Metsaviktoriini 2016 küsimused ja õiged vastused

*õiged vastused tumedas kirjas

1.-4. klass

Maksimum punktisumma - 76

1.
Lahemaa rahvuspark - esimene rahvuspark Eestis ja kogu endise Nõukogude Liidu alal - saab tänavu 45-aastaseks. Lahemaa sai oma nime põhjarannikul järjestikku asuvate lahtede järgi. Sama hästi aga võiks seda kutsuda ka poolsaarte maaks. Neli suurt poolsaart ulatuvad kaugele merre. Igaüks neist on erinev ja samas ka natuke teistega sarnane. Fotodel on ühe Lahemaa poolsaare kaunid paigad, kus käib igal aastal kümneid tuhandeid rahvuspargi külastajaid. Mis poolsaar see on?

  • Pärispea poolsaar
  • Käsmu poolsaar
  • Juminda poolsaar
  • Vergi poolsaar
2. Lahemaa looduse ja kultuuriloo tundmaõppimiseks on rahvuspargis kokku 16 õppe- ja matkarada, mida hooldab RMK. Iga rada on erinev - mõni kulgeb ranna ääres, mõni rabas; ühel saab näha vana rannaküla, teisel rändrahne ja kivikülve, kolmandal põlist metsa ja puhtaveelisi allikaid. Missugusel Lahemaa rajal on tehtud selle küsimuse fotod?
  • Käsmu õpperada
  • Tsitre puude rada
  • Oandu pärandkultuuri rada
  • Altja loodus- ja kultuurilooline rada
  • Majakivi – Pikanõmme õpperada
3. Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike – metsaga on kaetud ligi pool meie maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Omakorda umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Neid metsi hoiab, kasvatab ja majandab RMK, rajab sinna õppe- ja matkaradu, telkimis- ja lõkkeplatse. Mida tähendab lühend RMK?
  • Riigi Majanduse Keskus
  • Riigimetsa Majandamise Keskus
  • Rahva Metsakeskus
  • Riigi Matkaradade Keskus
4. Samblal ja samblikul on eesti keeles sarnane nimi, ise on nad aga väga erinevad. Samblad kuuluvad taimeriiki, samblikud aga loetakse tänapäeval hoopis seente hulka. Sambla siseehitus sarnaneb taimede omale, samblik koosneb aga seeneniitidest, mille vahel mikroskoopilised vetikad. Samblal on vars ja selle küljes kasvavad lehekesed, sambliku keha ehk tallus on ühtne, kuigi võib olla harunenud nagu väike põõsas. Samblikud võivad olla väga mitmesuguse värvi ja kujuga. Missugustel fotodel on samblikud?
  • Foto 1
  • Foto 2
  • Foto 3
  • Foto 4
5. Eno Raua raamatus „Naksitrallid“ leiab Sammalhabe oma habemest rohtu Kingpooli vaevava köha ravimiseks. Sammalhabe keedab talle „põdrasamblateed“. Juttudes ja rahvasuus aetakse tihti segi sammal ja samblik. Tegelikult saab köha, kopsuhaigusi ja veel mitut tõbe ravida ühest meie samblikust keedetud teega, mis on küll kibeda maitsega aga aitab hästi. Missugusel eelmise küsimuse fotol on Sammalhabeme ravisamblik?
  • Foto 1
  • Foto 2
  • Foto 3
  • Foto 4
6. Igal puuliigil on oma nimi. Eriti vanade, erilise kuju või omadustega puude jaoks on veel omaette nimetused. Näiteks kasvab Kiidjärvel krobelise koorega krokodillikuusk, mitmes kohas Eestis leidub pikkade rippuvate okstega ussikuuski. Vana mändi nimetatakse põlismänniks ning metsamehed kutsuvad sirgetüvelises, ühtlases metsas kasvavat okslikku ja laiutavat puud „ hundiks“. Mitmel pool Eestis kasvavad ka hongad. Missugusel fotol on hong (või hongad)?
