Penijõe-Aegviidu-Kauksi haru


2018. aastal - Eesti Vabariigi 100. juubeliaastal, avati kolmas RMK matkatee haru - Penijõe – Aegviidu – Kauksi. Olemasolevad kolm haru moodustavad nüüd matkateede võrgustiku, kus matkaja saab endale teekonna algus- ja lõpp-punkti ise valida, ning matkata näiteks Oandult Penijõele, sest kõik matkatee harud ristuvad Aegviidus.

614 km pikkune RMK matkatee Penijõe – Aegviidu – Kauksi haru, mis läbib oma teel 6 maakonda, algab Penijõe mõisa juurest Matsalu rahvuspargist ning kulgeb läbi avarate Kasari jõeluhtade Raplamaa poole, kus loogeldes läbi rabade, sügavate metsade, muinaslinnuste ning põlluservade viib tasa-tasa Harjumaa, Paunküla mägede ning viimaks matkapealinna Aegviidu poole.

Uue haru pikem osa jääb aga Aegviidust itta. Lääne-Virumaal kulgeb rada piki kõrgeid ning kitsaid oose üle Neeruti mägede, jõudes läbi unustusehõlma vajunud sõjaväebaaside lõpuks Ida-Virumaa servale Tudu soostikusse.

Ida-Virumaal muutub aga raja ilme sootuks: teele jäävad tööstusmaastikud Kiviõli ning Püssi poolkoksi- ja tuhamägede, Aidu karjääri ning Kohtla-Nõmme kaevanduspargi näol, teele paistavad kätte ka Kohtla-Järve kõrged poolkoksiplatood.

Jõudes põhjarannikule, kulgeb matkatee nüüd kõrge klindiserva peal ja all, külastades Eesti kõrgeimat rannaastangut Ontikal ja kõrgeimat juga Valastel ning pakkudes kauneid vaateid nii merele kui ka pangametsale kuni Sillamäeni välja.

Lõpuks pöördub rada lõunasse ning suundub läbi Sinimägede sõjatandri ja unustusse vajuvate kaevandusasulate Kurtna järvedest mööda, läbi Agusalu ning Alutaguse metsade Peipsi järve põhjarannikule välja, kus jõuab viimaks oma lõpp-punkti Kauksis.

Rada on looduses tähistatud valge-kollase-valge värvimärgistusega ning suunavate viitadega.

Olulised materjalid:

Allalaetavad failid GPS seadmetele

Zip-failid GPS seadmetele sobivas formaadis (Garmini gpx). gpx-failide laadimiseks Garmini GPS-seadmesse võib kasutada programmi BaseCamp, mida saab alla laadida Garmini kodulehelt.
I lõik Penijõe-Varbola (84 km)
Rada algab Matsalu rahvuspargi külastuskeskusest Penijõel ning liigub mööda olemasolevaid teid ja radu Varbola suunas. Teel püüavad pilku muljetavaldavad Kasari jõe luhad, kus kevad- ja sügisrände ajal peatuvad kümnete tuhandete kaupa Eestist läbi rändavad linnud. Seejärel jäävad teele endisaegne Virtsu viinud raudteetamm ja Märjamaa karstialad. Edasi kulgeb matkatee vanadel rannamoodustistel kuni Varbola linnuseni, mis on Eesti suurimaid linnuseid ja olnud aktiivses kasutuses 12.-14. sajandil. Ühtlasi põikab rada läbi paljudest rohkem või vähem tuntud mõisate parkidest.
II lõik Varbola-Aegviidu (132 km)
Raplamaal viib matkatee läbi Hageri ja Hagudi vahel laiuvate laukaliste Rabivere ja Kõnnu raba. Mõlemat nõos paiknevat raba ääristavad lubjakiviplatood. Edasi liigub rada läbi Kohila valla ja Mahtra looduskaitsealale jääva Naisteraba Harjumaale Paunküla mägedesse, kus saab matkaja vahelduseks laugele maastikule veidi rohkem üles-alla kõndida mööda jääajajärgsel ajal moodustunud liigendatud oosistikku. Peale Paunkülat viib tee matkaja Aegviitu, kus kõik kolm matkatee haru kokku saavad.
III lõik Aegviidu-Roela (106 km)
Aegviidust kulgeb rada edasi Lääne­Virumaal Tapa külje alt läbi, jõudes Ohepalu ja Neerutini, läbib Porkuni ja suundub nõukogudeaegsete raketibaaside territooriumi kaudu Roela käbikuivatini.
IV lõik Roela-Mummassaare (160 km)
Matkatee jõuab läbi Tudu metsade Ida-­Virumaale. Uljaste kandis aga algab matkatee linnalise ilmega osa: läbitakse Sonda, Kiviõli ja edasi üle tuhamäe jõutakse Püssini. Edasi läheb matkatee läbi Aidu karjääri ja Kohtla­-Nõmme kaevandusmuuseumi mere äärde, kus muuhulgas saab nautida Ida­-Viru tööstusmaastiku hämmastavaid vaateid. Piki põhjarannikut kulgeb matkatee Toila pargini ja sealt läbi Voka pargi Sillamäele ning Udria maastikukaitsealal paikneva Mummassaare lõkkekohani.
V lõik Mummassaare-Kauksi (133 km)
Penijõe-Aegviidu-Kauksi haru viimane lõik saab alguse Eesti põhjaranniku mererannalt, läheb läbi Kuremäe kloostri juurest, seejärel mööda metsateid Iisakule, põigates Kotka matkarajale ja kohe edasi Agusalu kriivade peale. Edasi viib tee mööda suurtest soodest Peipsi äärde kuni jõuab mööda Peipsi järve põhjarannikut Kauksisse välja.