Metsaviktoriini 2023 küsimused ja õiged vastused

Metsaviktoriini 2023 küsimused ja õiged vastused koos kommentaaridega

*õiged vastused tumedas kirjas

1.-4. klass

1. Tänavune aasta seen on seenekorjajate lemmik – kivipuravik. Temast jutustab vana lastelaul, mille sõnad on kirjutanud Julius Oro:
„Üks mehikene elutseb männikus,
ta jalgupidi sügavas samblikus.
Kuub tal valge nagu sai,
kübar tumepruun ja lai.
Kes see mees seal metsas küll olla võiks…“
Kivipuravikud elavad sümbioosis metsapuudega –- seeneniidid põimuvad mullas puujuurtega ja moodustavad seenjuure, mis aitab kasvada nii puudel kui seentel.
Kivipuravikke leiame just sellistest metsadest, kus kasvab neile sobivaid puid. Missuguste puudega koos võivad kasvada kivipuravikud?
  1. Kuuskedega
  2. Mändidega
  3. Kaskedega
  4. Tammedega
  5. Leppadega
Harilik kivipuravik kasvab peamiselt kuusikutes ja kuuse-segametsades ning moodustab seenjuure kuuskedega, kuid ka mändide, kaskede ja tammedega. Leppadega kivipuravikud teadaolevalt seenjuurt ei moodusta ja koos ei kasva.

2. Loomadetektiivi ülesanne. See loom kõndis õhtuhämarikul metsaserval, lumme jäid temast maha suured, läbimõõduga umbes 8 cm, ümmargused pehmed käpajäljed (foto 1). Praegu, kevadel, on pulmaaeg ja nii liigub ta rohkem ringi kui tavaliselt. Aeg-ajalt keeras ta taguotsa mätaste või madalate kuuseokste poole ja piserdas neid uriiniga, ühes kohas jättis maha ka toekama hunniku (foto 2). Vahepeal istus ta valvsalt kuulatades tükk aega, nii et kõik neli käppa ja tagumine ots koos lühikese sabaga lumme selged jäljendid vajutasid (foto 3). Mis loom oli kaaslase otsingul?
  1. Rebane
  2. Hunt
  3. Ilves
  4. Šaakal
Kaaslase otsingul oli isailves. Sellele viitab selgelt jälgede kuju ja suurus, samuti see, kuidas ta kuuseoksi uriiniga pritsis ning iseloomulik istumisjälg.
3. Puud kasvatavad igal aastal tüvele juurde ühe puidukihi, mida puu ristlõikel näeme aastarõngana. Nii muutub tüvi igal aastal veidi jämedamaks. Soodsal aastal on aastarõngas laiem, väga kuival või muidu puu jaoks halval aastal aga kitsam. Aastarõngaid loendades saame teada ka puu vanuse. Kus on puukettal aastarõngas, mis kasvas siis, kui Eesti Vabariik tähistas 95 sünnipäeva?
  1. Punase knopkaga tähistatud aastarõngas
  2. Sinise knopkaga tähistatud aastarõngas
  3. Kõige esimene aastarõngas koore all
  4. Täpselt puu südamikus
Eesti Vabariik tähistas 95. sünnipäeva 2013. aastal, 10 aastat tagasi. Puu kasvatab igal aastal juurde ühe aastarõnga jagu puitu. Koore all on puul õhuke rakkude kiht, mida nimetatakse kambiumiks. See kasvatab väljapoole koore- sissepoole aga puidurakke. Et leida õiget aastarõngast, tuleb neid lugeda alustades koore alt suunaga puu südamiku poole. Seega kasvas 2013. aastal sinise knopkaga tähistatud aastarõngas.

4. Tänavuse aasta loom lendorav on öise eluviisiga. Ka paljud teised metsloomad ja linnud liiguvad rohkem ringi hommiku- või õhtuhämaruses. Sageli saabki ainult jälgede või pabulahunnikute järgi teada, kes metsas elab ja tegutseb. Selles küsimuses on väike pabulakursus. Vali välja vastusevariant, kus loomade-lindude väljaheidete fotod on õiges järjekorras. Jälgi kindlasti ka pabulate suurust fotol oleva joonlaua abil.
  1. Lendorav, siil, metsis, metskits, laanepüü, hiir, jänes
  2. Laanepüü, lendorav, metsis, jänes, metskits, hiir, siil
  3. Lendorav, hiir, laanepüü, jänes, metsis, siil, metskits
  4. Hiir, siil, laanepüü, metskits, lendorav, metsis, jänes
Fotol 1 on pisikesed kollakat värvi piklikud pabulad, mille jätnud LENDORAV sööb lisaks pungadele ja võrsetele haava jt lehtpuude urbi. Urbades olev õietolm annab pabulatele kollaka värvuse.
Fotol 2 on veel väiksemad pabulad, mustjat värvi, võivad värskelt olla ka pruunikad. Nende autor on HIIR
Fotol 3 on tunduvalt suuremad, kergelt kõverdunud pabulad, mille valkja kirmega kaetud ots viitab sellele, et tegu on linnuga. See on LAANEPÜÜ.
Fotol 4 on eelmistega võrreldes suured, täiesti ümmargused pabulad, milles võib suurendades märgata rohukõrrekeste jäänuseid. Need pabulad jättis JÄNES.
Fotol 5 olevad piklikud suured väljaheited koosnevad põhiliselt männiokaste jäänustest. See on METSIS.
Fotol 6 olevaid tumedaid piklikke pabulaid jätab maha SIIL. Need on kõige raskemini ära tuntavad, kuid fotot suurendades võib märgata putukate kitiinkesta tükke.
Fotol 7 olevad, suhteliselt suured pabulad on värskelt tumepruunid, kuivades muutuvad heledamaks. See on METSKITS. Huvitav on see, et kuigi metskits on jänesest hulga suurem loom, on ta üksikud pabulad jänese omadest väiksemad.