  • Foto 1
  • Foto 2
  • Foto 3
  • Foto 4
7. Niisugune näeb välja Eesti kõrgeima puu tüve alumine osa. Selle Põlvamaal Ootsipalu riigimetsas kasvava puu kõrguseks mõõdeti eelmise aasta lõpus 48,6 meetrit. Mis puu see on?
  • Harilik mänd
  • Sanglepp
  • Harilik tamm
  • Harilik kuusk
8. Eelmise aasta lõpus mõõdeti Põlvamaal Ootsipalu riigimetsas avastatud männipuu kõrguseks 46,6 meetrit. See on teadaolevalt:
  • Põlvamaa kõige kõrgem harilik mänd
  • Eesti kõige kõrgem harilik mänd
  • Euroopa kõige kõrgem harilik mänd
  • Maailma kõige kõrgem harilik mänd
9. Vahel arvatakse, et orhideed on lõunamaised lilled, mis meil kasvavad ainult toas või kasvuhoones. Tegelikult leidub eesti looduses 36 liiki orhideesid, mille õied on enamasti küll väiksemad kui lõunamaa liikidel kuid sama ilusad ja värvikad. Kõik Eestis kasvavad orhideed ehk käpalised on looduskaitse all. Eesti Orhideekaitse Klubi valis juba seitsmendat korda aasta orhidee. Tänavuse aasta orhidee värvikad õied on meeldiva vanillilõhnaga, millega ta tolmeldajaid ligi meelitab. Õie huule alumine osa on tillukese punase südame kujuline. Missugusel fotol on tänavuse aasta orhidee?
  • Foto 1
  • Foto 2
  • Foto 3
  • Foto 4
10. Tänavu on aasta loomaks kuulutatud mäger. Eesti muinasjuttude tegelaste seas teda väga palju ei kohta. Küll aga teavad paljud 1970. aastal ilmunud Helvi Jürissoni luuletust „Mägra maja“ , mis oli ka omamoodi muinasjutt, kus loomade kujutamise kaudu räägiti tegelikult inimestest.
Mägra maja
Helvi Jürisson 

Mägral oli maja nii nagu vaja.
See temalt võttis kogu tema aja.
Juba tehti treppi, juba pandi voodrit
Mägra peres polnud ainsatki loodrit.
Ei tal olnud mahti poesabas seista,
Kõik, mis majas tarvis, ise valmis treis ta.
Nõnda mägra majas, kasemetsa veeres
Tasaselt ja targu elukene veeres...

Kuni ühel õhtul keegi äkki kloppis
Ukse taga seisid kährikkoerad troppis!
Trügisid kõik sisse, pambud pandi maha.
Vaatasid siis ringi: „Korter pole paha.”
„Kuulge,” hüüdis mäger, „miski siin ei klapi!”
Kährik talle vastu: „Kõik on korras, papi.
Ruum on teil ju lahe – jääme veidi siia...
Poleks mõtet asja kakluseni viia.”

Kährikuid on palju, kährikuil on kihvad,
Pükste peal veel kõigil rotinahast rihmad.
Jäidki koerad majja, seadsid ennast sisse,
Omakorda võtsid sõpru korterisse.

Aga mägrapapi kõndis kohtu vahet
Lootuses, et kohus nuhtleb seda pahet.
Aga kohtusaksaks oli vana karu,
Kellel kõik läks meelest, kes ei saanud aru.
Mägrapapi visalt ründas kohtumaja.
Kuni tallas sisse suure laia raja.
See ei ole teada, kuidas lõppes kohus,
Aga rada lookleb praegugi veel rohus.

Panime luuletuse põhjal kirja mõned väited. Vali välja need, mis kehtivad ka päris mäkrade ja kährikute kohta.

  • Mägrad on head pesaehitajad, nad kaevavad oma uru ise, mitte ei kasuta teiste omi.
  • Mägrad vooderdavad oma pesaurgu sambla ja lehtedega.
  • Kährikud ei kaeva ise urgusid nagu mägrad.
