale looduse nautimisele või juba käidud raja avastamist uue nurga alt? Oandu pärandkultuuri rajal saab mängida interaktiivset nutimängu "Pärandkultuuri otsing Oandul". Mängida saab mitut moodi - rahulikult omaette jalutades või koos perega (näiteks ühise nutiseadmega). Lae Play poest või App Store-st alla Loquizi äpp. Mänguks vajalikud paroolid või QR koodi leiad Oandu külastuskeskuse parklast/õpperaja algusest.Vaata ka teisi nutimänge
Raja ääres metsa peidus on hulk pärandkultuuri objekte – jälgi eelmiste põlvede elust ja tööst. Mitme kilomeetri pikkused sammaldunud kiviaiad, vanad verstakivid ja metsa kasvanud heinamaalapid toovad meieni teateid ammu kadunud elulaadist. Suur osa rajast tutvustab metsaga seotud pärandkultuuri: võõrpuuliigid, üle saja aasta vanused metsasihid, metsanduslikud katsealad, vaigutatud männid, hundiaed (hundilõksu rekonstruktsioon), metsloomade söödahoidla, vana taimeaed – infotahvlitelt saab teada, mis töid siin metsades endistel aegadel tehti ja kuidas see tänast metsamaastikku mõjutab. Palume küla vahel jalutades austada kohalike elanike kodurahu.
Lahemaa erinevate teenusepakkujatega saab tutvuda siin.
Lääne-Virumaa
Lahemaa rahvuspark
Oandu taimetarga rada (1 km)
Taimetarga rada on otsekui looduslik botaanikaaed. Üllatav, kui palju erinevaid taimi mahub ühele kilomeetrile! Sügisel kasvab raja äärde vabaõhu-seenenäitus. Mõnel aastal saab siin näha kuni kuutkümmet liiki seeni. Siin on mõnus ja turvaline ka lihtsalt jalutada.Lahemaa erinevate teenusepakkujatega saab tutvuda siin.
Lääne-Virumaa
Lahemaa rahvuspark
Oandu telkimisala
“Telkimisala, kus kõik on käe-jala juures” - paisjärv, külastuskeskus koos pärandkultuurialaste väljapanektega, rajad, kaluriküla, meri, mõis-muuseum, metsamuuseum.Lahemaa erinevate teenusepakkujatega saab tutvuda siin.
Lääne-Virumaa
Lahemaa rahvuspark
Oandu-Võsu matkarada (9,5 km)
Oandu - Võsu matkarada on RMK Oandu-Aegviidu-Ikla matkatee esimene lõik. Matkatee kulgeb siin endise Oandu-Koljaku loodusreservaadi põliseid metsi läbival muistsel Seljaku teel, on hästi läbitav nii jalgsi kui rattaga.Lahemaa erinevate teenusepakkujatega saab tutvuda siin.
Lääne-Virumaa
Lahemaa rahvuspark
Õdri lõkkekoht I
Lõkkekoht asub imelise väikese Õdri järve kaldal. Heaks peatuskohaks metsas müttajatele ja suvitajatele.Valgamaa
Karula rahvuspark
Õdri lõkkekoht II
Lõkkekoht asub Õdri järve ääres. Suurepärane koht ujumiseks ja pikniku pidamiseks. Lõkkekoha ümbruses rikkalikud seene- ja marjametsad. Telkida saab teisel pool järve asuvas Õdri I lõkkekohas.Valgamaa
Karula rahvuspark
Ohepalu lõkkekoht
Asub Õnnela külalistemaja kõrval, eramaal.Lääne-Virumaa
Põhja-Eesti puhkeala
Ohtu lõkkekoht
Väike varjatud lõkkekoht Ohtu küla lähistel.Harjumaa
Tallinna ümbruse puhkeala
Õisu matkarada (2,5 km)
Matkarada asub Õisu mõisa südamest veidi põhja pool kauni Vidva oja kaldal.Avarast parklast juhatab infotahvel huvilise mitmekesisele ja pisut füüsilist pingutust nõudvale rajale. Värskelt renoveeritud rajal pole enam treppe ja matkaja saab oru veerust üles köie abil sportlikku jõudu ja nutikust kasutades. Kärestikuline oja pakub silmailu ja rahustavat veevulinat igal aastaajal. Tähelepanelik vaatleja leiab ühelt paljandilt ka veekandja neitsi piirjooned. Õisu jõeorgu kutsutakse ka Mulgimaa Taevaskojaks.
Viljandimaa
Sakala puhkeala
Ojaäärse loodusmaja
Ojaäärse loodusmaja asub RMK Põhja-Eesti puhkealal kauni männimetsa rüpes Võsu jõe kaldal. Loodusmajja on oodatud loodus- ja ajaloohuvilised seltskonnad, kes hindavad vaikust ja privaatsust.Lääne-Virumaa
Põhja-Eesti puhkeala
Ojaäärse metsarada (3,5 km)
NUTIMÄNG- Lahemaa radadest vähemtuntud Ojaäärse metsarada on nüüd võimalik mängides läbida. Lae Play poest või App Store-st alla Loquizi äpp. Mänguks vajalikud paroolid või QR koodi leiad Ojaäärse metsaraja algusest.Vaata ka teisi nutimänge
Rada tutvustab Ojaäärse loodusmaja ümbritseva metsa loodust ja ajalugu. Raja tähistus erineb lõpuosas pisut kaardile märgitust - jälgi tähistust looduses!