5. Tänavu on aasta liblikaks keldriöölane – huvitavate elukommetega ööliblikas, keda inimesed märkavad sagedamini kui teisi öösel tegutsevaid putukaid. Keldriöölased talvituvad nimelt keldrites, aga ka kuurides, aitades, kaevandustes ja mujal, kus talvel on parajalt jahe ja ühtlane temperatuur. Kevadel ärkavad liblikad talvetardumusest, toituvad ja paaruvad. Seejärel munevad emasliblikad sinna, kus vastsed saavad leida neile sobivat toitu. Kuhu munevad keldriöölased ja mida nende röövikud söövad?
  1. Keldris kartulitele, mida röövikud söövad
  2. Keldris või kuuris riiulite või puuhalgude puidule, mida röövikud närivad
  3. Õues kasvavatele lehtpuudele, eriti armastavad röövikud pajulehti
  4. Vaarikatele, põdrakanepile jt rohttaimedele, mille lehti röövikud söövad
Keldriöölane tuleb kevadel talvitumiskohast välja ja sinna tagasi munema ei lähe. Liblikad toituvad pajuurbadel ja munevad ka meelsasti pajudele, aga ka teistele lehtpuudele, vaarikale, põdrakanepile jt rohttaimedele.

6. Kui lumehelbeid luubi all vaadelda, on nad igaüks isemoodi ja samas milleski ka sarnased. Lumehelves ei saa tekkida tühjalt kohalt, see saab alguse tolmuterast, mis pilves hõljub ja mille külge kleepub veeaur. Kui pilves on alla - 10 kraadi, muutuvad aurupiisakesed jääks. Väikeste lumekristallide külge kinnitub aina uusi ja nii „kasvabki“ tolmutera ümber lumehelves. Lastele meeldib paberist lumehelbeid välja lõigata, mida pitsilisemad, seda ilusamad. Mõned sarnanevad päris helvestele aga mõned ei oleks looduses saanud kunagi moodustuda. Millistel fotodel on helbed, mille sarnaseid looduses ei oleks saanud tekkima hakatagi?
  1. Foto 1
  2. Foto 2
  3. Foto 3
  4. Foto 4
  5. Foto 5
  6. Foto 6
Nagu lumehelbekese tekkeloos kirjas, tekib lumehelbe alge pilves hõljuva tolmuterakese ümber. Kui paberist lumehelbel keskosa tühjaks lõikame, saame küll ilusa kaunistuse aga mitte päris lumehelbe moodi. Õhu ümber ju lumehelves tekkida ei saa.

 7. Kõigil lindudel on olemas saba. See on oluline abivahend lendamisel aga isaslindudel hädavajalik ka emaslindudele mulje avaldamiseks. Seetõttu on isaste sabasuled enamasti pikemad ja uhkemad. Millisel fotol on kujutatud aasta linnu saba?
  1. Foto 1
  2. Foto 2
  3. Foto 3
  4. Foto 4
  5. Foto 5
Aasta linnu auli emaslind ja isaslind on väga erinevad, eriti uhke on isaslind pulmasulestikus. Teda kaunistavad pikad, peened kaardus sabasuled (foto 2). Emaslinnu sulestik on pruunikam ja saba vaid lühike jupike. Fotol 3 on puhkesulestikus emalind eriti hõredate sabasulgedega. Fotol 1 on pasknääri saba, fotol 4 tikutaja oma ja fotol 5 isametsise uhkelt laiali aetud saba.

8. Kas tead, millised on halljänese elukombed? Fotol 1 on just see Eestimaa põldudel ja metsades tavaline loom. Fotol 2 istub küülik, keda meie looduses ei kohta - tema kodupaik on Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Pruunika karvaga metsikud küülikud näevad välja päris noore halljänese sarnased aga elukombed on neil erinevad - eriti see, kus nad magavad ja kuhu varju poevad. Leia õiged variandid, millisel fotol on halljänese, millisel küüliku magamis- ja varjupaik.
  1. Fotol 3 on küüliku urg
  2. Fotol 3 on halljänese urg
  3. Fotol 4 on halljänese pesa rohus
  4. Fotol 4 on küüliku pesa rohus
Halljänes ei kaeva kunagi urgu ega poe varju ka teiste kaevatud urgudesse. Tema varjupaigaks on lihtsalt lohk maapinnal, kusagil varjulises kohas puu, põõsa või rohututi taga. Samasugused kombed on ka meie teisel jäneslasel - valgejänesel. Küülik, kes maapinna urge täis võib uuristada, üpole õnneks veel meie loodusesse jõudnud. Teda tunneme rohkem koduloomana, varasematel aegadel kui neid taludes liha ja nahkade saamiseks peeti, nimetatigi küülikuid kodujänesteks.

9. Eestis on 6 rahvusparki, neist vanim on 1971. aastal loodud Lahemaa ja noorim tänavu 5-aastaseks saav Alutaguse rahvuspark. Soomaa rahvuspark tähistab tänavu oma 30. sünnipäeva. Soomaa vaatamisväärsusteks on näiteks 8 meetri kõrgune Kuresoo rabarinnak (Euroopa üks kõrgeimaid), Eesti suurim terviklik rabamassiiv Kuresoo ja Eesti ühed kõrgeimad sisemaaluited. Mida huvitavat rahvuspargi külastajal Soomaal veel vaadata on?
  1. 5 küla
  2. 5 aastaaega
  3. 5 jõge
  4. 5 järve
  5. 5 raba
Soomaa rahvuspark tutvustab end kohana, kus on nii palju huvitavat teha ja ette võtta, et selleks ei piisa kevadest, suvest, sügisest ja talvest vaid lisaks on veel viies aastaaeg - kuulus Soomaa suurvesi. 5 jõge kannavad suurvee ajal siia ohtralt vett ja siin on ka 5 suuremat rabamassiivi. Ala on vähe asustatud ja viit küla siin ei ole, viiest järvest rääkimata.