  • Kährik on tugevam ja julgem kui mäger, tal on suured kihvad.
  • Kährikud võivad mägrapere urust välja kihutada ja uru endale võtta.
  • Mägrad tallavad oma pesaurgude ümber sisse rajad.
11. 2012. aastal avatud RMK Oandu-Aegviidu-Ikla matkatee on esimene tervet Eestit läbiv pikk matkarada. 2013. aastal rajati Oandu-Aegviidu-Ikla rajale lisaks uus haru, mis kulges Aegviidust Ähijärvele. 2015. aastal lisandus sellele lõunaharule veel üks lõik Nõva lähedalt Perakülast Aegviiduni. Sellega sai valmis seni pikim matkatee – matkaja saab alustada teekonda Nõva looduskeskuse juurest Perakülas (pildil) ja rännata läbi kogu Eesti Karula Rahvusparki, Ähijärvele.
Kui pikk on RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee?
  • 820 km
  • 628 km
  • 370 km
  • 1020 km
12. Eestis tohib igaüks metsamarju korjata - nii riigimetsas kui ka erametsas, kui metsaomanik seda ei keela. Maitsvad ja armastatud on muraka perekonda kuuluvad marjad. Eestis esineb neid looduslikult 6 liiki. Kas tunned neid fotode järgi? Vali õiges järjekorras fotoseeria!
  • Foto 1 - rabamurakas; Foto 2 - kitsemurakas; Foto 3 - mesimurakas; Foto 4 - harilik vaarikas; Foto 5 - põldmurakas; Foto 6 - lillakas
  • Foto 1 – rabamurakas; Foto 2 - lillakas; Foto 3 - mesimurakas; Foto 4 - kitsemurakas; Foto 5 - harilik vaarikas; Foto 6 - põldmurakas
  • Foto 1 - mesimurakas; Foto 2 - rabamurakas; Foto 3 - kitsemurakas; Foto 4 - harilik vaarikas; Foto 5 - lillakas; Foto 6 - põldmurakas
  • Foto 1 – rabamurakas; Foto 2 – mesimurakas; Foto 3 - lillakas; Foto 4 - harilik vaarikas; Foto 5 – kitsemurakas; Foto 6 - põldmurakas
13. Metsas käies võib märgata puid, mille koor on ühel või teisel viisil kahjustada saanud. Mõned kahjustused on tekitatud loomade poolt, kes puukoort söövad või oma territooriumi märgistamiseks koort kraabivad. Puude koort võib vigastada ka inimene, mõned vigastused tekivad tuule, külma või päikese mõjul. Mis on pildil?
  • Põdra hambajäljed puutüvel
  • Karu küüniste jäljed
  • Vaigu kogumise jäljed männi tüvel
  • Puutüvele vanal ajal tehtud nool, mis näitab peidetud varanduse asupaika
  • Pahatahtlik inimene on asjatult vigastanud männi koort
14. Alates 1996. aastast valitakse Eestis aasta puud. Sellele puu- või põõsaliigile pööratakse aasta jooksul rohkem tähelepanu, teda tutvustatakse loodusajakirjades ja mujal.
Missugusel fotol (fotodel) on 2016. aasta puu?
  • Foto 1
  • Foto 2
  • Foto 3
  • Foto 4
  • Foto 5
  • Foto 6
15. Eestlaste rahvapärimustes on see lind tihedasti seotud kevadise jääminekuga. Talle on antud nimeks jäälõhkuja, jääpõrutaja, Jämejalg-Toomas. Kuna need linnud kevadel just siis saabuvad, kui jää viimaseid päevi jõgesid katab, siis arvati, et nad oma jämedate jalgadega jõed jääst lahti tallavad. Tegelikult otsivad nad jääserval ning jõe ääres oma toidupoolist, kuna sel ajal on putukaid lindudele toiduks veel vähe. Neid linde seal nähes ongi vanarahval need jutud tekkinud, mingeid jämedaid jalgu ega rasket keha sel linnul tegelikult pole. Mis lind see on?
