<![CDATA[Vainupea parkla]]> ]]> info.oandu@rmk.ee
]]>
Objekt nr 31 puhkeala kaardil
]]>
igaüheõiguse põhimõtetega.
]]>
]]> ]]>
<![CDATA[Pikksaare matkarada (1 km)]]> ]]> ]]> info.kiidjarve@rmk.ee
]]>
]]> ]]> ]]> Pangodi telkimisalal ja lõkkekohas.
]]>
]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
]]>
piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (tel. +372 730 2240, louna@keskkonnaamet.ee).
]]>
]]> ]]>
<![CDATA[Rebastemäe õpperada (1,5 km)]]> ]]> info.ristna@rmk.ee
]]>
Objekt nr 31 puhkeala kaardil
]]>
]]> Riigi Teatajas.  Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, laane@keskkonnaamet.ee, tel +372 463 6820.
]]>
]]> ]]>
<![CDATA[Simisalu-Matsimäe loodusrada (7,5 km)]]> ]]> info.aegviidu@rmk.ee
]]>
Objekt nr 26 puhkeala kaardil
]]>
]]> Matsimäe karjääri lõkkekohas või Matsimäe Pühajärve telkimisalal.
Tutvu enne loodusesse minekut
igaüheõiguse põhimõtetega.
]]>
siin. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (pohja@keskkonnaamet.ee, tel.+372 384 8688).
]]>
]]> ]]>
<![CDATA[Kabli külastuskeskus]]> +372 5302 0833, +372 505 8242]]> info.kabli@rmk.ee
]]>
16.09-14.05 E-R 11.00-16.00]]> ]]>
  • soodusprogrammid üldhariduskoolidele ja lasteaedadele talvel, kevadel ja sügisel
  • tasulised loodusõppeprogrammid 
  • teabematerjalid ja info Pärnumaa ning teiste RMK puhkealade kohta (RMK puhkealade, kaitsealade ja matkaradade rebitavad kaardid on tasulised, hind 0,10 €/tk)
  • võimalik tutvuda ekspositsiooni ja teabekogudega, vaadata loodusfilme
  • metsa- ja loodusteemalised üritused
  • külastuskeskuse ruumide rent loodusteemaliste ürituste tarbeks; kuni 3 tundi 15 EUR/tund
  • piirkonda tutvustav püsiekspositsioon, linnuteemaline interaktiivne õppevahend, loodus- ja metsateemalised filmid, raamatud, CD ja DVD, mitmesugused teabekogud, loodushariduslikud programmid ja üritused
  • Urmas Tartese näitus "Tilluke mitmekesisus"
  • ]]>
    Priivitsa lõkkekohas.
    ]]>
    ]]> Priivitsa lõkkekohas. Matkavõimalus on Kabli looduse õpperajal ja RMK matkatee lõigul Kopra tare – Ikla (74 km).
    Külastuskeskuse püsiekspositsioon tutvustab  Pärnumaa lõunaosa, Põhja-Liivimaa ainulaadset ja kaunist loodust: metsa, raba, rannaniitu, lindude rännet ja metsade majandamist. Ekspositsioon koosneb fotopannoodest, pöörlevatest silindritest ja liigutatavatest prismadest, mille peal olevatel loodusfotodel on rääkida oma lugu, saatjaks audio-videotehnilised lahendused loodushäältega.
    Kabli Linnuaabits on interaktiivne rakendus puutetundlikul ekraanil, mille abil saab tutvuda 60 erineva linnuga, proovida pusle kokkupanemist ning linnunimede äraarvamist sõnamängus.
    ]]>
    ]]> ]]> Müüme RMK meeneid ja jagame teavet lähipiirkonnas asuvatest majutusasutustest ja toitlustuskohtadest.
    Külastuskeskusesse on oodatud ettevõtted pidama seminare ja õppepäevi, soovi korral saab tellida meilt ka sobiva loodusprogrammi.
    Viime läbi erinevatel teemadel loodushariduslikke programme nii lastele kui ka täiskasvanutele.
    Sügisrände aeg on harukordne võimalus osa saada ja jälgida lindude rõngastamise protsessist ja rohkem teada saada lindude rändest. Lisaks lindudele saab teavet ka nahkhiirte ja kiilide rändest.
    Tutvu lähemalt ka meie programmide ja sündmustega!
    NB! Külastuskeskuse õuealal on telkimine keelatud! Palume kasutada Priivitsa lõkkekohta!
    ]]>
    Kabli looduse õpperada ja RMK matkatee Kopra tare- Ikla
    ]]>
    <![CDATA[Tuletorni vaateplatvorm]]> ]]> info.kauksi@rmk.ee
    ]]>
    ]]> Lõkke tegemisel kasuta ainult spetsiaalselt ettevalmistatud lõkkekohta tuletegemist lubaval ajal!
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Salevere matkarada (1,5 km)]]> ]]> info.matsalu@rmk.ee]]> Objekt nr 1 rahvuspargi kaardil
    ]]>
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, laane@keskkonnaamet.ee, tel. +372 472 4720.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Ähijärve lõkkekoht]]> ]]> info.karula@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (Võru kontor tel. +372 786 8360, e-post louna@keskkonnaamet.ee)
    ]]>
    ]]> ]]> RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkateele. Lõkkekoha lähedalt järveäärsest parklast saab suunduda 4 km pikkusele rahvuspargi pärandkultuuri ja loodust tutvustavale Ähijärve teerajale, 36 km pikkusele Karula jalgsimatkarajale ning 0,5 km pikkusele laste loodusrada-mänguväljakule.
    ]]>
    <![CDATA[Oandu-Võsu matkarada (9,5 km)]]> +372 329 5555
    ]]>
    info.oandu@rmk.ee
    info.lahemaa@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 24 rahvuspargi kaardil]]> Oandu telkimisala parklas, Oandu külastuskeskuse parklas, Võsu telkimisala parklas ]]> Oandu telkimisalal 300 m raja algusest ja Võsu telkimisalal raja lõpus
    ]]>
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangutega. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (pohja@keskkonnaamet.ee, tel +372 325 8401).
    Kohati läheb rada küla- ja metsateid pidi läbi talumaade – palume matkajail kohalikke elanikke mitte häirida.]]>
    ]]> RMK Oandu-Aegviidu-Ikla matkatee esimene lõik. Matkatee kulgeb siin endise Oandu-Koljaku loodusreservaadi põliseid metsi läbival muistsel Seljaku teel, on hästi läbitav nii jalgsi kui rattaga. ]]> ]]>