 10. Pildil on üks vana puutööriist, mida kasutati aukude puurimiseks. Selliseid riistu oli erineva suurusega vastavalt sellele, kui suuri auke oli vaja - kas rattarummu või rehapiide jaoks või majapalkide kinnitamiseks. Eriti palju auke tuli puurida puulaevade ehitamisel, kus laevaplangud kinnitati aukudesse löödud puust punnidega. Laevadesse uuristab auke ka üks soolases veel elutsev limuste hulka kuuluv loom, keda seetõttu nimetatakse selle tööriista nimega. Mis tööriist see on?
  1. Kiin
  2. Korgitser
  3. Kiil
  4. Oherdi
  5. Liimeister
Pildil on oherdi. Limust, kes laevadesse auke uuristab, kutsutakse laevaoherdiks (inglise keeles nimetatakse teda laevaussiks - shipworm). Seoses kliima soojenemisega on Teda leitud juba ka Läänemerest.

11. Fotol on ühe looma pesa, mille tuul on puu otsast maha raputanud. Umbes jalgpallisuurune painduvatest okstest kokku põimitud pesa on seest vooderdatud hundinuiade viljadest saadud pehme ja karvase „villaga“. Loom on pruunika karvaga aga Hiiumaal ja Saaremaal võivad nad suvekarvas olla ka musta värvi. Ta on segatoiduline, oma põhitoidu kõrval sööb ka linnumune, linnupoegi ja tigusid. Talveks soetab toiduvarusid. Kirpude tõttu on tal mitu pesa, mida aeg-ajalt vahetab, et söödikutest vabaneda. Kelle pesa?
  1. Orava
  2. Metsnugise
  3. Lendorava
  4. Nirgi
Pesa on orava meisterdatud. Metsnugis võib küll oravapessa pugeda, kui see asub puuõõnes, aga niisugune okstest põimitud pesa jääb talle väikeseks. Ise ei ehita ta sellist pesa aga kunagi. Lendorava pesa on alati puuõõnsuses ja nirk puu otsa ööbima ei roni. Põhiliselt Hiiumaal aga ka Saaremaal kohtab tavapärasest tumedamaid oravaid, kelle selg, küljed ja saba võivad suvekarvas olla mustjaspruunid kuni mustad, kõhualune aga heledam.

12. Peagi on kätte jõudmas kevad, mil hakkavad õitsema esimesed taimed. Paljud lehtpuud ja põõsad õitsevad enne lehtimist, et tuul saaks õietolmu paremini laiali kanda. Üks varasem õitseja on maitsvate viljade poolest tuntud ja armastatud sarapuu, mida rahvasuus nimetatakse ka pähklipuuks. Leia fotodelt sarapuu õied (õisikud).
  1. Foto 1
  2. Foto 2
  3. Foto 3
  4. Foto 4
  5. Foto 5
Fotol 1 on sarapuu emasõis - tilluke punaste emakasuudmetega tutike. Kui sellele langeb õietolm isasurbadelt ( fotol 3) hakkavad kasvama maitsvad pähklid.
Fotol 2 on õitsvad „pajutibud“ - remmelga isasurvad.
Fotol 4 näeme õitsemas tamme. Kuna see toimub hiljem on puul näha ka noored lehed.
Fotol 5 on lepaurvad - pikad ja rippuvad isasurvad ning tillukeste käbikeste sarnased emasurvad.
13. Päris paljude Eesti linnade ja valdade vappidel on kujutatud puid, nende oksi ja lehti. Nii on Vinni valla vapil tammelehed ja Tartu maakonna vapil tammeoks. Tänavune aasta puu mänd on kuuse kõrval üks kõige sagedamini vappidele joonistatud puu. See näitab männi tähtsust meie looduses, kultuuris ja majanduses. Missugustel pildil olevatel linnade ja valdade vappidel on kujutatud mändi?
  1. Põlva
  2. Raasiku
  3. Põhja-Pärnumaa
  4. Räpina
  5. Võru
  6. Elva
  7. Jõhvi
  8. Toila
Vappidele joonistatakse puid (nagu ka teisi asju) stiliseeritult - joonist lihtsustatakse nii, et kujutatud asi oleks (loodetavasti) veel ära tuntav. Põlva, Raasiku ja Põhja-Pürnumaa vappidel on mändi kujutatud küllalt tavapärasel moel aga Elva vapil meenutab mänd küll rohkem mingit uhket lõunamaist puuliiki. Siiski on ka selle all mõeldud mändi. Toila vapil on kujutatud noort mändi. Räpina, Võru ja Jõhvi vapipuu on kuusk.

 14. Eesti Orhideekaitse Klubi valis 2023. aasta orhideeks valge tolmpea ja koos ajakirjaga Täheke korraldati ka aasta orhidee joonistusvõistlus lastele. Valge tolmpea on meil haruldane 2. kaitsekategooria taim. Ta on suurimate valgete õitega looduslik orhidee Eestis ja kogu Euroopas. Kellukat meenutava õie läbimõõt võib täielikult avanenuna olla üle 2,5 cm. Kus valge tolmpea Eestis kasvab?
  1. Saaremaal ja Muhus
  2. Hiiumaal ja Vormsil
  3. Paaris kohas Lääne-Eestis
  4. Kõikjal Eestis
Haruldase valge tolmpea leiukohti on meil kõige rohkem Saaremaal, ka Hiiumaal ja Vormsil leidub neid rohkem kui mandril, kus see kaunis taim kasvab ainult mõnes kohas Lääne-Eestis.