  • Hall-kärbsenäpp
  • Linavästrik
  • Kivitäks
  • Rägapart
  • Hallõgija
16. Kui näed metsas sellist pilti nagu juuresoleval fotol, siis mida selle metsa kohta võib öelda? Märgi ära õiged variandid.
  • Selles metsas on puhas õhk.
  • Vana mets kõduneb ja hallitab, sest kuivanud puid pole ära raiutud.
  • Samblikud on okstest nii palju toitaineid ja vett imenud, et puu on ära kuivanud.
  • Metsas on suur elurikkus, okstel kasvab mitut liiki samblikke.
  • Samblikud saavad oma toidu õhust, päikesevalgusest ja vihmaveest, puud nad ei kahjusta.
17. Fotol on tabatud hetk meie kõige suurema putuka – kiili elust. Vali õige pildiallkiri (allkirjad).
  • Kestumine
  • Pulmamäng
  • Edukas jaht
  • Neidisest saab valmik
18. Eestis leidub peale hästi tuntud maasikate ja mustikate veel palju taimi, millel kasvavad marjad või marjataolised viljad. Mis on fotodel olevatel taimedel ühist?
  • Kõik on väga head toidutaimed
  • Kõigi marjad on punased
  • Kõigi marjad on tumesinised
  • Kõigi marjad on mürgised
19. Mis on fotodel olevatel loomakestel ühist? Märgi ära õiged variandid.
  • Nad kõik elavad ainult vees
  • Nad kõik elavad ainult kuival maal
  • Nad kõik on kahepaiksed
  • Nad kõik paljunevad ainult vees
  • Nad kõik on looduskaitse all
20. Eestis elab kaheksa liiki tihaseid. Missugusel fotol on aasta lind 2016?
  • Foto 1
  • Foto 2
  • Foto 3
  • Foto 4
  • Foto 5
  • Foto 6
  • Foto 7
  • Foto 8
21. Enamik meie tihastest pesitseb puuõõnsustes, pesakastides või mõnes muus õõnes või tühimikus. Missugused tihased ei ole õõnespesitsejad vaid punuvad pesa rohukõrtest, taimekiududest, samblast või villast? Märgi ära eelmise küsimuse piltide põhjal õiged fotod.
  • Foto 1
  • Foto 2
  • Foto 3
  • Foto 4
  • Foto 5
  • Foto 6
  • Foto 7
  • Foto 8
22. Mõned loomad magavad külma ja toiduvaese talveaja üle elamiseks talveund, teised teevad taliuinakut. Kevadel saab lumele või märjale mullale jäänud jälgede järgi aru, kes on juba üles ärganud, tegutsema ja toitu otsima hakanud, sest igaühel neist on isesugused elukombed. Piltidel on ühe meie imetaja kevadised tegutsemisjäljed, kelle pere oli talve veetnud kivihunnikusse rajatud urgudes. Märtsi algul olid nad hakanud hämarikus ja aovalges urust väljas käima. Lisaks toiduotsingul lumme kaabitud aukudele märkis nende toimetusi 50-60 meetri pikkune rada põlluserva jäetud vanast heinarullist pesauruni. Elanikud olid heinarulli sisemusest hulga kuiva heina välja sikutanud ja endale uueks, puhtaks pesavooderduseks kandnud. Kes siin tegutsesid?
  • Karud
  • Kährikud
  • Mägrad
  • Rebased
  • Metsnugised


5.-12. klass

Maksimum punktisumma - 104

1.
Lahemaa rahvuspark - esimene rahvuspark Eestis ja kogu endise Nõukogude Liidu alal - saab tänavu 45-aastaseks. Lahemaa sai oma nime põhjarannikul järjestikku asuvate lahtede järgi. Sama hästi aga võiks seda kutsuda ka poolsaarte maaks. Neli suurt poolsaart ulatuvad kaugele merre. Igaüks neist on erinev ja samas ka natuke teistega sarnane. Fotodel on ühe Lahemaa poolsaare kaunid paigad, kus käib igal aastal kümneid tuhandeid rahvuspargi külastajaid. Mis poolsaar see on?
