Matsalu rahvuspargi külastuskeskus
Seoses Eestis kehtestatud eriolukorraga on külastuskeskus suletud.
Matsalu rahvuspargi lõunapiiril, Penijõe mõisahoone II korrusel paiknev keskus pakub külalisele hea võimaluse tutvumiseks Matsalu rahvuspargi eripäraga: Euroopa suurimad looduslikud luhaniidud, roostik, Kasari alamjooksu kujunemine läbi aastakümnete, omanäolised rannaniidud, puisniidud ja puistud, rikkalik kultuuripärand. 2009.aastal valminud 20-minutiline pildiprogramm „Matsalu aasta. Elu Matsalus jääst jääni“ annab meeleoluka ülevaate rahvuspargi asukatest ja nende toimetustest.
Programmi koostas Arne Ader, muusika on Sven Grünbergilt, teksti loeb Fred Jüssi.
Külastuskeskusest saab infot RMK külastusobjektide, Matsalu rahvuspargi ning piirkonna kaitsealade ja turismiettevõtjate kohta.
Keskusel on lai õppeprogrammide valik, mis pakub võimalusi nii iseseisvaks kui ka juhendatud tegevuseks, matkahuvilisi ootab külastuskeskuse juurest algav
Penijõe matkarada. Külastuskeskuse parklas on ka
RMK matkatee Penijõe-Aegviidu-Kauksi haru alguspunkt.
| Telefon | Helle Veltman, teabejuht
+372 472 4236, +372 513 8783
|
| E-post |
info.matsalu@rmk.ee
|
| Lahtiolekuajad | 15.04-30.09 E-R 9.00-17.00, L-P 10.00-18.00
01.10-14.04 E-R 9.00-17.00
|
| Objekti tüüp | Külastuskeskus |
| Parkimisvõimalused | Kõvakattega parkla Penijõe kaldal mahutab 14 sõiduautot või 3 bussi. Parklas Penijõe mõisa kõrval ruumi 14 sõiduautole või 3 bussile. Mõisa tagumise sissekäigu ees parkla ametiautodele. |
| Varustus | - soodusprogrammid üldhariduskoolidele ning lasteaedadele talvel, kevadel ja sügisel
- tasulised loodusõppeprogrammid
- teabematerjalid ning info Läänemaa ja teiste RMK piirkondade kohta (RMK puhkealade, kaitsealade ja matkaradade rebitavad kaardid on tasulised, hind 0,10 €/tk)
- Matsalu
rahvusparki tutvustav põhjalik püsiekspositsioon ja multimeediaprogramm
„Matsalu aasta. Elu Matsalus jääst jääni“ eesti, inglise ja saksa
keeles.
- võimalus vaadata filme ja kasutada teabekogusid, loodushariduslikuks tegevuseks saab kasutada õppeklassi
- loodusõhtud ning metsa- ja loodusteemalised üritused
- rasvatihase aasta joonistusvõistluse parimad tööd on välja pandud Penijõe mõisa trepihallis. Rohkem infot siit.
- "Vereta jaht" XIX tööde näitus külastuskeskuse saalis. Täpsem info siin.
- III korruse kohvikusaalis saab vaadata näitust loomanimega taimedest ja lahendada taimeteemalist ristsõna.
|
| Telkimisvõimalus |
Penijõe lõkkekohas
|
| Kattega lõkkekoht |
Penijõe lõkkekoht
|
| Invavõimalus |
Majja sissepääsul on 3,5m pikkune 15%-lise kaldega tee (ilma käsipuuta).
I korrusel on invatualett, II-le korrusele viib platvormtõstuk „Vimec“.
Parkla asfaltkattega.
|
| Vesi |
Kraanivesi külastuskeskuse lahtiolekuaegadel keskuse majast
|
| Matkavõimalus |
|
| Vaatamisväärsused | Külastuskeskus asub rahvusvahelise tähtsusega märgalade e. Ramsari alade nimekirja kantud Matsalu rahvuspargis. Tänu paljudele erinevatele elupaigatüüpidele, mis pakuvad lindudele häid pesitsusvõimalusi, on Matsalut hakatud kutsuma ka lindude paradiisiks. 3 km kaugusele jäävad Lihula piiskopilinnuse varemed ja Lihula mõis koos muuseumiga.
|
| Talvine kasutus | Aastaringselt avatud
|
| Lisainfo |
|
| Piirangud | Külastuskeskus asub Matsalu rahvuspargi piiranguvööndis, tutvu Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirjaga siin.
Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, info@keskkonnaamet.ee, tel. +372
680 7438.
|
| Asukoht | Penijõe küla, Lääneranna vald, 90305 Pärnu maakond
Objekt nr 11 rahvuspargi kaardil
|
| Kohalesõitmise õpetus | Risti-Virtsu mnt (tee nr 10) 43. kilomeetril keerata paremale Penijõe suunas (viit „Matsalu rahvuspargi külastuskeskus 2“, tee nr 16193). Sõita 2 km kuni Penijõe mõisa juures asuva tähistatud parklani. Matsalu külastuskeskus asub mõisahoone teisel korrusel.
|
| Koordinaadid | Long-Lat WGS 84
laiuskraad: 58.714566
pikkuskraad: 23.815901 |
| L-EST 97 x: 6508337 y: 489332 |
Matsalu rahvuspargi nutimäng
Laadides alla mobiiliäpi RMK100, saate mängida Matsalu rahvuspargi nutimängu "Eerik võtab vaba päeva". Mängu start on rahvuspargi külastuskeskuses, kus tuleb vastata kahele küsimusele, järgmised kolm küsimust avanevad juba
Penijõe matkarajal. Tulge osa saama noore ornitoloogi Eeriku tegemistest!
RMK pakub loodusprogramme erinevatele sihtrühmadele. Näiteks:
- Seljakotiprogramm annab sõpruskonnale, klassile, perele jt võimaluse iseseisvalt programm looduses läbi viia, kasutades selleks külastuskeskuse poolt välja töötatud töölehti ja õppevahendeid, radade kaarte jms. Juhendaja annab juhised külastuskeskuses või loodusmajas um 15-30 min.
- Soodusprogramme soodushinnaga pakutakse eelkooliealistele lastele ja üldhariduskoolide õpilastele piiratud koguses aastaringselt konkreetsel väljakuulutatud ajavahemikul.
- Loodusõppeprogramme hinnaga 70 eurot pakutakse aastaringselt vaid laste- ja õpilasgruppidele.
- Majaprogrammid on kõikidele sihtrühmadele ning kestavad tavaliselt kaks tundi külastuskeskuses või loodusmajas. Tutvustatakse kas kohalikku piirkonda, puhkeala või keskuse-maja ekspositsiooni-väljapanekuid.
- ... ja palju teisi tasulisi programme kõigile sihtrühmadele nii külastuskeskustes kui loodusmajades.
Allolev on Matsalu rahvuspargi külastuskeskuse programmivalik ja soovi korral täitke
tellimusvorm, mille leiate programmi kirjelduse juurest. Kui Te ei leia programmivalikust päris sobivat või sihtrühmakohast programmi, aga huvi on, siis küsige pakkumist!
Soodusprogrammid
Soodusprogrammi hind kehtib perioodil, mis on kirjas programmi tutvustuses.
Samal ajal saab tellida ka tavahinnaga programme.
Kohtume metsas!
Tänavu peab Matsalu juubelit. 60 aastat tagasi loodi pesitsevate ja läbirändavate lindude kaitseks Matsalu Riiklik Looduskaitseala. Pühendame selle aasta linnuteemalised programmid juubilarile, vaadeldes rikkalikku linnuelu ja pöörates tähelepanu Matsalu olulisusele.
Kevade tulekuga hakkab aina rohkem kuulma erinevate lindude laulu. Neid
linde, kelle laul on inimkõrvale meelepärasem kutsutaksegi
laululindudeks.
Iga mets on ise nägu.
Mõnes metsas kukub kägu.
Mõnes metsas kõrged puud.
Mõni mets on nagu luud.
Mis mets kasvab luitel, soos?
Tulge külla, kaeme koos!
Matsalu rahvuspark on üks olulisemaid linnualasid Eestis. Kevadel ja sügisel rändab siit läbi üle 2 miljoni vee- ja rannikulinnu, neist umbes 200 000 teeb siinsetel rannaniitudel ja madalatel merelahtedel peatuse, et toituda ja puhata pikal rändeteel. Samal ajal on häälekad ka kohalikud pesitsejad. Eks Matsalut ju kutsutaksegi hellitavalt linnuriigiks.
Õppeprogrammid
Talveks kattub Matsalu laht jääkaanega ning lindude paradiisina tuntud paigas on linnuelu nüüd tagasihoidlikum.