15. Riigimetsa Majandamise Keskus andis jaanuari keskel teada, et tänavu on plaanis koguda 100 000 liitrit männikäbisid, millest saab ligikaudu 650 kg männiseemet. Sellest seemnekogusest saab omakorda kasvatada ligi 65 miljonit männitaime, mida metsade uuendamiseks lankidele istutada. Kuusekäbid jäävad sel aastal aga korjamata, sest kahjurid on neid liialt rikkunud. Samal põhjusel ei varutud kuusekäbisid ka eelmisel aastal. Õnneks ei jää kuusetaimed kasvatamata, sest seemnehoidlates on veel varuks 5,4 tonni kuuseseemet. Kuuseseemne varu peab olema vähemalt kaheksa aasta jagu, sest pole teada, millal tuleb jälle hea käbiaasta. Kes on kahjustanud fotol olevat kuusekäbi?
  1. Hiir
  2. Ürask
  3. Käbilind
  4. Käbikõrges
  5. Käbileedik
Käbi sees on uuristanud ja käikudest näripuru välja ajanud käbileediku röövikud. See on väike pruunikate kuni hallikate eestiibadega liblikas, tagatiivad on valkjad.
Üraskid käbi kallal ei käi. Hiir närib soomused kas tervenisti või täielikult käbirootsu küljest ära, et seemneid kätte saada, käbilind kaksab näpitsataolise nokaga samal eesmärgil käbisoomuse katki. Käbikõrges on aga hoopis väike seeneke, mis kasvab maha kukkunud kõdunevatel käbidel.

5.-12. klass

1. Kui kliima soojeneb, on suvel tihti palavad ja kuivad ilmad. Pikemad põuad nõrgestavad metsapuid, rohkem levib haigusi ja kahjureid ning suurem on ka metsatulekahjude oht. Tulekahjude järel hakkavad esimestena kasvama pioneerliigid –vastupidavad, hõlpsasti paljunevad ning kiirekasvulised rohttaimed, seened, samblad ja puud. Tavaliselt tahavad need liigid palju valgust ja seetõttu sobivad neile lagedaks jäänud alad.
Missugustel fotodel on põlendikul esimestena kasvama hakkavad pioneerliigid?
  1. Foto 1
  2. Foto 2
  3. Foto 3
  4. Foto 4
  5. Foto 5
  6. Foto 6
Põlendikel hakkab tihti esimesena kasvama just põdrakanep (foto 4), veidi vanematel põlendikel kasvab ohtralt kanarbikku (foto 1). Puudest on üks esimesi mänd (foto 3). Seentest on põlendike liigiks näiteks kiivrik ehk põleseen (foto 5), sellele viitab nimigi. Alpi põdrasamblik (foto 2) on aga väga aeglase kasvuga, tema taastumine põlenud männikus võtab aastakümneid ja ei pruugi ka siis õnnestuda, juhul kui maapind on vahepeal kattunud tiheda kanarbikuga. Ka kuusk (foto 6) tuleb põlendikele hulk aastaid hiljem ja tavaliselt hakkab ta kasvama kaskede, vahel ka mändide all.

2. Viimase aasta jooksul oleme kõik kindlasti korduvalt kuulnud Ukraina rahvalaulu, mis algab sõnadega:“ Oi u luzi tšervona kalina ….“ Ukrainlastele on see saanud nende kodumaa ja vapruse sümboliks. Laul on inspireerinud paljusid lauljaid ja ansambleid üle maailma, sealhulgas ka kultusansamblit Pink Floyd, mis Ukraina toetuseks üle aastate kokku tuli. Eesti keeles on seda laulu esitanud näiteks ansambel Trad Attack. Laulus sümboliseerib kodumaad üks meilgi kasvav põõsas, mida kevadel kaunistavad valged õisikud ja sügisel punased marjad. Mis põõsas see on? Vali õige foto.
  1. Foto 1
  2. Foto 2
  3. Foto 3
  4. Foto 4
  5. Foto 5
Tšervona kalina on tõlkes punane lodjapuu. Lodjapuu on fotol nr 4. Fotol nr 1 näeme väga mürgiste viljadega kikkapuud, fotol nr 2 kukerpuud, mida tuntud karamellkommi järgi ka barbarissiks hüütakse. Fotol nr 3 on viirpuu ja fotol nr 5 meile kõigile tuntud pihlakas.

3. Erinevad seened saavad eluks ja kasvamiseks toitaineid väga erineval viisil. Enamik seeni on lagundajad, kes kasvavad kõduneval puidul, metsakõdul või muul orgaanilisel materjalil. Parasiitseened võtavad toitaineid elusatest kudedest, kahjustades nii puid, rohttaimi kui teisi elusolendeid. Mükoriisaseened aga teevad puude ja teiste taimedega koostööd – nende seeneniidid põimuvad puujuurtega ja tungivad isegi nende sisse, moodustades seenjuure (mükoriisa), mis aitab kasvada nii puudel kui seentel.
Tänavu on aasta seen armastatud söögiseen kivipuravik. Kus ja kuidas kasvavad kivipuravikud?
  1. Lagundavad kõdunevaid puujuuri, kände ja metsakõdu
  2. Parasiteerivad puujuurtel, kahjustades mände, kuuski ja teisi puid
  3. Elavad sümbioosis ainult mändidega, saades toitaineid seenjuure abil
  4. Elavad sümbioosis mitme puuliigiga - mändide, kuuskede, kaskede ja tammedega, saades toitaineid seenjuure abil
Kivipuravikud on mükoriisaseened, mis moodustavad seenjuure ja elavad sümbioosis mitut liiki puudega - mändide, kuuskede, kaskede ja tammedega, saades toitaineid seenjuure abil