  • Pärispea poolsaar
  • Käsmu poolsaar
  • Juminda poolsaar
  • Vergi poolsaar
2. Lahemaa looduse ja kultuuriloo tundmaõppimiseks on rahvuspargis kokku 16 õppe- ja matkarada, mida hooldab RMK. Iga rada on erinev - mõni kulgeb ranna ääres, mõni rabas; ühel saab näha vana rannaküla, teisel rändrahne ja kivikülve, kolmandal põlist metsa ja puhtaveelisi allikaid. Missugusel Lahemaa rajal on tehtud selle küsimuse fotod?
  • Käsmu õpperada
  • Tsitre puude rada
  • Oandu pärandkultuuri rada
  • Altja loodus- ja kultuurilooline rada
  • Majakivi – Pikanõmme õpperada
3. Samblal ja samblikul on eesti keeles sarnane nimi, ise on nad aga väga erinevad. Samblad kuuluvad taimeriiki, samblikud aga loetakse tänapäeval hoopis seente hulka, Sambla siseehitus sarnaneb taimede omale, samblik koosneb aga seeneniitidest, mille vahel mikroskoopilised vetikad. Samblal on vars ja selle küljes kasvavad lehekesed, sambliku keha ehk tallus on ühtne, kuigi võib olla harunenud nagu väike põõsas. Samblikud võivad olla väga mitmesuguse värvi ja kujuga. Missugustel fotodel on samblikud?
  • Foto 1
  • Foto 2
  • Foto 3
  • Foto 4
  • Foto 5
  • Foto 6
  • Foto 7
4. Niisugune näeb välja Eesti kõrgeima puu tüve alumine osa. Selle Põlvamaal Ootsipalu riigimetsas kasvava puu kõrguseks mõõdeti eelmise aasta lõpus 48,6 meetrit. Mis puu see on?
  • Harilik mänd
  • Sanglepp
  • Harilik tamm
  • Harilik kuusk
5. Eelmise aasta lõpus mõõdeti Põlvamaal Ootsipalu riigimetsas avastatud männipuu kõrguseks 46,6 meetrit. See on teadaolevalt:
  • Põlvamaa kõige kõrgem harilik mänd
  • Eesti kõige kõrgem harilik mänd
  • Euroopa kõige kõrgem harilik mänd
  • Maailma kõige kõrgem harilik mänd
6. Eestis tohib igaüks metsamarju korjata - nii riigimetsas kui ka erametsas, kui metsaomanik seda ei keela. Maitsvad ja armastatud on muraka perekonda kuuluvad marjad. Eestis esineb neid looduslikult kuus liiki. Kas tunned neid fotode järgi? Vali õiges järjekorras fotoseeria!
  • Foto 1 - rabamurakas; Foto 2 - kitsemurakas; Foto 3 - mesimurakas; Foto 4 - harilik vaarikas; Foto 5 - põldmurakas; Foto 6 - lillakas
  • Foto 1 – rabamurakas; Foto 2 - lillakas; Foto 3 - mesimurakas; Foto 4 - kitsemurakas; Foto 5 - harilik vaarikas; Foto 6 - põldmurakas
  • Foto 1 - mesimurakas; Foto 2 - rabamurakas; Foto 3 - kitsemurakas; Foto 4 - harilik vaarikas; Foto 5 - lillakas; Foto 6 - põldmurakas
  • Foto 1 – rabamurakas; Foto 2 – mesimurakas; Foto 3 - lillakas; Foto 4 - harilik vaarikas; Foto 5 – kitsemurakas; Foto 6 - põldmurakas
7. 2016. aasta on Eestis merekultuuriaasta. Eesti on mereäärne maa, kus merest on saadud suur osa toidust. Kõige paremini tuntakse meil rahvuskala räime ehk silku. Läänemeres elab ka üks huvitav kala, keda Eestis pole harjutud püüdma ega sööma. Lätis on see päris kopsakas, kuni 50 cm pikk ning see maitsev kala on kuulutatud rahvuskalaks. See kala erineb kõigist teistest Läänemere kaladest, kuna ei koe marja vaid sünnitab elusaid maimusid. Teda on kujutatud ka merekultuuriaasta kalendris ja teistel trükistel. Mis kala see on?