    <![CDATA[Viidumäe õpperada (1,6 km)]]> ]]> info.vilsandi@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 15 puhkeala kaardil
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> Tutvu enne loodusesse minekut
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    Audaku matkarada ja Viidumäe õpperada.
    ]]>
    Ringjalt kulgeva raja algus on Viidumäe looduskaitseala keskuses Viidus, mis asub 28 km kaugusel Kuressaarest.
    ]]>
    <![CDATA[Saare õpperada (1 km)]]> ]]> info.nova@rmk.ee]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    tähistatud kohtades. Silma LKA kaitse-eeskirjaga saad tutvuda siin.
    Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, laane@keskkonnaamet.ee, tel. +372 472 4720.
    ]]>
    Seda kõike saab kogeda 1 km pikkusel edasi-tagasi rajal.
    ]]>
    <![CDATA[Tiidu lõkkekoht]]> ]]> info.nova@rmk.ee]]> ]]> ]]> Tutvu enne loodusesse minekut
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, laane@keskkonnaamet.ee, tel. +372 472 4720.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Männikjärve raba õpperada (7,3 km)]]> ]]> info.elistvere@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 1 kaitseala kaardil
    ]]>
    ]]> Tutvu enne loodusesse minekut
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangutega. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (louna@keskkonnaamet.ee, tel +372 662 5999).
    ]]>
    ]]> Tallinnast saab Toomale sõita mööda Tallinn-Tartu mnt pöörates Mäekülas vasakule Koeru poole, Koerust läbi sõites pöörata Kapu ristist Tartu poole. Tartu-Rakvere mnt 66. kilomeetril (Vägevalt ca 3 km Jõgeva poole) näitab Tooma bussipeatuse juurest Endla looduskaitseala suunas pruun teeviit. Künka peal pöörata paremale (viit parklasse) ning sõita ca 400 m Endla looduskaitseala keskuse juurde (parklasse). Õpperajale suunavad viidad. 
    ]]>
    ]]>
    <![CDATA[Kirna õpperada (6,8 km)]]> ]]> info.kiidjarve@rmk.ee
    ]]>
    ]]> Pedja jõe ja Altmetsa lõkkekohtades.
    ]]>
    siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (tel. +372 730 2240, louna@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    <![CDATA[Emajõe õpperada (2,5 km)]]> ]]> info.kiidjarve@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> Aega raja läbimiseks kulub keskmiselt 1 h. Telkimine on rajal keelatud. Lõket tohib teha ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas. Lõkkepuud on võimalus kaasa võtta Kantsi lõkkekoha varjualusest.
    ]]>
    piirangutega siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (tel. +372 730 2240, louna@keskkonnaamet.ee).
    Täiendavat infot harrastusliku kalapüügi korraldusest saab internetist.]]>
    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Pühajärve matkarada (14 km)]]> ]]> info.kiidjarve@rmk.ee
    ]]>
    ]]> Kiigemäe lõkkekohas (kuni 30 telki) ja Kooliranna lõkkekohas (kuni 10 telki).
    ]]>
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangutega siin, vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (tel. +372 766 9290, louna@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    Lae PDF.
    ]]>
    ]]> ]]> Pühajärve tunnetusrada ja SPA piirkonnas Murrumetsa matkarada.
    ]]>
    <![CDATA[Piusa muuseumikoobastik]]> ]]> ]]> www.piusa.ee
    ]]>
    piirangutega siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist tel +372 799 0900, louna@keskkonnaamet.ee
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Kütioru matkarada (9,6 km)]]> ]]> info.pahni@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist ( +372 786 8360, louna@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    Lae PDF.]]> ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Nigula raba õpperada (3 km)]]> ]]> info.kabli@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (tel.+372 447 7388, laane@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    ]]> Raba lääneservas asub reliktjärvena Nigula järv, selle veerest algav 3 km pikkune õpperada kulgeb mööda lageraba kuni kõige suurema rabasaareni – Salupeaksini. Seal kasvav salumets on jäänuk soojast ja niiskest kliimast 5-6 tuhat aastat tagasi. Rajale jäävad vaatetorn ja ka madal platvorm, kust on hea jälgida rabaelanike toimetamisi.
    ]]>
    <![CDATA[Pedassaare matkarada (4 km)]]> ]]> info.oandu@rmk.ee
    ]]>
    Objekti nr 17 puhkeala kaardil.]]> Pedassaare lõkkekohas]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangutega. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (pohja@keskkonnaamet.ee, +372 674 4800) ]]> ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Palumägede matkarada (1 km)]]> ]]> ]]> info.kiidjarve@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> Palumägede lõkkekohas.
    ]]>
    ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (tel. +372 730 2240, louna@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Neljateeristi õpperada (3 km)]]> ]]> info.ristna@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 23 puhkeala kaardil
    ]]>
    ]]> Mägipä telkimisalal, rada möödub Kalurikoja metsaonnist.
    ]]>
    Riigi Teatajas.
    Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, laane@keskkonnaamet.ee, tel +372 463 6820.  
    ]]>

