Lõuna-Eesti eristub oma mitmekesise maastiku ja vahelduva looduse poolest selgelt ülejäänud Eestist. Kaunid kuplid, ürgorud, metsad ja rohked järved ilmestavad maastikku pea igal sammul. Tartust lõuna poole liikudes võta suund Otepää poole. Enne Otepää loodusparki jõudmist põika Pangodi järve äärde, mille mõlemal kaldal asuvad imeliste vaadetega lõkkekohad pikniku pidamiseks ja matkarajad pisemateks jalutuskäikudeks.
Palumägede matkarajal saad imetleda eriilmelisi metsakooslusi, kogeda omal nahal rajale jäävaid tõuse ja langusi, imetleda kevadlilledest pikitud rajaääri ja uurida üraskite elu keerdkäike.
Pangodi telkimisala parklast alguse saaval Pikksaare matkarajal saab aga teha mõnusa lühikese jalutuskäigu kevadiselt erkrohelises parkmetsas ja tunda uhkust eestlaseks olemise üle Vabadussõja mälestusmärgi juures.
Kes soovib panna end „mägede“ vallutamisel tõsisemalt proovile, seab sammud Otepää looduspargi radadele. Just maikuu ja juuni algus on parim aeg siinsetes salu- ja laanemetsade õiteilu märkamiseks ning linnulaulu nautimiseks, lagedatel nõlvadel nurmenukuväljade pildistamiseks või hoopis järvekallastel lainte loksumise kuulatamiseks ja vaatetornidest õrnrohelise metsamere imetlemiseks.
Otepää uhkuseks on oma maalilise ja käänulise kaldajoone ning järve keskel paikneva viie metsase saarekesega Pühajärv, mida peetakse Eesti kõige kaunimaks järveks. Parim viis selle imelise järve ja tema lähiümbrusega tutvumiseks on matkata ümber järve kulgeval 14 km pikkusel Pühajärve matkarajal. Matkarada saab alguse Otepää looduskeskuse parklast, kus olemas rada tutvustav infotahvel ja hea koht auto parkimiseks.
Pühajärve matkarajal puhka jalgu ja kogu inspiratsiooni kunstnik Johannes Uigale pühendatud mälestuspingil, mõtle armsamale Armuallikal, kiiguta jalgu Kiigemäel, kappa Hobusemäele ja pea piknikku Kooliranna lõkkekohas.
Kel aega napib, saab Pühajärve ilu nautida ka lühemal Murrumetsa matkarajal, mis saab alguse Pühajärve Spa ja puhkekeskuse parklast Otepää-Kääriku maantee äärest. Vaheldusrikka taimestiku ja vaadetega matkarada suunab matkaja läbi salumetsailmelise ning järgmisel hetkel juba laanemetsaga palistatud raja. Madalamates ja niiskemates kohtades saab aga imetleda soostunud metsale iseloomulikke taimi.
Nii Murrumetsa kui ka Pühajärve matkaraja üheks ehteks on oma elutee lõpusirgel olev Pühajärve Sõjatamm, kelle vanuseks loetakse ligi 400 aastat. Oma nime on Sõjatamm saanud ajalooliste sündmuste tunnistajana.
Pühajärv on oma iluga olnud inspiratsiooniallikaks paljudele loomeinimestele, millest on sündinud maalid ja laulud, luuletused ja ooperid. Oma jälje on ta jätnud Marie Underi, Artur Adsoni, Friedebert Tuglase, Eduard Vilde, August Gailiti, Johannes Semperi, Henrik Visnapuu, August Alle, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Gustav Ernesaksa ja mitmete teiste kultuuriinimeste loomingule. Mine tea, ehk jätab Sinulegi ;)
Spordientusiastidele sobib hästi Kekkose raja läbimine koos kõrgeima tipu, Harimäe vaatetorni külastamisega. Ajaloohuvilistel oleks aga paslik aeg üle vaadata piirkonna linnamäed eesotsas neist kõige tuntuma, Otepää linnamäega.

Avasta kevadine Karula!
Kaugel suurtest keskustes, metsade ja küngast keskel asub imeline Karula. Tartu poolt Karulale lähenedes keera Tartu –Võru maanteelt Kanepist kõrvalteele ja sõida Karulasse läbi Urvaste ja Vana-Antsla, Antslas hoia Haabsaare peale. Nii väldid Osula-Antsla teele jäävat teeremonti ja valgusfooride taga seismisest tekkivaid lisaminuteid. Urvastest läbi sõites põika korraks teelt kõrvale ja heida pilk ka Eesti võimsaimale puule – Tamme-Lauri tammele.

Karula rahvuspargi avastamist alusta Ähijärvelt, kus asub rahvuspargi külastuskeskus ja saavad alguse mitmed matkarajad. Juba külastuskeskuse ümbrus väärib vaatamist ja kaldapealne uudistamist. Jaluta Ähijärve äärsel puisniidul, piilu lasterajale jäävatesse pesakastidesse, suundu Suuremäele ja naudi õhtupäikeses kauneid vaateid järvele.

Neljakilomeetrine Ähijärve teerada on aga põgusaks tutvuseks Karula looduse ja ajalooga kindlasti parim. Rada kulgeb mööda kunagisi käidavaid teid heinamaateel, Ähijärve kallasrajal, jalgrajal, laudteel, metsateedel, hobuseteedel ja kruusateel. Maikuine rohelus ja raja äärde jääv õiteilu koos rõkkava linnulauluga annab oma osa.
Ähijärvelt saavad alguse ka mööda rahvusparki kulgevad pikemad matkarajad nii jalgsi- kui jalgrattaga läbimiseks ja läbi Eesti kulgev 820 km pikkune RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee.

Karula rahvuspargi keskusest edasi liikudes jääb nelja kilomeetri kaugusele Peräjärve metsarada, mis tutvustab peaasjalikult metsakooslusi ja annab ülevaate metsade erinevatest kasutusviisidest läbi aegade. Ringikujuline ja samuti neljakilomeetrine Karulale omasel künklikul maastikul kulgev rada juhatab matkaja läbi eri metsatüüpide: laane-, palu-, raba-, nõmme- ja lodumetsa. Eri metsatüüpide kevadine rohelus, rõkkav linnulaul ja raja ääri palistavad kevadõied on uudistamist väärt!