4. Eesti 2023. aasta orhidee – valge tolmpea kasvab meil saartel ja ka paaris kohas Lääne-Eestis. See on suurimate valgete õitega orhidee kogu Euroopas. Kellukat meenutava õie läbimõõt võib täielikult avanenuna olla üle 2,5 cm. Õie huule alumine serv on tumekollane kuid õied võivad olla ka täiesti valged. Millisel fotol on aasta orhidee 2023?
  1. Foto 1
  2. Foto 2
  3. Foto 3
  4. Foto 4
  5. Foto 5
  6. Foto 6
Valge tolmpea on fotol nr 4, Kõige kindlam on äratundmiseks vaadata õie kuju. Valge tolmpea kellukjal õiel ei ole kannust ja rippuvat huult nagu paljudel teistel meie orhideedel, näiteks fotol nr 1 oleval halli käpa valgel vormil. Samuti pole tal õisiku sees rohelisi kandelehekesi nagu fotol 2 oleval kollakal sõrmkäpal. Fotol 3 on roomav öövilge, mille pisikesed õied on omapäraselt „karvased“, fotol 5 aga lehitu pisikäpp, mille õisikus on mõned üksikud suured õied, mis on ka värvilt selgelt äratuntavad.

5. Fotol on ühe looma pesa, mille tuul on puu otsast maha raputanud. Umbes jalgpallisuurune painduvatest okstest kokku põimitud pesa on seest vooderdatud hundinuiade viljadest saadud pehme ja karvase „villaga“. Loom on pruunika karvaga aga Hiiumaal ja Saaremaal võivad nad suvekarvas olla ka musta värvi. Ta on segatoiduline, oma põhitoidu kõrval sööb ka linnumune, linnupoegi ja tigusid. Talveks soetab toiduvarusid. Kirpude tõttu on tal mitu pesa, mida aeg-ajalt vahetab, et söödikutest vabaneda. Kelle pesa?
  1. Orava
  2. Metsnugise
  3. Lendorava
  4. Nirgi
Pesa on orava meisterdatud. Metsnugis võib küll oravapessa pugeda, kui see asub puuõõnes, aga niisugune okstest põimitud pesa jääb talle väikeseks. Ise ei ehita ta sellist pesa aga kunagi. Lendorava pesa on alati puuõõnsuses ja nirk puu otsa ööbima ei roni. Põhiliselt Hiiumaal aga ka Saaremaal kohtab tavapärasest tumedamaid oravaid, kelle selg, küljed ja saba võivad suvekarvas olla mustjaspruunid kuni mustad, kõhualune aga heledam.

6. Eestis elab ligi 70 erinevat liiki üraskeid. Lisaks üraskitele tegutseb metsas hulk teisigi putukaid, 2023 aasta puult männilt on neid leitud ligikaudu 500 liiki. Loodusmetsas on igaühel neist oma koht ja roll, majandusmetsas aga põhjustavad mõned neist metsakasvatajale palju probleeme ja neid loetakse ohtlikeks metsakahjuriteks. Kliimamuutused aitavad selliste putukate levikule ja nende massilisele paljunemisele kaasa. Millised putukad ja nende arengujärgud on majandusmetsas olulised männikahjurid?
  1. Männi-kooreüraski mardikad ja vastsed
  2. Männikärsaka mardikad
  3. Männikärsaka vastsed
  4. Männivaksiku röövikud
Männi-kooreüraskit ei peeta majandusmetsades praegu ohtlikuks kahjuriks, kuna ta kahjustab haigeid ja nõrgestatud puid. Männikärsaka valmikud - mardikad - on aga väga ohtlikud noorte männitaimede kahjustajad, närides juurekaelalt ja tüvekestelt koort. Nii võivad nad hävitada suure osa istutatud või looduslikult uuenenud männitaimedest. Männikärsaka vastsed aga arenevad ja toituvad kändude juurtel ja ei kahjusta kasvavaid puid ning taimi. Männivaksiku röövikud on männipuistute kõige olulisemad okkakahjurid kes võivad massilise paljunemise aastatel puud okastest täiesti tühjaks süüa - ja seda üsna suurtel aladel. Ühe aastaga see veel puid ei tapa aga nõrgestab tugevasti ja mitme aasta jooksul kordudes võib puu kuivada või langeda teiste putukate või parasiitseente ohvriks.

 7. Tänavuse aasta sammal roheline hiidkupar kasvab vanades niisketes okasmetsades kõdunevatel kändudel, puunottidel ja vahel ka turbal. Nime on talle andnud imepisikeste lehtedega võrreldes hiiglasuur, kuni 9 mm pikkune kupar, mille sees valmib mitu miljonit imepisikest eost. See tilluke sammal on kõige rangema, I kaitsekategooria liik. Millisel fotol on roheline hiidkupar?
1. Foto 1
2. Foto 2
3. Foto 3
4. Foto 4
5. Foto 5
6. Foto 6
Roheline hiidkupar on koguni kahel fotol - nr 3 ja nr 5. Eriti 5. fotol on selgelt näha, et lehti tal nagu ei olekski ja suurt kupart kandvad varrekesed tunduvad välja kasvavat paljast puidust. Fotol nr 1 on karusammal, fotol nr 2 mets-lehiksammal, fotol nr 4 turbasammal ja fotol nr 6 laanik.

8. Vahel võib juhtuda, et kohtad metsas tavalist värvi koorega puude hulgas kaski, mände või haabu, mille tüved on ootamatult rohekaskollased, sinakasrohelised või hoopis punased. Mis põhjustab puutüvede sellist värvimuutust?
  1. Matkaraja tähistamiseks värvitakse terve puutüvi punaseks või kollaseks, et inimesed ära ei eksiks
  2. Puutüvi eritab varakevadel mahla, mis päikesevalguse toimel värviliseks muutub
  3. Puude koorel kasvavad rohevetikad põhjustavad tüve värvumist
  4. Oravad märgistavad puutüve uriiniga, et oma territooriumi tähistada ning peidetud talvevarusid paremini üles leida
Punakat värvust tüvedel põhjustavad rohevetikad. Üks neist on näiteks rohevetikas Trentepohlia, mis elab sageli haabadel (pildil) ja kaskedel. Aga miks rohevetikas puud punaseks värvib? Vetikas sisaldab muidugi ka rohelist klorofülli mis aitab vetikal päikesevalguse abil endale toitaineid toota. Sellel vetikal aga varjavad rohelist värvust karotenoidid ja teised punast ning oranži värvi ained, mis kaitsevad vetikat päikesekiirguse ja külma eest.