    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Tammsaare-Järva-Madise loodusrada (5 km)]]> ]]> info.aegviidu@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 24 puhkeala kaardil
    ]]>
    Tammsaare muuseumi parklas.]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    siin. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (pohja@keskkonnaamet.ee, tel.+372 384 8688).
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Teringi õpperada (4,5 km)]]> +372 526 1924
    ]]>
    info.soomaa@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> Teringi lõkkekohas
    ]]>
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Krapi telkimisala]]> ]]> info.kabli@rmk.ee
    ]]>
    ]]> Lemme telkimisalalt (3 km). Tutvu enne loodusesse minekut igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ATV-ga  liiklemine keelatud!]]> RMK matkatee Kopra tare-Ikla harul.
    ]]>
    <![CDATA[Taevaskodade matkarada (3 km)]]> ]]> info.kiidjarve@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> Otteni lõkkekohas.
    ]]>
    RMK Kiidjärve külastuskeskus.
    ]]>
    Tugeva tuule ja vihmaga seda rajalõiku kasutades palume olla ettevaatlikud, kuna võib esineda varinguoht.
    Tutvu enne loodusesse minekut igaüheõiguse põhimõtetega.
    Pakume juhendatud retkesid gruppidele, palume eelnevalt kokku leppida telefonil 676 7122 või info.kiidjarve@rmk.ee
    ]]>
    kaitse-eeskirjaga siin. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine tuleb kooskõlastada Keskkonnaameti ja RMK-ga, tutvu vastava korraga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (+372 799 0900, louna@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> Kiidjärve-Taevaskoja-Kiidjärve 11,8 km pikkune matkarada ja Suur Taevaskojast saab matkata Otteni vesiveskini ja jõe teiselt kaldalt Taevaskotta tagasi. Samuti kulgeb läbi Taevaskodade RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee.
    ]]>
    <![CDATA[Kublitsa lõkkekoht]]> ]]> info.pahni@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Aluoja vaateplatvorm]]> ]]> info.kauksi@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 28 puhkeala kaardil
    ]]>
    ]]> ]]> Lõkke tegemisel kasuta ainult spetsiaalselt ettevalmistatud lõkkekohta tuletegemist lubaval ajal!]]> ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Harku metsa loodusrada (8 km)]]> ]]> info.viimsi@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 5 puhkeala kaardil
    ]]>
    siit.
    ]]>
    ]]> siit, peatus väljumiseks on Kadaka pst (buss nr 10) või Nõva (bussid nr 20 ja 20A).
    ]]>
    ]]>
    <![CDATA[Keemu puhkekoht]]> ]]> info.matsalu@rmk.ee]]> Objekt nr 3 rahvuspargi kaardil
    ]]>
    ]]> siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, laane@keskkonnaamet.ee, tel. +372 472 4720.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Suuremäe telkimisala]]> ]]> info.karula@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (Võru kontor tel. +372 786 8360, e-post louna@keskkonnaamet.ee)
    ]]>
    ]]> Ähijärve teerajale, 36 km pikkusele Karula jalgsimatkarajale ning 0,5 km pikkusele laste loodusrada-mänguväljakule.
    ]]>
    RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkateele.
    ]]>
    <![CDATA[Koprarada õpperada (1,8 km)]]> +372 526 1924
    ]]>
     info.soomaa@rmk.ee
    ]]>
    vallas, Viljandimaal. Objekt nr 4 rahvuspargi kaardil.
    ]]>
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangutega siin.
    Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (+372 435 5610, louna@keskkonnaamet.ee).]]>
    photos/koprarada_soomaal_6_medium.jpg]]> selle algusesse pääseb transpordiga ligi aastaringselt. Talviste ja kevadiste üleujutuste ajal on üle ujutatud suurem osa laudteest. Koprarada viib teid läbi erinevate metsatüüpide – hämara kuusiku, heleda sõnajala-kaasiku, märja lodumetsa Mardu oja äärde, kus on end elama asutanud koprapere, kelle elutegevusjälgi on teil võimalik lähemalt uurida. Õpperajale on üles pandud infotahvlid, et juhtida tähelepanu huvitavatele loodusobjektidele ja kobraste ehituskunsti saavutustele.]]> ]]>
    <![CDATA[Võsu-Nõmmeveski matkarada (18 km)]]> +372 329 5555
    ]]>
    info.oandu@rmk.ee
    info.lahemaa@rmk.ee
    ]]>
    Haljala vald, Lääne-Virumaa
    Objekt nr 25 rahvuspargi kaardil ]]>
    Nõmmeveski lõkkekohas ja Võsu telkimisalal.
    ]]>
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangutega. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (pohja@keskkonnaamet.ee, tel +372 325 8401).
    Kohati läheb rada küla- ja metsateid pidi läbi talumaade – palume matkajail kohalikke elanikke mitte häirida. ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Harilaiu matkarada (6 km või 11 km)]]> ]]> info.vilsandi@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 27 puhkeala kaardil
    ]]>
    ]]> ]]> Harilaiu telkimisala. Liikuda võib ka piki mererannikut.
    Tutvu enne loodusesse minekut
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    Asub Vilsandi rahvuspargis, tutvu kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, laane@keskkonnaamet.ee, tel +372 452 7777.
    ]]>
    ]]> Ringjalt kulgev rada on märgistatud.
    ]]>
    ]]>
    <![CDATA[Audaku matkarada (2,8 km)]]> ]]> info.vilsandi@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 15 puhkeala kaardil
    ]]>
    ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, laane@keskkonnaamet.ee, tel +372 452 7777.
    ]]>
    Viidumäe õpperada.  
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Rumpo matkarada (6,7 km)]]> ]]> info.matsalu@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 9 maastikukaitseala kaardil
    ]]>
    ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    siin.
    Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, laane@keskkonnaamet.ee, tel. +372 472 4720.
    ]]>
    ]]> Külast viib poolsaare tippu matkarada, raja ääres olevatelt platvormidelt avaneb vaade Hullo ja Sviby lahtedele ning laidudele. Tegemist on suures osas edasi-tagasi rajaga, väikese kõrvalepõike teeb rada oma keskosas.
    ]]>
    <![CDATA[Tahu õpperada (1,4 km)]]> ]]> info.nova@rmk.ee]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    siin.
    Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, laane@keskkonnaamet.ee, tel. +372 472 4720.
    ]]>
    ]]>
    <![CDATA[Kaksikute lõkkekoht]]> ]]> info.nova@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 2 maastikukaitseala kaardil
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> Tutvu enne loodusesse minekut
    igaüheõiguse põhimõtetega.  
    ]]>
    siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, laane@keskkonnaamet.ee, tel. +372 472 4720.  
    ]]>
    ]]> Kuulsaimad ongi lainetuse poolt räsitud Kaksikud.
    ]]>
    <![CDATA[Naissaare telkimisala]]> ]]> info.viimsi@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 4 looduspargi kaardil
    ]]>
    ]]> Telkimisalal on ka võrkpalliplats.
    ]]>
    ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.  
    ]]>
    ]]> ]]> Naissaare keskrada, telkimisalast veidi lõunapoole jääb Naissaare lõunaraja algus. Mööda keskrada liikudes jõuab Naissaare põhjaraja algusesse.
    ]]>
    <![CDATA[Endla järve matkarada (8 km)]]> ]]> info.elistvere@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 2 kaitseala kaardil
    ]]>
    ]]> Endla metsamaja. Rada on osaliselt kaetud hakkepuiduga, laudtee lõigud Endla järve ääres.
    ]]>
    Vana paadisadama lõkkekoht]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangutega. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (louna@keskkonnaamet.ee, tel +372 662 5999).
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> Männikjärve raba õpperada (7,3 km)]]>
    <![CDATA[Selli-Sillaotsa õpperada (4,7 km)]]> ]]> info.kiidjarve@rmk.ee
    ]]>
    ]]> Rajal liigutakse jalgsi. Aega raja läbimiseks kulub keskmiselt 1,5 h. Rada kulgeb 3,5 km rabas, 1,2 km kruusateel. Tule tegemine ja telkimine on keelatud.
    ]]>
    Rada asub Alam-Pedja looduskaitsealal, tutvu kaitse-eeskirjast tulenevate piirangutega siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (tel.+372 730 2240, louna@keskkonnaamet.ee).

