Peipsi järve jälgedes - II kooliaste

Ida-Virumaa, Alutaguse rahvuspark, Alutaguse rahvuspargi külastuskeskus

Õpime tundma rannamännikut ja Peipsi järve elustikku. Arutleme, milline on palumetsa ja järve tervislik seisund, kuidas tekkisid luited ja sealne taimkate. Vaatleme omapäraseid rannamände, Kauksi oja ning selle kaunist orgu.

Toimumiskoht: Alutaguse rahvuspargi külastuskeskus ja Kauksi oja loodusrada

Päevakava

  • Tegevused õuealal (10 min).
  • Rühma saabumine, tervitus, Alutaguse rahvuspargi tutvustus.
  • Retke kodukorra tutvustus.
  • Tegevused looduskeskkonnas (1,5 tundi).
  • Sissejuhatus loodusretkele õpperaja alguses infotahvli juures.
  • RMK, igaüheõiguse põhimõtete tutvustus, loodussäästlik matkamine.
  • Retkel:
  1. Kuuleme retkejuhilt, kuidas sai Peipsi oma nime.
  2. Võrdleme üksikut rannamändi metsas kasvavate mändidega. Uurime kooslust nende ümber.
  3. Arutleme, millised on mandri-, millised rannikuluited, miks ja kuidas neid kaitsta.
  4. Vaatleme Kauksi oja kaldal ja suubumiskohas, kuidas saab Peipsi endale vett.
  5. Selgitame teemakaardi abil Peipsi vesikonna olemust.
  • Tegutseme rühmades:
  1. Teeme katse: Kas oja vesi kaotab pärast filtreerimist enda pruunikat värvust? Õpilased panevad rühmaga kokku Kauksi oja kaldal lihtsa veefiltrisüsteemi ja hakkavad katse abil küsimusele vastust otsima.
  2. Leiame, mida vesi on rannale uhtunud. Õpilased hakkavad „Järve ranna otsimislehe“ ülesandeid täitma. Leitud tulemused paigutatakse hulkadesse. Arutleme ja hindame looduskeskkonna hetkeolukorda.
  • Katsetame jalgu mööda liiva tõmmates, kuidas liiva heli tekib. Retkejuht selgitab, miks öeldakse „laulev liiv“. Võtame kaasa liiva, et vaadata pärast retke külastuskeskuses stereomikroskoopidega liivakristalle.
  • Tegevused külastuskeskuses (50 min).
Leiame vastused küsimustele: Milliseid muutusi on järv ja teda ümbritsev loodus läbi teinud? Kes kuuluvad Peipsi järve- ja rannamänniku elustikku? Kuidas on järv tähtis kohalike igapäevaelus läbi aegade?
  • Vaatame koos esitlust „Peipsi järve tekkelugu“ (7 min). Saame teada, kuidas on pinnavormid ja looduskeskkond muutunud jääajast tänapäevani loodusjõudude poolt etteantud rütmis.
  • Kinnistame teadmisi olemasoleva maketi abil (10 min).
  • Jagame igaühele teemakaardi „Peipsi järve mäng“ (Taimed. Imetajad. Linnud. Kalad.) Õpilased leiavad etteantud küsimustele vastused ja esitavad info kaaslastele.(15 min).
  • Vaatame koos esitlust „Rahva lugu“ (5 min). Saame teada erinevate rahvaste ja kultuuride segunemisest paikkonnas. Tutvume, kuidas metsarikkus kajastub kohalikus pärimuses ja milline on veeteede olulisus.
  • Kinnistame nähtut õppemängus „Pärandikütid“ (13 min).
  • Keskuse õuealal kokkuvõte. Räägime, mida uut keegi õppis. Küsime tagasisidet ka õpetajatelt (10 min).
  • Peale programmi toimub õuealal piknik.

Seos õppekavaga

Loodusõpetus: Elutingimused järves; järve tähtsus, kasutamine ja kaitse; vee puhastamine; elutingimused metsas, inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel, pinnavormide muutumine aja jooksul, mets elukeskkonnana, palumets.
Ajalugu: Inimeste eluviis ja tegevusalad.

Üldpädevused:

  • Kultuuri- ja väärtuspädevus - väärtustab oma seotust Peipsimaa loodusega ja kultuuripärandiga.
  • Enesemääratluspädevus- käitub ohutul liikudes oja ja järve kaldal.
  • Õpipädevus - kasutab loodusretke arutelus omandatud teadmisi.
  • Suhtluspädevus – suudab ennast väljendada nii emakeeles kui ka võõrkeeles (teise keelena), suudab oma seisukohti esitada ja põhjendada.

Õpitulemused/õpiväljundid:

  • Mõistab elus- ja eluta tegurite mõju looduskeskkonnale.
  • Toob näite taimede- ning loomade koosluste kohastumise kohta vees ja veekogu ääres.
  • Teab Peipsimaa inimeste eluolu minevikus.
  • Hindab inimtegevuse mõju Peipsi järvele ja -vesikonnale.
  • Toob näite mandrijää mõju kohta Eesti pinnamoe kujunemisele.
  • Oskab sihipäraselt vaadelda läbi stereomikroskoobi.
  • Oskab kasutada lihtsat vee filtreerimissüsteemi.

Ainetevaheline lõiming: Loodusained, eesti keel, ajalugu.

Seos läbivate teemadega: Keskkond ja jätkusuutlik areng. Väärtused ja kõlblus.

Meetodid: Esitluste abil õppimine, vee filtreerimine, liiva uurimine, arutelu, analüüs, hinnang.

Vahendid:
5 vee filtreerimise õppekomplekti, juhendajal pildimaterjal,
4 stereomikroskoopi, meditsiinikotike, individuaalsed teemakaardid „Peipsi järve mäng“ ja „Pärandikütid“, töölehed rühmadele „Järve ranna otsimisleht“

Märksõnad: Peipsi järv, luited, palumets, kooslused, kultuuripärand.

Õpikeskkonna eripära:
Peipsi äärne palumets, Kauksi oja looklev säng, liivaluited, külastuskeskuse ekspositsioon.

Lisainfo

Programm toimub nii sise- kui välitingimustes. Selga-jalga ilmastikuoludele ja metsaretkeks sobilikud riided-jalanõud! Pikniku pidamise võimalus keskuse õuealal enda söögi ja joogiga. Programmi läbiviimisel suuremate gruppidele on vajalik igale grupile saatja. Võimalik on programmi tegevuste järjekorda muuta.

Õppeprogrammi on võimalik kohaldada liikumis- ja kerge vaimupuudega õpilastele.
Külastuskeskuse mõlemad hooned ja õueala on ettevalmistatud ratastooliga liikumiseks.

Lisainfo kontakt: info.alutaguse@rmk.ee, tel. 568 15722

Omadused:


Teemad Metsaloodus
Looduses liikumine
Pärandkultuur
Sihtrühm 4.-6. klass
ToimumisaegKevad
Suvi
Sügis
Grupi suurus24 inimest, suuremad rühmad jagatakse pooleks
Kestuskuni 3 tundi (oleneb laste vanusest)
Raja pikkus2-2,5 km
Hind24 inimest 70 EUR