9. 2023. aasta on kuulutatud liikumisaastaks. Eriti kasulik on liikuda värskes õhus ja looduses. RMK haldab riigimetsas 3300 kilomeetrit tähistatud õppe- ja matkaradu, looduses liikujaile pakuvad puhke- ja peatumisvõimalusi ka 738 lõkketegemise kohta ja 61 telkimisala. Mitu korda kasutati RMK poolt loodud võimalusi looduses liikumiseks 2022. aastal?
  1. 12,96 miljonit korda
  2. 2,96 miljonit korda
  3. 0,96 miljonit korda
  4. 1,96 miljonit korda
Eelmisel aastal kasutati meie loodusradasid ja teisi looduses liikumise võimalusi kokku 2,96 miljonit korda, see teeb rohkem kui kaks korda iga Eesti inimese kohta.

10. Sellel 1927. aastal kuulsa Eesti fotograafi Parikase tehtud fotol punub mees vitstest korvi. Korve oli vanasti väga palju vaja: suuri seljas kantavaid peergkorve kasutati õlgede või heinte kandmiseks, väiksemaid juur- või vitskorve marjul käimiseks, kartulite võtmiseks ja paljuks muuks. Millist materjali korvipunumiseks kasutati?
  1. Männi-, kase-, paju- või toomingajuuri
  2. Paju- , sarapuu- või toomingavitsu
  3. Lepa- ja tammeoksi
  4. Siledamatest oksteta männipakkudest lõhestatud peerge
Korvide punumiseks kasutati kõiki neid materjale, välja arvatud tamme- ja lepaoksad, mis ei ole piisavalt painduvad ja siledad. Eriti painduvad olid näiteks männijuured aga kuna nende välja kiskumine kahjustas kasvavaid puid, oli see karmilt keelatud ning metsavahid valvasid, et korvipunujad puude kallal ei käiks.

11. Loomadetektiivi ülesanne. See loom kõndis õhtuhämarikul metsaserval, lumme jäid temast maha suured (~8 cm) ümmargused pehmed käpajäljed (foto 1). Praegu, kevadel, on pulmaaeg ja nii liigub ta rohkem ringi kui tavaliselt. Aeg-ajalt keeras ta taguotsa mätaste või madalate kuuseokste poole ja piserdas neid uriiniga, ühes kohas jättis maha ka toekama hunniku (foto 2). Vahepeal istus ta valvsalt kuulatades tükk aega, nii et kõik neli käppa ja tagumine ots koos lühikese sabaga lumme selged jäljendid vajutasid (foto 3). Mis loom oli kaaslase otsingul?
  1. Rebane
  2. Hunt
  3. Ilves
  4. Šaakal
Kaaslase otsingul oli isailves. Sellele viitab selgelt jälgede kuju ja suurus, samuti see, kuidas ta kuuseoksi uriiniga pritsis ning iseloomulik istumisjälg.

12. Kõigil lindudel on olemas saba. See on oluline abivahend lendamisel aga isaslindudel hädavajalik ka emaslindudele mulje avaldamiseks. Seetõttu on isaste sabasuled enamasti pikemad ja uhkemad. Millisel fotol on kujutatud aasta linnu saba?
  1. Foto 1
  2. Foto 2
  3. Foto 3
  4. Foto 4
  5. Foto 5
Aasta linnu auli emaslind ja isaslind on väga erinevad, eriti uhke on isaslind pulmasulestikus. Teda kaunistavad pikad, peened kaardus sabasuled (foto 2). Emaslinnu sulestik on pruunikam ja saba vaid lühike jupike. Fotol 3 on puhkesulestikus emalind eriti hõredate sabasulgedega. Fotol 1 on pasknääri saba, fotol 4 tikutaja oma ja fotol 5 isametsise uhkelt laiali aetud saba.

13. Eestis on Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) hooleks tervelt 3300 km õppe- ja matkaradu. Loodusehuvilised ja matkajad saavad radade kohta palju huvitavat teada looduses liikuja kodulehelt www.loodusegakoos.ee Eelmisel aastal sai värskema ilme Rebastemäe õpperada Hiiumaal Kõpu poolsaarel. Rebastemäe raja kõrgeima koha kohta pajatab rahvasuu, et kunagi olevat selle mäe otsas asunud kabel. Kabeli pannud sel ammusel ajal põlema Reigi kiriku abiõpetaja, et pääseda vaevarikkast ronimisest mäe otsa teenistust pidama. Nüüd ehitati siia vaadete nautimiseks uus vaatetorn ja trepid. Mis nime kannab see raja kõrgeim punkt (kõrgus merepinnast 63,5 m)?
  1. Tornimägi
  2. Rebastemägi
  3. Kaplimägi
  4. Laiaru mägi
Tornimägi ei asu Rebastemäe õpperajal, see on Hiiumaa ja kogu Lääne-Eesti saarestiku kõrgeim koht (~69m), kus on hoopis teine torn - kuulus Kõpu tuletorn. Rebastemäe rajal saab näha kõiki kolme ülejäänud mäge, kahel neist - Rebastemäel ja Kaplimäel - on ka vaatetornid. Legend räägib Kapli- (ehk Kabeli-)mäest, õigele vastusele viitab ka mäe kõrgus. Rebastemägi on peaaegu poole madalam. Kõike seda ja palju muud huvitavat radade kohta saab teada RMK looduses liikuja kodulehelt www.loodusegakoos.ee