    ]]>
    Tartu-Tallinn mnt 20. kilomeetril keerata vahetult peale suurt viita (viidal on peal Tallinna 161 ning Siniküla 5, Laeva 2) vasakule, sõita 200m ning sõita keskmisele (tee otsas liiklusmärk ebatasane tee, mille all 11 km) Palupõhja viivale teele ning sõita 8 km, kuni paremal pool on näha parklat. Parklast algab õpperada.
    ]]>
    ]]>
    <![CDATA[Murrumetsa matkarada (3,5 km)]]> ]]> info.kiidjarve@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangutega siin, vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (tel. +372 766 9290, louna@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    Lae PDF.
    ]]>
    ]]> ]]> Pühajärve matkarajale.
    ]]>
    <![CDATA[Piusa matkarada 1,4 km]]> ]]> info.kiidjarve@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangutega siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist tel. +372 799 0900 Räpina kontor.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Rõuge ürgoru matkarada (10 km)]]> ]]> info.pahni@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    osaliselt eramaadel. Rada asub Haanja looduspargis, tutvu piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (+372 786 8360, louna@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    Lae PDF.
    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Kaubaru metsaonn]]> ]]> info.kabli@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtteid.]]> kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (tel.+372 447 7388, laane@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> Nigula raba õpperada
    ]]>
    Matkamees Tõnu Jürgenson soovitab: Kaubaru metsaonn
    Kaubaru metsaonn ei asu tegelikult üldse metsa sees vaid on karjamaa servas, kus karjatatakse lihaveiseid. Omapäraseks teeb selle onni asjaolu, et see on hübriid vaatetornist ja onnist. 