Lahemaa erinevate teenusepakkujatega saab tutvuda siin.
Lääne-Virumaa
Lahemaa rahvuspark
Ojakivi rada (5 km)
Vergi poolsaarel Võsu ja Lobi küla vahel asuv rada tutvustab paksu metsa peitunud Ojakivi (tuntud ka kui Oja Suurkivi, Sagadi kivi, Võsu rändrahn, Piga Suurkivi). Hiidrahn on maapealse mahu poolest 3. Lahemaal ja 14. Eestis. Kivini on maad 2,5 km ning tagasi sama palju.Lahemaa erinevate teenusepakkujatega saab tutvuda siin.
Lääne-Virumaa
Lahemaa rahvuspark
Oksa ait-metsaonn
Oksa aida juures on võimalik piknikku pidada ja telkida. Vähenõudlikule matkajale pakub peavarju õdus vana ait, kus saab vihmase ilma või väsimuse korral end välja puhata.Viljandimaa
Soomaa rahvuspark
Oksa küün-metsaonn
Vähenõudlikule matkajale pakub peavarju õdus vana küün, kus saab vihmase ilma või väsimuse korral end välja puhata. Kuival ajal on siin võimalik ka telkida.Viljandimaa
Soomaa rahvuspark
Oksa lõkkekoht
Oksa lõkkekoht jääb Kildu-Tõramaa tee äärde Lemmjõe vahetusse lähedusse. Lõkkekohal on võimalik piknikku pidada, halva ilma eest kaitseb toekas katusealune. Veidi matkates jõuate vana kõrtsi varemeteni, kus näete kõrtsi ajast säilinud mantelkorstnat. Lähedal asuvad veel Oksa ait-metsaonn ja Oksa küün-metsaonn.Viljandimaa
Soomaa rahvuspark
Õmma metsaonn
Täiesti üksik ja metsiku looduse rüpes asuv vaatetorniga metsaonn. Onni juurde viib 1,3 km pikkune rada, millest 700 m on pinnastee ja 600 m laudrada. Õmma raba metsaonn on elamus tõelisele loodushuvilisele.Raplamaa
Nõva puhkeala
Ööbikuoru väike matkarada (450 m)
Seda, 450 m pikkust matkarada, võib pidada eraldi vaatamisväärsuseks, kuna rajal on näha Rõuge ürgorgu suubuv lühike sälkorg - tsori, mille järskudel nõlvadel paljandub paekivi. Toomingate õitsemise ajal rõkkab org ööbikute laulust - sellest ka oru nimi. Rada kulgeb mööda treppe ja purdeid.Võrumaa
Haanja looduspark
Öördi metsaonn
Öördi metsaonn asub Öördi õpperaja alguses. Siin on võimalik piknikku pidada, telkida või puhata metsaonnis. Matkaja saab teha rahustava matka Öördi rabas asuvale Öördi rabajärve kaldale.Viljandimaa
Soomaa rahvuspark
Öördi õpperada (2,4 km)
NUTIMÄNG - õpperajale minnes tee oma retk põnevamaks mängides nutimängu "Sookolli seiklused Öördis"! Selleks lae Play poest või App Store-st alla Loquizi äpp. Mängu QR koodi leiad raja parkla infotahvlilt.Vaata ka teisi nutimänge
Öördi raba on Soomaa rahvuspargi rabadest ainuke, kus raba servas on säilinud jäänukjärv kunagisest suurest jääjärvest.
Viljandimaa
Soomaa rahvuspark
Oore telkimisala
Asub Aheru järve ääres, on mõnus ja hubane paik. Tegelikult on see endine metsavahikoht, Oore talu. Täiuslik talukompleks – rehielamu, ait ja laut. Mõnedes hoonetes on magamisnarid sees ja neid saab kasutada. Kõik vajalik mõnusa puhkuse nautimiseks.Valgamaa
Haanja-Karula puhkeala
Oostriku jõe lõkkekoht
Lõkkekoht asub Oostriku jõe ääres. 6,4 km pikkune jõgi saab alguse Oostriku Suurallikast. Lõkkekohas tasub minna üle tee ja vaadata, kuidas kohtuvad Oostriku jõgi, Norra oja ja Vao peakraav, et ühiselt Põltsamaa jõe poole voolata.Järvamaa
Endla looduskaitseala
Ootsipalu oru hiiglased
Ootsipalu orus Põlvamaal, Räpina vallas, kasvab uhkeid ja ilusaid puid palju, kuid kaks nendest väärivad eraldi esiletoomist. Need on Eestimaa kõrgeim harilik kuusk ja Eestimaa kõrgeim harilik mänd – vastavalt 48,6 ja 46,6 meetrit.Põlvamaa
Räpina-Värska puhkeala
Orjaku õpperada (0,7-2 km)
Rada koosneb pikemast Orjaku rajast (2 km) ja lühemast Roostikuringist (0,7 km). Läbitav kuiva jalaga, tähistatud viitade ja rajapostidega. Rajalt avaneb vaade nii Käina kui Jausa lahele, kust saab jälgida lindude tegevust ja nende rännet. Lühike roostikuring viib mööda laudteed läbi kõrge roostiku Silmakarele.Hiiumaa
Hiiumaa puhkeala