Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee

2013. aastal lisandus olemasolevale Oandu-Aegviidu-Ikla rajale uus haru, mis kulges Aegviidult Ähijärvele. Uus haru loodi samal põhimõttel nagu esimenegi, sidudes olemasolevad rajad ja peatuskohad ühtseks teeks. See haru sai mõnevõrra pikem - kilomeetreid oli sellel esialgu tervelt 628.
2015. aastal lisandus nimetatud harule veel üks lõik - 192 km pikkune tee Perakülast Aegviiduni, mis koos Aegviidu-Ähijärve lõiguga moodustavadki nüüd RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee.

RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee läbib üheksat maakonda, terve rea kaitstavaid alasid ja eksponeerib oma 820 kilomeetril rohkesti Eestimaa imelisi maastikke – ilusaid liiva- ja kliburandu Läänemaal, süngeid metsalaasi Harjumaal, kauneid viljavälju Eestimaa viljaaidas Järvamaal, muljetavaldavaid märgalasid Endlas ja Emajõe Suursoos, künklikke heledaid männikuid Põlvamaal ning kodumaiseid "kõige-kõige-kohti" Võrumaal.

Rada on looduses tähistatud valge-rohelise-valge värvimärgistusega ning suunavate viitadega.

Olulised materjalid

Allalaetavad failid GPS seadmetele

Zip-failid GPS seadmetele sobivas formaadis (Garmini gpx). gpx-failide laadimiseks Garmini GPS-seadmesse võib kasutada programmi BaseCamp, mida saab alla laadida Garmini kodulehelt.
Peraküla
Aegviidu
Ähijärve
Vihterpalu
Ohtu
Alavere
Oostriku
Elistvere
Kantsi
Kiidjärve
Piusa
Pähni
I lõik Peraküla-Vihterpalu (27 km)
Eesti pikim matkatee saab alguse Nõva külastuskeskuse juurest Perakülas ja kulgeb esialgu mööda pea sajandivanust munakiviteed, jõudes hiljem inimtühjadesse metsadesse ning lõpuks suisa mere kaldale. Raja äärde jääb nii kauneid järvi, ilusaid liivarandu kui ka mõnusaid külakesi.
II lõik Vihterpalu-Ohtu (46 km)
Sellel lõigul kulgeb matkatee peamiselt mööda pinnas- ja kruusateid mõnusate männimetsade vahel. Teele jääb mitu huvitavat ja väga olulist vaatamisväärsust nagu Harju-Risti kirik, Padise klooster, Rummu karjäär ja Vasalemma loss.
Harju-Ristil, Padisel ning Vasalemmas on poed, kus matkaline saab täiendada enda toidumoonavarusid.
III lõik Ohtu-Alavere (87 km)
See matkateelõik on päris vaheldusrikas. Ehkki paljus kulgeb matkatee sellel lõigul mööda suuremaid ja väiksemaid kruusateid, jääb teele ka pikki, kitsaid nng võrdlemisi metsikuid radu, mille läbimine võib nii mõnelegi väljakutseks osutuda. Teele jääb ka õpperadu, näiteks Metsanurme-Üksnurme ajaloo- ja loodusõpperada. Ka üks rabalapike jääb siin teele - nimelt Kiili vallas olev Saarte raba. Lisaks läbib matkatee Tuhala-Nabala looduskaitseala, mis loodud karstimoodustiste kaitseks. Tallinna läheduse tõttu tuleb sellel lõigul ületada ka mitu suuremat maanteed.
IV lõik Alavere-Aegviidu (32 km)
Sellel lõigul jõuab matkatee Kõrvemaa metsade vahele. Alaveres jääb teele pood, kus võimalik moonavarusid täiendada. Teele jäävad ka Jägala jõgi ning Jänijõgi. Lõigu lõpp-punktiks on Aegviidu külastuskeskus.
V lõik Aegviidu-Oostriku (107 km)