    Ise olen seda kohta kasutanud rännakutel peatuspaigana, kus on hea lõunatada ja siis edasi liikuda. Teatavas mõttes tundub mulle selle onni kõige sobilikuma kasutaja olevat jalgrattamatkaja, kes on võtnud eesmärgiks ümbruskonnaga tutvumise. 

    Tänu sellele, et onni katusel on vaateplatvorm tekkis mul ükskord kiusatus seal ööbida. Selgel ööl on see kindlasti huvitav elamus, sest öösel liigub ringi igasugu loomi keda valdavalt on võimlik kuulda, aga mitte näha. Öö häälte maailm on üldse väga põnev ja toob kujutlusvõimes esile asju millest ei tihka alati rääkidagi. Kui taevas on selge ja kuu kumab karjamaale, siis on tegemist ühe romantilisema vaatepildiga, mida üldse on võimalik ette kujutada. Sellist kogemust soovitan kõigile proovimiseks ja kui pea kohal peaks pilviseks minema, siis saab alati tuppa ümber kolida.

    Kindlasti ei tasu oma reisi sihtmärgiks seada ainult Kaubaru metsaonni. Nigula looduskaitsealal olles tuleks kindlasti külastada 6,8km pikkust Nigula raba õpperada. Raja läbimiseks kulub umbes kaks kuni kaks ja pool tundi. Õpperajal on kaks vaatetorni, millelt avaneb suurepärane vaade ümbritsevale rabale ja rabasaartele. Õpperaja läbimisel on vaja arvestada sellega, et rada on renoveeritud erinevatel aegadel ja seega on kohati laudtee väga heas olukorras ja kohati võib juhtuda, et saate tunda märja turbasambla pehmet embust. Iseenesest on see omamoodi huvitav, kui õpperajast saab vahelduva eduga seiklusrada. Kahjuks vanematel või kohmakamatel inimestel muudab see raja läbimise võimatuks.  
    ]]>
    Kes on Tõnu Jürgenson? 
    Tnu Jrgenson
    Kunagi üheksakümnendate aastate lõpus võtsin omale eesmärgiks käia läbi kümne aasta jooksul kõik Eestimaa looduskaitsealad, rahvuspargid, maastikukaitsealad, asustatud saared ja suurema osa mereäärsest rannajoonest. Seda eesmärki ei õnnestunud täielikult täita plaani kohaselt, sest enamus sellest nägemusest oli täidetud juba nelja-viie aastaga.  Osad asustatud saared on veel hetkel jäänud käimata ja asendatud asustamata saartega, osad käidud väikesaared on olnud liiga lummavad ja on mind sinna tagasi meelitanud. Paljude ihaldusväärsete kohtade juurde on olnud ligipääs väga raske, sest saare ümbrus on karine ja ükski paadiomanik ei taha riskida õnnetusse sattumisega. Nii mõnegi Eesti asustamata väikesaare vallutamine tundub olema keerulisem kui mõne lumise mäe tippu vallutamine kusagil kõrgmägedes. Loe pikemalt... 
    ]]>
    <![CDATA[Norra mõisa matkarada (1,2 km)]]> ]]> info.elistvere@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    Kaitse-eeskiri

     

    ]]>
    ]]>
    <![CDATA[Triigi telkimisala]]> ]]> info.vilsandi@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 45 puhkeala kaardil
    ]]>
    Sisemaal, Purtsa külas, on tähelepanuväärsed Pamma maalinn ning Kooljamäed. Piki mereäärset maanteed sõites võib mõlemal pool Triigit märgata mitut liiki põlispuude juurde viitavaid silte. Kaugele ei jää ka Angla tuulikud ja Karja kirik.
    ]]>
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> Sõita Leisi. Leisist sõita Leisi-Orissaare maanteed pidi 2 km ja keerata Triigi sadama poole ja sõita 1 km. Kurvis pöörata vasakule kruusateele. Suunaviit juhatab „RMK Triigi telkimisala“. Sõita u 1,3 km RMK infostendini  ja sealt paremale telkimisalale.
    ]]>
    ]]> Matkamees Tõnu Jürgenson soovitab:Triigi, Meiuste, Kalasma, Abula, Veere lõkkekohadSaaremaa üheks suuremaks looduslikuks väärtuseks on tema rannajoon. Selle maalilisust rikastavad kordumatult kaunid maastikud kadakatega, lummavad vaated merele ja pangad ning astangud millede sarnaseid on mujalt raske leida.
    Kõike seda ilu on võimalik kätte saada ainult ühel viisil – tuleb kohale minna ja vaadata. Selge on see, et kogu selle ilu vaatamiseks, mille pikkust on 854km, kulub natuke rohkem kui paar päeva. Siinkohal ongi looduse ja esteetiliste väärtuste huvilistele appi tulnud RMK.

    RMK poolt on loodud Saaremaale terve puhkekohtade võrgustik, kus rändur või matkaja saab aja maha võtta või suisa telgiga ööbima jääda. Loomulikult on pea terve Saaremaa rannajoon täis lõkkekohtasid, aga enamus neist on isealgatuslikult inimese poolt loodud. Tihtilugu ei mõju selline omalooming aga keskkonnale kõige tervislikumalt. Inimene ei peagi alati olema hooletu ja endast prahti tahtlikult maha jätma, aga lihtsalt võib ettevalmistamata laagriplatsil võib seda kogemata juhtuda. Kuna ei ole prügikaste, siis võivad öösel metsloomad tekitatud prügikoti laiali vedada ja tuul selle sodi hiljem ühtlaselt rannale laiali laotada. Samuti pole omaalgatuslikes laagripaikades lõkkepuid ja inimene on sunnitud metsast neid tooma, see aga jätab endast lõpuks metsale tugeva jälje. Sellepärast kallis loodusehuviline püüa oma ööbimised korraldada ettevalmistatud puhkekohtades. Nii vähendad oma ökoloogilist jalajälge.

    Nagu öeldud, on kogu põhja Saaremaa kaetud tihedalt ranniku äärsete puhkekohtadega kus on olemas lõkkekohad, kuur puudega ja prügikastid. Kõik puhkekohad on kergesti leitava tänu märgistusele suurematel teedel. Abiks on kui teil on kaasas maanteede atlas. Enamustesse puhkekohtadesse on võimalik pääseda sõiduautoga. Hullemal juhul tuleb mõnisada meetrit jalgsi kõndida.

    Põhja Saaremaa looduslikest vaatamisväärtustest tahaks esile tuua eeskätt sealsed pangad ja astangud (Pulli pank, Panga pank, Ninase pank, Kauglepa pank, Veere, Kuriku pank, Suuriku pank, Undva pank). 
    Inimtekkelistest vaatamisväärtustest tooksin esile kunagised kaitserajatised. Kohati paneb suisa imestama kui hästi on kivisesse randa rajatud kaitsekraavid ja laskepesad säilinud ja millist vaeva on nende ehitamine nõudnud. 