  • Kiisk
  • Ümarmudil
  • Rääbis  
  • Tursk
  • Emakala
8. Pildil on üks kõige vanemat tüüpi paat, mis oli levinud peamiselt soome-ugri rahvaste hulgas. Paat tahuti ja õõnestati välja ühest puutüvest. Külgedele sobiva kuju andmiseks kuumutati puit lõkete ning kuuma vee abil pehmeks ja painutati laiali. Oma nimegi on see paat saanud puu järgi, millest teda valmistati. Millisest kerge ja tugeva valge puiduga puust valmistati neid ühepuulootsikuid?
  • Haab ehk mädapuu
  • Tamm ehk hiiepuu
  • Mänd ehk pedajas
  • Kask ehk kõiv
9. Alates 2012. aastast on RMK rajanud mitu Eestit läbivat pikka matkarada, mida nimetatakse RMK matkateedeks. Matkateel on üldiselt iga kilomeetri järel viit, mis näitab, mitu kilomeetrit matkajal juba läbitud ja mitu veel jäänud. Millises maakonnas, vallas ja külas asub pildil olev matkatee viit?
  • Raplamaal Kaiu vallas Palukülas
  • Pärnumaal Häädemeeste vallas Kabli külas
  • Lääne-Virumaal Vihula vallas Oandu külas
  • Pärnumaal Häädemeeste vallas Ikla külas
10. Need pikad rajad – RMK matkateed – ühendavad omavahel ka selle teisi piirkonna külastusobjekte – lõkkekohti, telkimisalasid, õpperadu jne. Misssugused on eelmise küsimuse viidale kõige lähemad matkatee ääres asuvad RMK objektid: lähim õpperada, telkimisala, lähim looduskeskus ja lähim lõkkekoht?
  • Kabli looduskeskus
  • Rae järve telkimisala
  • Priivitsa lõkkekoht
  • Oandu looduskeskus
  • Kabli looduse õpperada
  • Lemme telkimisala
  • Läti lõkkekoht
11. Alates 1996. aastast valitakse Eestis aasta puud. Sellele puu- või põõsaliigile pööratakse aasta jooksul rohkem tähelepanu, teda tutvustatakse loodusajakirjades ja mujal.
Missugusel fotol on 2016. aasta puu?
  • Foto 1
  • Foto 2
  • Foto 3
  • Foto 4
  • Foto 5
  • Foto 6
12. Kui näed metsas sellist pilti nagu juuresoleval fotol, siis mida selle metsa kohta võib öelda? Märgi ära õiged variandid.
  • Selles metsas on puhas õhk.
  • Vana mets kõduneb ja hallitab, sest kuivanud puid pole ära raiutud.
  • Samblikud on okstest nii palju toitaineid ja vett imenud, et puu on ära kuivanud.
  • Metsas on suur elurikkus, okstel kasvab mitut liiki samblikke.
  • Samblikud saavad oma toidu õhust, päikesevalgusest ja vihmaveest, puud nad ei kahjusta.
13. Eesti Orhideekaitse Klubi kuulutas seitsmendat korda välja aasta orhidee. Kõik Eestis kasvavad orhideed ehk käpalised on looduskaitse all. Tänavuse aasta orhidee värvikad õied on meeldiva vanillilõhnaga, millega ta tolmeldajaid ligi meelitab. Õie huule alumine osa on tillukese punase südame kujuline. Missugusel fotol on tänavuse aasta orhidee?
  • Foto 1
  • Foto 2
  • Foto 3
  • Foto 4
14. Eestis kasvab looduslikult 36 liiki orhideesid ehk käpalisi. Mõned neist on haruldased ja kasvukoha suhtes väga nõudlikud, teisi võib kohata päris tihti ning erinevates kasvupaikades. Kus kasvab tänavuse aasta orhidee? Märgi ära õiged variandid.
