Seljandiku metsaonn
Seljandiku metsaonn asub jääajal tekkinud liivaseljandikul, kust avanevad kaunid vaated. Kriivade, ehk liivaseljandike tõttu on maastik siin mosaiikne ja koosluste üleminekud järsud. Neil aladel on peetud ka lahinguid. 1944 a. veebruaris - märtsis toimusid siin piirkonnas ja soosaartel lahingud. Saksa sõdurid ja omakaitseväelased võitlesid Venemaalt üle Peipsi järve jää Katase külasse tulnud ja sealt edasi Imatu ning Roostoja suunas liikunud partisanidega.
Telefon | +372 5681 5722
|
E-post | info.alutaguse@rmk.ee
|
Objekti tüüp | Metsaonn |
Hooldustüüp | Aastaringne Talvise hoolduse põhimõtteid vaata siit
|
Parkimisvõimalused | Parkla mahutavusega ~5 sõiduautot onnist 450 m kaugusel |
Varustus | Metsaonn, katusealusega laud-pingid, puukuur, kuivkäimla, kaetud lõkkease grillrestiga, prügikast, infotahvel,
|
Telkimisvõimalus |
Metsaonni õuealal
|
Kattega lõkkekoht |
Kaetud lõkkease grillrestiga
|
Ööbimiskoha inimeste arv | 4 ööbimiskohta |
Vaatamisväärsused | Liivaseljandik, soo, kaunid vaated kõrgendikult
|
Marjad-seened | Mustikad, kukeseened, riisikad |
Talvine hooldus | Hooldussagedus: 1 kord nädalas Hoolduserisus: lõkkepuud viiakse objektile perioodi (01.12-31.03) alguses.
|
Lisainfo | |
Piirangud | Väljaspool teid ja radu mootrosõidukiga liiklemine keelatud! Lõkke tegemisel kasuta ainult spetsiaalselt ettevalmistatud lõkkekohta tuletegemist lubaval ajal.
|
Asukoht | Alutaguse vald, Ida-Virumaa
|
Kohalesõitmise õpetus | Jõhvi-Tartu maantee 36. kilomeetril pöörata pärast Iisaku alevikku paremale (viit „Kotka matkarada“). Sõita 4,4 km, kuni jõuate liivaseljandikuni, kust tuleb keerata paremale mööda seljandikku viivale teele (viit tee ääres). Sõita veel 1,7 km, kuni jõuate peatuskohani, kuhu saab jätta auto. Edasi tuleb metsaonnini minna mööda rada umbes 700 m jalgsi.
|
Koordinaadid | Long-Lat WGS 84 laiuskraad: 59.081714 pikkuskraad: 27.262939 |
| L-EST 97 x: 6553767 y: 687012 |
Matkamees Tõnu Jürgenson soovitab: Seljandiku metsaonn
Ida-Virumaa on oma looduse poolest fantastiline piirkond. Siin on mitmeid pärle mida loodushuvilistel tasuks külastada. Loomulikult on
Põhja-Eesti pankrannik ja sealsed joad või
Poruni ürgmets selle piirkonna visiitkaardid, aga sellegipoolest võib ka mujalt leida kauneid ja huvitavaid paiku.
Üks sellistest, mis on aastate jooksul kujunenud ka minu lemmik peatuskohaks, on Kotka matkarada millele jääb Seljandiku metsaonn.Kotka matkarada saab alguse Iisakust ja läbib Õpetaja soo kuni Rüütli rabani. Raja pikkus on ligikaudu 8km. Ise ma olen eelistanud sellele rajale läheneda Tartu poolt, sõites enne Iisakut jääva Alliku bussipeatuse juurest metsaonni parklani, kust on ligikaudu poolekilomeetrine jalgsiteekond onnini.
Kuna minu huvi on alati olnud onni kasutada ööbimisega, siis on selline lähenemine kõige mugavam. Metsaonni ja auto vahe on piisavalt lühike, et peale mõnetunnist jalutuskäiku matkarajal taas auto juurde oma ööbimisvarustuse ja moonakoti järele minna.
Sellist tüüpi metsaonnides, kus puudub soojust salvestav küttekeha ja keset onni on tulease mantelkorstnaga, võib aeg-ajalt esineda kütmise käigus probleeme suitsuga. Seljandiku metsaonnis on õnneks suitsuga vähe probleem olnud, reeglina on seal hea tõmme ja silmad kipitama ei hakka. Kiita tahaks ka onni hubasust talvisel aja, sest kui kord juba tuli on läidetud, siis mõnusat soojust jagub tükiks ajaks. Kui ööseks jätta paar jämedamat halgu üksteise kõrvale hõõguma on onnis ikkagi päris mõnus olla.
Aastaid tagasi sai selles metsaonnis oldud, kui öösel oli õues -15C°, ruumis sees aga oli +15C°. Sellistel talveöödel on sealne loodus väga kena täiskuu valguses.
Omamoodi elamus on minna talveööl Kotka matkarajale patseerima ja tähistaevast imetlema. Pean ausalt tunnistama, et esimest korda seda tehes ma metsaonnist kaugemale kui kilomeeter või poolteist ei jõudnudki, kõhe oli. Aja jooksul olen aga natuke julgemaks muutunud ja viimane kord sai isegi päris mitme tunnine jalutuskäik öises rabas tehtud, ning ringiga onnini tagasi tuldud. Igal juhul on selline talveöine kogemus vahva, seda tasuks proovida kõigil.
Kes on Tõnu Jürgenson?
Kunagi üheksakümnendate aastate lõpus võtsin omale eesmärgiks käia läbi kümne aasta jooksul kõik Eestimaa looduskaitsealad, rahvuspargid, maastikukaitsealad, asustatud saared ja suurema osa mereäärsest rannajoonest. Seda eesmärki ei õnnestunud täielikult täita plaani kohaselt, sest enamus sellest nägemusest oli täidetud juba nelja-viie aastaga. Osad asustatud saared on veel hetkel jäänud käimata ja asendatud asustamata saartega, osad käidud väikesaared on olnud liiga lummavad ja on mind sinna tagasi meelitanud. Paljude ihaldusväärsete kohtade juurde on olnud ligipääs väga raske, sest saare ümbrus on karine ja ükski paadiomanik ei taha riskida õnnetusse sattumisega. Nii mõnegi Eesti asustamata väikesaare vallutamine tundub olema keerulisem kui mõne lumise mäe tippu vallutamine kusagil kõrgmägedes.
Loe pikemalt...
RMK pakub põnevaid loodusharidusprogramme nii lasteaia mudilastele kui ka iga kooliastme õpilastele.
Soodusprogrammid:
Soodusprogrammi hind
kehtib perioodil, mis on kirjas programmi tutvustuses.
Samal ajal saab tellida ka tavahinnaga
programme.
Tasuta eripakkumisena on võimalik tellida vanemale kooliastmele suunatud murakamärgisega kliimaprogrammi ”Millest jutustavad aastarõngad.”
Kliimaprogrammi võib tellida ka kooli, nii et programmi saaksid läbida kõik vanema astme klassid ühe koolipäeva jooksul. Kirjuta oma soovist RMKloodusharidus@rmk.ee, et leida sobivaim lahendus.
Kohtume metsas!