    Eriliselt huvitav on Vilsandi Rahvuspargi alale jääv Harilaiu tuletorn Kiipsaare nukil. See tuletorn on juba aastakümneid merrekukkumise äärel, olles kord rohkem kord vähem viltu. Vahel on selleni võimalik kuiva jalaga minna, vahel on ta pea kümmekond meetrit kaldajoonest mere valduses.
    Igaljuhul võib öelda, et kogu Põhja Saaremaa rannajoon on loodushuvilistele ja matkajatele üks suur avastamiste ja seikuste oaas.
    ]]>
    Kes on Tõnu Jürgenson?
    Tnu Jrgenson
    Kunagi üheksakümnendate aastate lõpus võtsin omale eesmärgiks käia läbi kümne aasta jooksul kõik Eestimaa looduskaitsealad, rahvuspargid, maastikukaitsealad, asustatud saared ja suurema osa mereäärsest rannajoonest. Seda eesmärki ei õnnestunud täielikult täita plaani kohaselt, sest enamus sellest nägemusest oli täidetud juba nelja-viie aastaga.  Osad asustatud saared on veel hetkel jäänud käimata ja asendatud asustamata saartega, osad käidud väikesaared on olnud liiga lummavad ja on mind sinna tagasi meelitanud. Paljude ihaldusväärsete kohtade juurde on olnud ligipääs väga raske, sest saare ümbrus on karine ja ükski paadiomanik ei taha riskida õnnetusse sattumisega. Nii mõnegi Eesti asustamata väikesaare vallutamine tundub olema keerulisem kui mõne lumise mäe tippu vallutamine kusagil kõrgmägedes. Loe pikemalt... 
    ]]>
    <![CDATA[Pedassaare lõkkekoht]]> ]]> info.oandu@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 18 puhkeala kaardil]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangutega. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (pohja@keskkonnaamet.ee, +372 674 4800)]]> ]]> ]]> ]]> Pedassaare matkarada
    ]]>
    <![CDATA[Saare järve õpperada (3,5 km)]]> ]]> +372 676 7030
    ]]>
    info.elistvere@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 42 puhkeala kaardil
    ]]>
    ]]> ]]> Papi lõkkekoht, Sihi lõkkekoht]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangutega. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (louna@keskkonnaamet.ee, tel +372 662 5999).
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Vanajõe oru õpperada (1 km)]]> ]]> info.ristna@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 32 puhkeala kaardil
    ]]>
    Riigi Teatajas.
    Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, laane@keskkonnaamet.ee, tel +372 463 6820.  
    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Kakerdaja loodusrada (7 km)]]> ]]> ]]> info.aegviidu@rmk.ee
    ]]>
    Järva vald, Järvamaa
    Objekt nr 19 puhkeala kaardil]]>
    ]]> Noku lõkkekohas ja Kalajärve lõkkekohas.
    Tutvu enne loodusesse minekut
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    siin. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (pohja@keskkonnaamet.ee, tel.+372 384 8688).
    ]]>
    ]]> ]]> Rada jääb ka RMK Oandu-Aegviidu-Ikla matkateele.
    ]]>
    <![CDATA[Lilli loodusmaja õpperada (2,9 km)]]> +372 526 1924
    ]]>
    info.soomaa@rmk.ee
    ]]>
    Lilli loodusmaja juurest Lilli külas, Karksi vallas, Viljandimaal. Objekt nr 30 puhkeala kaardil.
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Lemme telkimisala]]> ]]> info.kabli@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> RMK Krapi telkimisala. Telkimisala lõkkekohti ei varustata lõkkepuudega. Lõkkepuid ja grillsütt saab osta väravast ja alal asuvast kauplusest. Tutvu enne loodusesse minekut igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> RMK matkatee Kopra tare- Ikla lõigul.
    ]]>
    <![CDATA[Roiupalu õpperada (2,5 km)]]> ]]> info.kiidjarve@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (+372 799 0900, louna@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    ]]> ]]> Kiidjärve-Taevaskoja-Kiidjärve matkarada.
    ]]>
    <![CDATA[Liivase ranna-Peraküla õpperada (4,4 km)]]> ]]> info.nova@rmk.ee]]> Objekt nr 8 puhkeala kaardil
    ]]>
    ]]> Allikajärve lõkkekoht]]> (I maailmasõja aegne kivitee, raadiojaama koht)
    ja metsaloodus (vääriselupaigad, laulev liiv, eriilmeline maastik)]]>
    Peraküla telkimisala juurest.
    Tutvu enne loodusesse minekut igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> Peraküla telkimisalalt Liivasest rannast lähtuv ja alguspunkti tagasi jõudev õpperada läbib siinset iseloomulikku maastikku. Rajal võib näha nii nooremat kui vanemat männikut, liivaluiteid, soostunud alasid ja metsajärvi.
    ]]>
    <![CDATA[Verijärve lõkkekoht]]> ]]> info.pahni@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    tutvu piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (louna@keskkonnaamet.ee, tel. +372 786 8360).
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> Verijärve matkarada.
    ]]>
    <![CDATA[Meremõisa telkimisala]]> ]]> info.viimsi@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 1 puhkeala kaardil
    ]]>
    ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    Muidugi kohal on ka teisi väärtusi lisaks nostalgilis-ajaloolistele, nimelt on see hea koht kuhu perega või sõpradega puhkama tulla, kui ei eelistata sellist metsikut stiili vaid pigem soovitakse nautida tsivilisatsiooni ja progressi hüvesid nagu veega kemps ja elektrivalgus. Ja kui leib ja kotletid otsa peaksid saama, siis lähim pood on piisavalt lähedal, et isegi näljasena jõuab ilma autorooli istumata seal ära käia.

    Majas on väga korralik saun mida ei soovita korralikult kütta, sest muidu tuleb nahk maha. Väljas on korralik katusealusega tulekolle, kus on mõnus oma kulinaarseid oskusi sõpradele esitleda.

    Kilingi-Nõmmes on ka oma kohalik ööelulokaal, kus avaneb suurepärane võimalus õhtul sussi sahistada, päeval jalutate kohalikud metsarajad läbi, pistate mõne metsaanni põske või tasku ja õhtul tantsule – täiuslik puhkus.

    Muidugi sobib koht peatumiseks väga hästi ka neile kes on võtnud plaanidesse külastada lähedal asuvaid Nigula ja Sookuninga looduskaitse alasid. Sookuninga LKA teeb huvitavaks asjaolu, et see on meil Lätiga kahepeale. Ega loodus lõuna Eestis ja põhja Lätis suurt ei erine, aga tore on ikka möödaminnes naaberriiki külastada. Mõlemad kaitsealad pakuvad samuti võimalusi seal öö peale jäämiseks, aga muidugi mitte nii mugavates tingimustes kui seda pakub Kilingi-Nõmme metsamaja.