14. Tänavu on aasta liblikaks keldriöölane –- huvitavate elukommetega ööliblikas, keda inimesed märkavad sagedamini kui teisi öösel tegutsevaid putukaid. Keldriöölased talvituvad nimelt keldrites, aga ka kuurides, aitades, kaevandustes ja mujal, kus talvel on parajalt jahe ja ühtlane temperatuur. Kevadel ärkavad liblikad talvetardumusest, toituvad ja paaruvad. Seejärel munevad emasliblikad sinna, kus vastsed saavad leida neile sobivat toitu. Kuhu munevad keldriöölased ja mida nende röövikud söövad?
  1. Keldris kartulitele, mida röövikud söövad
  2. Keldris või kuuris riiulite või puuhalgude puidule, mida röövikud närivad
  3. Õues kasvavatele lehtpuudele, eriti armastavad röövikud pajulehti
  4. Vaarikatele, põdrakanepile jt rohttaimedele, mille lehti röövikud söövad
Keldriöölane tuleb kevadel talvitumiskohast välja ja sinna tagasi munema ei lähe. Liblikad toituvad pajuurbadel ja munevad ka meelsasti pajudele, aga ka teistele lehtpuudele, vaarikale, põdrakanepile jt rohttaimedele.

15. Fotol on RMK Tartu kontorihoone, mis leidis žürii poolt äramärkimist konkursil „Aasta puitehitis 2020“. Lisaks puidusele välisilmele on kaks maapealset korrust täielikult puitkonstruktsiooniga –-välis- ja siseseinad, vahelaed ja katuslagi – kõik on puidust. Kokku on hoone ehitamisel kasutatud 387 kuupmeetrit puitu.
Puud seovad kasvades süsinikku ja talletavad seda puidus. Kui metsas kasvanud puitu kasutada hoonete ehitamiseks, hoitakse süsinikku neis edasi. Lisaks annab puidust ehitamine võimaluse vähendada selliste materjalide kasutamist, mille tootmine on saastav ja keskkonnakahjulik. Seda nimetatakse puidu asendusefektiks.
Euroopa Metsainstituudi raporti järgi saaks ühe tonni betooni asendamisel ühe tonni ehk umbes kahe tihumeetri puiduga CO₂ heitmeid vähendada:
  1. 100 kg
  2. 240 kg
  3. 1 tonni
  4. 2,4 tonni
Euroopa Metsainstituudi (EFI 2021) viimane metsaraport, mis võtab kokku 51 erineva asendusefekti käsitleva uurimuse tulemused, toob välja, et ühe tonni betooni asemel ühe tonni ehk umbes kahe tihumeetri jagu puitu kasutades oleks võimalik inimtekkelisi CO2 heitmeid vähendada 2,4 tonni võrra.

 16. A. H. Tammsaare „Tões ja õiguses“ on mitmes kohas mainitud soistes kohtades kasvavat taime, mida sealmail nimetati mustpeaks: „Kuid mättatippudel kasvasid juba mustpead. Ta tõmbas neist mõned üles: nende valge, tupest tulev vars oli õrn ja karge, nagu oleks ta valmistatud jäätisest. „Need ajavad oma pea läbi lumegi välja,“ ütles isa, kui Indrek neid talle näitas.“
Mustpeaks on rahvapäraselt nimetatud ka mõnd teist taime. Tammsaare raamatute mustpea kasvab siirde- ja madalsoodes, soometsades ja rabades ning on üks tähtsaid turbamoodustajaid. Ta kasvab tihedate mätastena. See taim õitseb tõesti varakult, tänavu anti Soomaalt juba veebruari lõpus teada, et veel puhkemata õiepähikuid on mätastel näha. Sellised veel puhkemata õisikud on tõesti mustjat värvi, hiljem, kui neid katavad kollakad tolmukad, sarnanevad nad pisut pajuurbadele. Seemnete valmides aga saab mustast valge –- pikemaks kasvanud varre otsas kiiguvad valged seemnetupsud. Rahvasuu räägib, et neid „pantakse magades kottide sisse kirpude ja lutikate kaotamiseks“. Mis taim see on?
  1. Mätastarn
  2. Raba-jänesvill
  3. Tupp-villpea
  4. Luht-kastevars
Tammsaare raamatutes räägitakse mustpea nime all tupp-villpeast. Sellest saab aru, kui lugeda taime kirjeldust küsimuses ja eriti õitsemise aega - ükski teine valikus olevatest taimedest ei õitse nii vara, läbi lume. Mustpeaks on rahvasuus kutsutud ka harilikku tarna, aga see lõikheinaline õitseb alles mais-juunis ja ei kanna pärast õitsemist valgete lennukarvadega seemnete tupse nagu villpea.