Aegviidu külastuskeskuse õuelt algav matkatee lõik lookleb esimesed 30 kilomeetrit samas jäljes Oandu-Ikla matkateega. Matsimäe oosile tõustes toimub lahknemine matkakodu "Rabav" juures, kus Ähijärve suund keerab otse lõunasse.
Üle Seli raba jõuab rada Simisallu ja sealt edasi Vargamäele ning sealt edasi üle Kodru raba Järva-Madisele. Siin saab mõneks ajaks otsa nö. klassikalises mõistes looduses matkamine, sest rada lookleb risti läbi Järvamaa suures osas mööda teid, mis valdavalt ääristatud põllu- ja heinamaadega.
Suurematest kohtadest jäävad rajale Järva-Madise, Aravete, Järva-Jaani ja Koeru, kus kõikjal võimalik varusid täiendada, tsivilisatsiooni nautida või siis lausa oma retke alustada-lõpetada.
Koeru läbitakse mööda peatänavat ning asulast välja jõudes võetakse suund Norra allikatele. Liigutakse edasi mööda kruusateed Endla looduskaitseala lääneossa.
VI lõik Oostriku-Elistvere (76 km)
See matkatee lõik algab Endla looduskaitseala lääneosa imeliste allikate piirkonnaga. Edasine matkatee kuni Hundissaare lõkkekohani kulgeb metsade- ja niitude vahel mööda kruusateed. Hundissaarest edasi kulgeb tee mitmeid käänakuid tehes metsamassiivis mööda kruusakattega metsasihte kuni Jõgeva-Põltsamaa maanteeni ja sealt metsasisest teed pidi Siimusti lõkkekohta.
Matkatee kulgeb läbi Siimusti, mööda kõvakattega teed jõutakse Härjanurmeni, edasi ületatakse Pedja jõgi ja liigutakse põldude vahel ja mööda meeleolukat metsamaastikku kulgevat kruusateed kuni Tartu-Jõgeva maantee ja raudteeni, mis ületatakse raudtee all oleva tunneli kaudu.
Peatuskohaks on Kassinurme lõkkekoht, sealt lahkudes avaneb voore laelt kaunis vaade ja kruusatee kulgeb edasi mööda vahelduva maastikuga maalilist Vooremaad. Rada möödub Raigastvere järvest ja jõuab Elistvere looduskeskuse juurde, kus saab joogiveevarusid täiendada ja küsida teavet. Parkla autodele ja bussidele, hea koht matka alustamiseks ja lõpetamiseks.
VII lõik Elistvere-Kantsi (80 km)
Elistverest saab kõvakattega teed mööda Maarja asulani, edasi liigutakse mööda kruusateed Saare järve ääres kaunis männimetsas asuva Papi lõkkekohani. Sealt edasi Kaiu järvedeni saab liikuda lausa mööda kõvakattega teed, kus jääb matkateele viis telkimisega lõkkekohta. Edasi jätkub matkatee valdavalt mööda metsateid ja -sihte Kaiu mõhnastiku ja Selgise mägede vahelduval maastikul kuni Kukemetsa metsaonnini. Metsaonnist edasi liigutakse mööda külavaheteid Tähemaa lõkkekohta ja seejärel mööda kruusa- ja külavaheteid Emajõe ääres asuvasse Kantsi lõkkekohta.
Endisesse Kantsi kõrtsi hoonesse on sisustatud looduskeskus. Sealt samast saab alguse Emajõe õpperada.
VIII lõik Kantsi-Kiidjärve (44 km)
Kantsi lõkkekohast liikuma asudes tuleks jälgida kella, et Kavastusse ei jõutaks selleks ajaks, kui parvemees lõunat peab või tööpäeva juba lõpetanud on. Nimelt üle Emajõe saab Kavastus parvega, jalgsi matkajaid viiakse üle ka paadiga. Teiselpool Emajõge kulgeb rada algul mööda kõvakattega teed Kastre külani. Seejärel mööda sirgeid metsasihte ja -teid ning hiljem põldude vahel Võnnu asulani. Peale Võnnut jõutakse mööda kruusa- ja metsateid Ahja lõkkekohta. Lõkkekohast edasi liikudes jõuab Ahja asulani, kus on olemas kauplus, söögikoht, Ahja mõis ja apteek. Teele jääb ka ujumiskoht, kus end palavaga värskendada saab.