  • Rabas koos turbasamblaga
  • Kruusateede servas
  • Lubjarikkas madalsoos, allikasoos
  • Varjuliste okaspuumetsade samblavaibal ja kõdukihil
  • Kuivades loometsades ja klibustes kadastikes
15. Looduses liikujate jaoks on RMK üle kogu Eesti avanud 20 teabepunkti (2016.a. aprilli seisuga), kus saab infot, kaarte ja soovitusi loodusradade, telkimise, lõkketegemise jms kohta. 2013. aastal avati uut tüüpi interaktiivne teabepunkt. Infot ei anna seal mitte ainult teabepunkti töötaja, vaid külastajate käsutuses on kaks arvutit ja 1,5-meetrise läbimõõduga puutetundlik Eesti kaardiga ekraan, millel saab sisse ja välja lülitada erinevaid kaardikihte. Esmakordselt võib lisaks looduses liikumise võimalustele kaardil vaadelda kõiki RMK poolt järgmisel kolmel aastal kavandatavaid raie- ja metsauuendustöid üle Eesti, kusjuures ekraan võimaldab suurendamist päris väikese maalapini. Samas saab vaadata ka vahetuvaid näitusi, praegu näiteks on üleval ajakirja „Eesti Loodus“ fotovõistluse viimase kolme aasta parimad fotod. Kus asub selline teabepunkt? Märgi õiged variandid!
  • Viimsi looduskeskuse uues hoones
  • Tallinna kesklinnas, Toompuiestee 24
  • Elistvere loomapargi peahoones
  • Palmse tall-tõllakuuris Lahemaa Rahvuspargis
  • RMK peakontoris
16. Tänapäeval tehakse enamik raietöödest metsalangetustraktoriga, mida metsamehed kutsuvad harvesteriks. Riigimetsas töötab talvisel metsatööde hooajal iga päev ligi sada harvesteri. Millised punktid kirjeldavad harvesteri tööd? Märgi õiged variandid!
  • Harvesteri arvutisse saadetakse raielangi piirid ja tööülesanne.
  • Harvesterioperaator jälgib arvutiekraanil langi piire, et puid lõigataks õigest kohast.
  • Harvester lõikab puud maha.
  • Harvester laasib puud okstest puhtaks.
  • Harvester laotab oksad ribana maha ja sõidab ise mööda seda oksavaalu, et mitte metsapinnast kahjustada.
  • Harvester lõikab raiutud puud sobivateks tükkideks (järkab), kusjuures harvesteri tarkvara leiab kohad raiutud puul, kust lõigates saab puust kõige rohkem tulu.
  • Harvester asetab lõigatud metsamaterjali selliselt, et kokkuveotraktoril oleks kõige hõlpsam seda kokku korjata.
  • Harvester mõõdab väga täpselt lõigatud puidu koguseid ja talletab andmed arvutis
  • Harvesterioperaator saadab iga päev RMK-le andmed, kui palju ja millist puitu on metsas raiutud.
17. Kolmandat korda valitakse Eestis aasta mulda, et juhtida tähelepanu muldade tähtsusele ja nende heaperemeheliku kasutamise ning kaitse vajadusele. Eestis on üle saja erineva mullaliigi. Tänavune aasta muld moodustab Eesti muldadest 5,1 %. Aasta muld on happeline ja sajuveetoiteline, toitainetevaene ja aeglaselt soojenev. Vähesed taimed suudavad sellisel mullal kasvada, kuid sellele vaatamata on aasta mullal looduses väga suur tähtsus. Millisel fotol on 2016. aasta muld?