    ]]>
    Kunagi üheksakümnendate aastate lõpus võtsin omale eesmärgiks käia läbi kümne aasta jooksul kõik Eestimaa looduskaitsealad, rahvuspargid, maastikukaitsealad, asustatud saared ja suurema osa mereäärsest rannajoonest. Seda eesmärki ei õnnestunud täielikult täita plaani kohaselt, sest enamus sellest nägemusest oli täidetud juba nelja-viie aastaga.
    Osad asustatud saared on veel hetkel jäänud käimata ja asendatud asustamata saartega, osad käidud väikesaared on olnud liiga lummavad ja on mind sinna tagasi meelitanud. Paljude ihaldusväärsete kohtade juurde on olnud ligipääs väga raske, sest saare ümbrus on karine ja ükski paadiomanik ei taha riskida õnnetusse sattumisega. Nii mõnegi Eesti asustamata väikesaare vallutamine tundub olema keerulisem kui mõne lumise mäe tippu vallutamine kusagil kõrgmägedes.

    Maismaale jäävad erinevad kaitsealad on tõesti enamuses läbi käidud. Kuna neid aeg-ajalt juurde tekib, siis avastamisrõõmu jagub ka tulevikku. Paljud suuremad kaitsealad on kujunenud lemmikuteks tänu oma metsikusele ja mastaapsusele. Sellistesse kohtadesse toovad matkarajad igal aastal ja erinevatel aastaaegadel korduvalt tagasi.
    Peamiselt meeldib mulle matkata seljakotiga ja jalgsi. Oma matkad planeerin alati nii, et peaksin sealses keskkonnas viibima vähemalt kahe kuni kolme väliööbimisega, sest siis on võimalik saada piirkonnast põhjalikum ülevaade.
    Vaatamata oma jalgsimatkamise kihule olen ka veematkadega sinapeal, mitmed Eesti jõed on läbitud kanuudega, kummiparvedega, süstadega on käidud merel.

    Matkakogemust olen käinud saamas ka väljaspool Eestit. Praegusel hetkel ongi nii välja kujunenud, et igal aastal teen väljaspool kodumaad mitu sellist matka kus tuleb mõnikord oma varustust ja toitu isegi kuni paar nädalat seljas kanda. Käidud on nii mägedes, tundrates kui ka suurtes põlismetsades.
    Päevi mida veedan looduse keskel kujuneb igal aastal koos väliööbimistega matkapäevikusse 170-180 vahel. Õpitud on sellest palju, nii oskusi kuidas spartalikes tingimustes igasuguse ilmaga hakkama saada, kui ka seda et loodus on hindamatu väärtusega ja seda väärt, et pühendada kogu oma elu selle hoidmisele.

    Kujunenud kogemuste ja väärtushinnangute peal olen võtnud eesmärgiks ja ülesandeks tegeleda looduse vahendamisega inimestele, kes on sellest võõrdunud. Selle tulemusena on minu sulest ilmunud raamat MATKATES NELJAL AASTAJAL, ning rida artikleid erinevates väljaannetes. Korduvalt olen televisioonis Osooni saates ja ka Vikerraadios jaganud inimestele nõuandeid ja õpetusi looduses olemiseks. Palju on korraldatud erinevaid koolitusi lastele, noortele, noorsootöötajatele ja lihtsalt matkahuvilistele.