Edasi kulgeb rada Valgesoo maastikukaitsealani, kus olemas lõkkekoht ja võimalus põigata 2 km Valgesoo õpperajale, et heita pilk läbi kollase National Geographicu raami kaunile rabamaastikule.
Kiidjärve külastuskeskus asub Kiidjärve külas maalilise Ahja jõe kaldal. Külastuskeskuse juurest on sobilik matka alustamine ja lõpetamine, kuna olemas ka parkla autodele. Külastuskeskuse lahtiolekuaegadel võimalik täiendada joogiveevarusid ja küsida vajadusel teavet.
IX lõik Kiidjärve-Piusa (124 km)
Kiidjärvelt liigub rada Ahja jõe kallast mööda Taevaskojani ja sealt edasi Otteni metsamajja. Matkarada liigub mööda ühe populaarsema Eesti filmi „Viimse reliikvia“ võttepaikadest. Edasi kulgeb rada läbi Põlva linna, Peri, Leevi ja Paidra külade Meenikunno maastikukaitsealale. Maastikukaitsealal asuvad lähestikku Eesti üks läbipaistvama veega Valgejärv ja üks Euroopa pruuniveelisemaid järvi – Mustjärv.
Jõudes  Värskasse, jätkatakse teekonda kunagise Värska Lõunalaagri kaudu Piusa koobaste juurde.
X lõik Piusa-Pähni (100 km)
Tee on võtnud suuna Võrumaa poole. Seda lõiku saaks iseloomustada sõnadega „Eestimaa kõige, kõige…“. Rada kulgeb mööda kõige suurema langusega Piusa jõe kallast, möödub Eestimaa kõige kõrgemast liivakivipaljandist Härma müürist, kõrgemaist tipust Suur Munamäest ja kõige sügavamast järvest Rõuge Suurjärvest.
Kui läbitud ka Luhasoo maastikukaitseala, jõutakse Pähni külla, kus asub Pähni külastuskeskus. Siit võib ka matka alustada ja lõpetada. Külastuskeskuse lahtiolekuaegadel on võimalik täiendada joogiveevarusid ja küsida vajadusel teavet.
XI lõik Pähni-Ähijärve (103 km)
Seda rajalõiku iseloomustavad kurvilised külavahe- ja metsateed, künklikud ja avarad põllud, ohtralt järvi ja kupleid ning metsades suviti rikkalikult marju ja seeni.
Pähnilt kulgeb matkatee mööda metsa-, põllu- ja külavaheteid legendiderohkele Paganamaale, mille ehteks on Piiriojal asuv järvedeahelik. Siinseid järvi poolitab Eesti-Läti piir. Paganamaalt tuleb rattureil ja jalgsimatkajatel edasi liikuda erinevaid teid mööda. Matkajad suunatakse metsikusse metsa ja ratturid mööda metsa- ja külavaheteid Metsavenna lõkkekohta. Seal on olemas kauplus ja turismitalu, kus võimalus osa saada metsavendade elust. Edasi suundub rada läbi Naha küla Eestimaa lõunatippu. Peale tipuvallutamist tuleb liikuda mööda metsavaheteid Tellingumäele, kus on vaatetornist võimalik heita pilk imelisele käänakuterohkele Mustjõe luhale. Edasi kulgeb matkarada läbi kaunite ja valgusrohkete Koiva männikute ja metsase Karula rahvuspargi Ähijärvele. Seal asuvast külastuskeskusest on hea oma matka nii alustada kui lõpetada. Keskuse lahtiolekuaegadel võimalik täiendada joogiveevarusid ja küsida vajadusel teavet. Väsinud matkalistel on võimalik öömaja saada külastuskeskuse kõrval asuvas majutushoones.