  • Foto 1
  • Foto 2
  • Foto 3
  • Foto 4
18. Olid ajad, mil puid langetati kirvega ja lõigati sobivaks käsisaega. Mootorsael, tänapäeval nii tavalisel tööriistal on pikk ja põnev ajalugu, mis ulatub 1920. aastatesse. Siis kaalus saag ligemale 60 kg. Sellise saega saagimiseks oli tarvis kahe mehe rammu. Hiljem oli kogu Nõukogude Liidus metsatöödel väga populaarne mootorsaag Družba, mille üks leiutajaid oli eestlasest füüsik, kirjanik ja tõlkija Boris Kabur. Sae nimi Družba (Sõprus) on nagu pilkeks – Boris Kabur ja teised teadlased töötasid selle kallal Siberi vangilaagris! Venemaal kasutatakse selle sae uuemaid variante laialdaselt veel praegugi. Mis aastal võeti esimest korda kasutusele bensiinimootorsaag Družba?
  • 1940.a
  • 1927.a
  • 1957.a
  • 1975.a
19. Aasta lind 2016 on rasvatihane. Eestis elab kaheksa liiki tihaseid ja rasvatihane on neist kahtlemata kõige tuntum. Märgi ära õiged väited.
  • Rasvatihased pesitsevad puuõõnsuses, pesakastis või mõnes muus õõnes või tühimikus.
  • Rasvatihased punuvad samblast, samblikust ja kõrtest pesa puuokste vahele.
  • Rasvatihaseid pesitseb Eestis 300 000 – 400 000 paari.
  • Rasvatihane on Eestis arvukaim talilind (mõnel aastal talvitub siin üle miljoni isendi).
  • Rasvatihane elab tavaliselt 2 – 3-aastaseks.
  • Rasvatihane elab tavaliselt 10 – 15-aastaseks.
  • Rasvatihane sööb talvel lisaks putukatele ka seemneid, marju ja pungi.
20. Meie kliimas magavad mõned loomad külma ja toiduvaese talveaja üle elamiseks talveund, teised teevad taliuinakut. Varakevadel saab lumele jäänud jälgede järgi aru, kes on juba üles ärganud, tegutsema ja toitu otsima hakanud. Piltidel on ühe meie imetaja kevadised tegutsemisjäljed, kelle pere oli talve veetnud kivihunnikusse rajatud urgudes. Märtsi algul olid nad hakanud hämarikus ja aovalges urust väljas käima. Lisaks toiduotsingul lumme kaabitud aukudele märkis nende toimetusi 50-60 meetri pikkune rada põlluserva jäetud vanast heinarullist pesauruni. Elanikud olid heinarulli sisemusest hulga kuiva heina välja sikutanud ja endale uueks, puhtaks pesavooderduseks kandnud. Kes siin tegutsesid?
  • Karud
  • Kährikud
  • Mägrad
  • Rebased
  • Metsnugised
21. Tänavu valiti kolmandat korda aasta liblikas. Selleks sai mustlaik-apollo, kes kuulub Eestis II kaitsekategooriasse. Mustlaik-apollo arvukus langeb ning levila aheneb talle sobivate elupaikade vähesuse tõttu. Mustlaik-apollo röövikud toituvad vaid hariliku lõokannuse lehtedest. Liblika valmikud vajavad päikesepaistelist avamaastikku, kuid röövikute toidutaimed lõokannused kasvavad tihti leppade ja sarapuude all poolvarjus, lisaks võsastuvad sellised elupaigad ja muutuvad sobimatuks nii lõokannusele kui ka mustlaik-apollole.
Millisel fotol on mustlaik – apollo?
  • Foto 1
  • Foto 2
  • Foto 3
  • Foto 4
22. Teadaolevalt alustati metsanduse aluste õpetamist Tartu Ülikoolis 1807. aastal, seega üle 200 aasta tagasi. Metsandushariduse olulisemad daatumid on veel Tartu Ülikooli metsaosakonna loomine 1920. aastal, metsandusteaduskonna loomine 1946. aastal ja Eesti Põllumajanduse Akadeemia asutamine 1951. aastal.
Missugustes koolides saab Eestis metsandusharidust omandada aastal 2016?
  • Eesti Maaülikool
  • Luua Metsanduskool
  • Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool
  • Pärnumaa Kutsehariduskeskus
  • Tartu Ülikool