17. Tänavuse aasta loom lendorav on öise eluviisiga. Ka paljud teised metsloomad ja linnud liiguvad rohkem ringi hommiku- või õhtuhämaruses. Sageli saabki ainult jälgede või pabulahunnikute järgi teada, kes metsas elab ja tegutseb. Selles küsimuses on väike pabulakursus. Vali välja vastusevariant, kus loomade-lindude väljaheidete fotod on õiges järjekorras. Jälgi kindlasti ka pabulate suurust fotol oleva joonlaua abil.
  1. Lendorav, siil, metsis, metskits, laanepüü, hiir, jänes
  2. Laanepüü, lendorav, metsis, jänes, metskits, hiir, siil
  3. Lendorav, hiir, laanepüü, jänes, metsis, siil, metskits
  4. Hiir, siil, laanepüü, metskits, lendorav, metsis, jänes
Fotol 1 on pisikesed kollakat värvi piklikud pabulad, mille jätnud LENDORAV sööb lisaks pungadele ja võrsetele haava jt lehtpuude urbi. Urbades olev õietolm annab pabulatele kollaka värvuse.
Fotol 2 on veel väiksemad pabulad, mustjat värvi, võivad värskelt olla ka pruunikad. Nende autor on HIIR
Fotol 3 on tunduvalt suuremad, kergelt kõverdunud pabulad, mille valkja kirmega kaetud ots viitab sellele, et tegu on linnuga. See on LAANEPÜÜ.
Fotol 4 on eelmistega võrreldes suured, täiesti ümmargused pabulad, milles võib suurendades märgata rohukõrrekeste jäänuseid. Need pabulad jättis JÄNES.
Fotol 5 olevad piklikud suured väljaheited koosnevad põhiliselt männiokaste jäänustest. See on METSIS.
Fotol 6 olevaid tumedaid piklikke pabulaid jätab maha SIIL. Need on kõige raskemini ära tuntavad, kuid fotot suurendades võib märgata putukate kitiinkesta tükke.
Fotol 7 olevad, suhteliselt suured pabulad on värskelt tumepruunid, kuivades muutuvad heledamaks. See on METSKITS. Huvitav on see, et kuigi metskits on jänesest hulga suurem loom, on ta üksikud pabulad jänese omadest väiksemad.

18. Riigimetsa Majandamise Keskus andis jaanuari keskel teada, et tänavu on plaanis koguda 100 000 liitrit männikäbisid, millest saab ~ 650 kg männiseemet. Sellest seemnekogusest saab omakorda kasvatada ligi 65 miljonit männitaime, mida metsade uuendamiseks lankidele istutada. Kuusekäbid jäävad sel aastal aga korjamata, sest kahjurid on neid liialt rikkunud. Samal põhjusel ei varutud kuusekäbisid ka eelmisel aastal. Õnneks ei jää kuusetaimed kasvatamata, sest seemnehoidlates on veel varuks 5,4 tonni kuuseseemet. Kuuseseemne varu peab olema vähemalt kaheksa aasta jagu, sest pole teada, millal tuleb jälle hea käbiaasta. Kes on kahjustanud fotol olevat kuusekäbi?
  1. Hiir
  2. Ürask
  3. Käbilind
  4. Käbikõrges
  5. Käbileedik
Käbi sees on uuristanud ja käikudest näripuru välja ajanud käbileediku röövikud. See on väike pruunikate kuni hallikate eestiibadega liblikas, tagatiivad on valkjad.
Üraskid käbi kallal ei käi. Hiir närib soomused kas tervenisti või täielikult käbirootsu küljest ära, et seemneid kätte saada, käbilind kaksab näpitsataolise nokaga samal eesmärgil käbisoomuse katki. Käbikõrges on aga hoopis väike seeneke, mis kasvab maha kukkunud kõdunevatel käbidel.

 19. Teadaolevalt suurim elusolend Maal kaalub hinnanguliselt 600 tonni, laiutab ligi üheksa ruutkilomeetri suurusel alal ja on umbes 2400 aastat vana. USA Oregoni osariigist leitud hiigelisendil on sugulasi üle maailma. Fotol on selle perekonna liikmetest Eestis levinuim. Ta ohustab puid, peamiselt mände, eriti toitainevaestes ja kuivades kasvukohtades.
Pildil on:
  1. Külmaseen
  2. Risomorf
  3. Valgemädaniku tekitaja
  4. Poolparasiit
Fotol on külmaseen, täpsemalt külmaseene risomorfid. Need on seeneväädid mis koosnevad kokkupõimunud seeneniitidest ja mille abil seen saab pinnases või puukoore all hõlpsamini levida. Külmaseen on poolparasiit, kes kahjustab nõrgenenud ja haigeid puid põhjustades puidu valgemädanikku. Seega on õiged kõik vastusevariandid.

20. Teistest maadest sisse toodud taimedega on kaasa tulnud kutsumata külalised – võõrnälkjad. Hispaania teetigu on laialt levinud üle terve Eesti. Mustpeanälkjas on ennast aedadesse sisse seadnud viimastel aastatel. Nad toituvad peamiselt aia- ja põllusaadustest aga levivad aedadest ka parkidesse ja loodusesse ning kahjustavad meie looduslikke taimi. Et ära hoida võõrliikide massilist paljunemist on vaja neid kokku korjata ja hävitada. Selleks aga peab tundma ja tulnukatest eristada oskama meie oma suuri nälkjaid. Kodumaised liigid on meie looduse osa ja neid peab hoidma. Missugustel fotodel on nälkjate võõrliigid?
  1. Foto 1
  2. Foto 2
  3. Foto 3
  4. Foto 4
  5. Foto 5
Fotol 1 on must seatigu, fotol 2 hele seatigu ja fotol 4 suur seatigu. Need on kõik meie kodumaised liigid. Fotol 3 on võõrliik hispaania teetigu. See on suur - täiskasvanuna 7-15 cm - kojata tigu ehk nälkjas. Värvus varieerub pruunikast oranžini, iseloomulik on talla serva ere värvus, kus on selgelt näha tumedamad vaod (triibud). Pea värvus on enamasti keha omast tumedam ja hingamisava asub mantlikilbi eesosas. Kindlasti peab õppima teda eristama meie oma süütust kollasest teeteost, keda meie valikuvariantide hulgas ei ole Ka fotol nr 5 on võõrnälkjas - mustpeanälkjas. See liik on heleda, valkjashalli kehaga, hingamisava serv on kahvatum. Iseloomulikud on pealtvaates must pea ja tundlad, need aitavad teda eristada meie heledast seateost, kelle pea ja tundlad on heledad (foto 2.)
• VKehavärvus hele, valkjashall, hingamisava serv on põhivärvusest kahvatum.
• Iseloomuliku tunnusena on pealtvaates pea ning tundlad sügavmustad kuni sinkjasmustad.

Viktoriinid