Penijõe matkarada kulgeb Matsalu külastuskeskuse vahetus läheduses ning
pakub suurepäraseid võimalusi looduse tundmaõppimiseks. Rada läbib väga
eriilmelisi kooslusi nii, et suhteliselt lühikest vahemaad läbides saab
käsitleda erinevaid teemasid.
Sügisel jätavad paljud linnuliigid maha oma pesapaiga ja rändavad
Eestist kaugemale – sinna, kus on sobivamad toitumispaigad ja soojem
kliima.
Sügisel armastavad lapsed sahistada kollastes lehehunnikutes ja meisterdada kastanimunadest loomakesi. Programmis õpitakse tundma erinevaid puuliike ja saadakse teada, kuidas kasutasid üht või teist puuliiki meie esivanemad.
Matsalut tuntakse, kui lindude paradiisi. Paljud siin pesitsevad linnuliigid võtavad ette pikemaid või lühemaid rändeid.
Kevadel ärkab kõikjal meie ümber uus elu. Veekogud soojenevad ja neis hakkab kihama põnev maailm, mille märkamiseks ja tundmaõppimiseks on vaja seda keskkonda lähemalt uurida.
Eestis ei ole inimest, kes pole seotud Läänemerega – kes naudib suvel ujumist ja päevitamist, kes käib kalal. Mere ääres on olnud vilgas elu juba sajandeid.
Inimese elus on lõhnadel ja maitsetel väga tähtis koht. Mis lõhnaks paremini, kui pannkoogid pühapäevahommikul või potis podisev moos ning aurav teetass ja kuidas nad veel maitsevad.
Seda, et lumi on valge teatakse juba varajasest lapsepõlvest. Lume sarnasus suhkruga paneb lapsi arvama, et lumi on magus.
Kevad käes ja metsarajad ootavad suuri ja väikeseid vanderselle. Kuidas teha nii, et matk on mõnus üritus sõprade seltsis mitte ohkeid täis vaevade tee, millel ei näi lõppu tulevat?
Mets kihab suurematest või väiksematest sitikatest-satikatest, kellel
kõigil on looduses täita oma koht ja tähtis roll. Kas meile
harjumuspärane elu Maal on võimalik ilma putukateta?
Igal aastal põleb Eestis, olenevalt ilmast, 50-3500 ha metsa. MIs on tuli ja kuidas temaga looduses ümber käia.
Mida tuleks tähele panna jälgede jälgimisel, mida saab teada kolba
vaatlemisest, kes on räsinud puud ...? Neid ja teisi jälgi õpimegi
tundma metsaelanike elukeskkonnas.
Õpime koos, kuidas olla metsa hea sõber ja mida selleks teha tuleb.
Mida aastarõngad (ka koores) endast kujutavad, millest nad jutustada
mõistavad? Miks mõne puuliigi laua sisse on lihtne naela lüüa, aga teise
naelad muudkui aina kõveraks kipuvad?Jne. Jne.
Programm pakub osalejatele nii teoreetilisi kui ka praktilisi teadmisi
looduses kasvavatest taimedest ja nende sobivusest toiduks.
10-15 inimest 16 EUR/in;
16-20 inimest 14 EUR/in
Käies „metsasahvris“ pead teadma, missuguselt „riiulilt“ võid maiust võtta. Programmis õpitakse tundma erinevate seente ja marjade tunnuseid ja vahet tegema kärbseseenel, puravikul ning riisikal. Samuti vaatleme ja võrdleme erinevaid metsamarju.
Taksaator, praaker, logistik – need on vaid mõned „metsameestena“ tuntud ametinimetustest. Millega nad tegelevad ja mida kätkeb endas termin: metsade majandamine? Sellest ja paljust muust, mis metsamehe elukutsega kaasneb, programmis tutvustataksegi.
Metsa kohta on teada hulgaliselt vanasõnu, uskumusi ja mõistatusi. Meie vaarisad jälgisid loodust ja oskasid selle järgi ennustada juba talvel, missugune tuleb heinaaeg või kas sügisel on hea vilja saak. Mida tähendas nende jaoks pööripäev või mida saadi teada kuuse okaste langemisest? Püüame ennustada ilma vanarahvatarkuse järgi.
Vanarahvas seostanud paljusid soo- ja rabataimi linnu ja looma nimedega – miks? Kas kuked söövad kuke- ja kured kuremarju? Kas linnusilmadest saab keeta moosi? Kas hanevits on hanekarjuse tööriist? Mis on vahet sool ja rabal või kas üldse on vahet?