    Ükski pingutus pole liiga suur kui seda on vaja teha selleks, et säilitada ja taastada loodust meie järeltulijatele! See on investeering elutervesse tulevikku!
    ]]>
    <![CDATA[Keemu vaatetorn]]> ]]> info.matsalu@rmk.ee]]> Objekt nr 2 rahvuspargi kaardil
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, laane@keskkonnaamet.ee, tel. +372 472 4720.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Veski lõkkekoht]]> ]]> info.karula@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> asub eramaal, palume üles näidata austust maaomanike vastu.Tutvu enne loodusesse minekut igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (Võru kontor tel. +372 786 8360, e-post louna@keskkonnaamet.ee)
    ]]>
    ]]> Ähijärve teerajale ja 36 km pikkusele Karula jalgsimatkarajale
    ]]>
    RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkateele.
    ]]>
    <![CDATA[Tõramaa puisniidu lõkkekoht]]> +372 526 1924
    ]]>
     info.soomaa@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangutega siin. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (+372 435 5610, louna@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    ]]>
    Tartu-Viljandi suunalt tulles sõita mööda Tartu-Viljandi-Pärnu mnt Kõpu asulani, kust keerata peale Kõpu kalmistut algavale Kõpu-Jõesuu mnt-le. Tõramaa lõkkekohani jääb sealt veel 23,8 km. Jõudes suunava viidani, tuleb keerata vasakule, kust puisniidu ja lõkkekohani viib rada, mis on 2,2 km pikk. 
    ]]>
    Tõramaa puisniit asub Halliste jõe läheduses.  Lõkkekohas on võimalik piknikku pidada ja telkida. Halva ilma eest kaitseb toekas katusealune. Linnu- ja loomahuvilistel on võimalik ronida vaatetorni.]]>
    <![CDATA[Nõmmeveski-Liiapeksi matkarada (16 km)]]> +372 329 5555
    ]]>
    info.oandu@rmk.ee
    info.lahemaa@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 26 rahvuspargi kaardil.]]> Nõmmeveski lõkkekoht, Kalmeoja lõkkekoht
    ]]>
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangutega. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (pohja@keskkonnaamet.ee, tel +372 325 8401).
    Kohati läheb rada küla- ja metsateid pidi läbi talumaade – palume matkajail kohalikke elanikke mitte häirida.
    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Vilsandi rahvuspargi külastuskeskus]]> ]]> +372 454 6880, +372 5277 421
    ]]>
    info.vilsandi@rmk.ee
    ]]>
    01.09-31.05 E-R 9.00-17.00
    ]]>
    Objekt nr 16 puhkeala kaardil
    ]]>
    ]]>
  • soodusprogrammid üldhariduskoolidele ja lasteaedadele talvel, kevadel ja sügisel
  • tasulised loodusõppeprogrammid
  • teabematerjalid ja info Saaremaa ning teiste RMK puhkealade kohta (RMK puhkealade, kaitsealade ja matkaradade rebitavad kaardid on tasulised, hind 10 eurosenti/tk)
  • võimalik tutvuda näituste ja keskuse teabekoguga
  • metsa- ja loodusteemalised sündmused
    • näitusemajas ekspositsioon Vilsandi rahvuspargist, saal, WiFi, WC, audiovisuaalne tehnika, loodusfilmid, joogivee automaat.
    • kivististe püsinäitus kivimajas, vahetatavad näitused, mäng lastele
    ]]>
    ]]> ]]> siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, laane@keskkonnaamet.ee, tel +372 452 7777.
    ]]>
    ]]> ]]> Keskusest saab juhatust saarte ja ranniku eripärase looduse ning merega seotud pärandkultuuriga tutvumiseks.
    Nii keskus kui loodus on avatud aastaringselt ning igal aastaajal on midagi erilist pakkuda.
    Püsiekspositsiooni ja kivimajaga tutvumisel tekib häid mõtteid, mida lisaks plaanitule veel avastada. Majas on loodud kõik võimalused ka ratastoolis liikujaile. Vaadata saab loodusfilme ja tutvuda vastava kirjandusega, saab teavet kogu piirkonna mõnusate puhkevõimaluste ning meritsi Vilsandi saarele sõidu kohta. Rahvuspargi linnuelu, taimerikkust ning geoloogilisi väärtusi tutvustavatele matkaradadele jõudmiseks antakse head nõu. Samuti saab siit teavet Viidumäe looduskaitsealast ja teistestki kaitsealadest.
    Vilsandi rahvuspargi keskus korraldab kõigile huvilistele eelteavitusega tasuta loodusüritusi ning loodusõppeprogramme.
    ]]>
    ]]>
    <![CDATA[Rauna vaatetorn ja puhkekoht]]> ]]> info.vilsandi@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 14 puhkeala kaardil
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    Torn asub Viidumäe looduskaitsealal. Tutvu kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, laane@keskkonnaamet.ee, tel +372 452 7777.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Huitbergi matkarada (3 km)]]> ]]> info.matsalu@rmk.ee]]> ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, laane@keskkonnaamet.ee, tel. +372 472 4720.
    ]]>
    Ringikujuliselt läbitav rada on tähistatud puidust viitadega.
    ]]>
    <![CDATA[Saunja õpperada (1,2 km)]]> ]]> info.nova@rmk.ee]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    siin.
    Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, laane@keskkonnaamet.ee, tel. +372 472 4720.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Lõunasadama lõkkekoht]]> ]]> info.nova@rmk.ee]]> Objekt nr 4 maastikukaitseala kaardil
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> Tutvu enne loodusesse minekut
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, laane@keskkonnaamet.ee, tel. +372 472 4720.
    ]]>
    ]]> tuulte eest kaitstud lahesopil peatub juuli keskpaigast augusti lõpuni arvukalt kurvitsalisi: soorüdi, liivatüll, kiivitaja, mudatilder, suurrisla, tutkas, tumetilder, kõvernokk-risla, heletilder, vöötsaba-vigle ja plüü.
    ]]>
    <![CDATA[Hülkari puhkekoht]]> ]]> info.viimsi@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 5 looduspargi kaardil
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> Naissaare lõunaraja äärde.
    ]]>
    Paatide ja väikelaevadega randumine keelatud!
    Vastavalt Naissaare looduspargi kaitse-eeskirjale on paatide ja väikelaevadega randumine lubatud ainult Naissaare sadamas.
    Tutvu kaitse-eeskirjaga Riigi Teatajas.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Kirikumäe lõkkekoht]]> ]]> info.elistvere@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 9 kaitseala kaardil
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> Tutvu enne loodusesse minekut
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangutega. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (louna@keskkonnaamet.ee, tel +372 662 5999).
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Kamari-Kärevere veerada (75 km)]]> ]]> info.kiidjarve@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> Naela ja Rasti lõkkekohas.
    ]]>
    ]]> ]]> piirangutega siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (tel.+372 730 2240, louna@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Pühajärve tunnetusrada (1,5 km)]]> ]]> info.kiidjarve@rmk.ee
    ]]>
    Kooliranna lõkkekohas lubatud paigaldada kuni 10 (4-kohalist) telki.
    ]]>
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangutega siin, vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (tel.+372 766 9290, louna@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    ]]> Kooliranna lõkkekoht istepinkide ja lõkkeasemega.
    ]]>
    Pühajärve matkarajale.
    ]]>
    <![CDATA[Kavadi järve matkarada (2,2 km)]]> ]]> info.pahni@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> Uue-Saaluse mõisapark, Kavadi järv – Haanjamaa pärl, pärandkultuurmaastik – väikesed põllulapid künkanõlvadel vahelduvad metsatukkade, järvede ja orgudega.]]> osaliselt eramaadel, palume üles näidata austust maaomanike suhtes.Tutvu enne loodusesse minekut igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (tel. +372 786 8360; louna@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    Lae PDF.
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Meiuste telkimisala]]> ]]> info.vilsandi@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 43 puhkeala kaardil
    ]]>
    ]]> Laugu metsavahimaja, Soela, Triigi ja Tuhkana telkimisalad.
    Tutvu enne loodusesse minekut
    igaüheõiguse põhimõtetega.  
    ]]>
    ]]> ]]> Matkamees Tõnu Jürgenson soovitab:Triigi, Meiuste, Kalasma, Abula, Veere lõkkekohadSaaremaa üheks suuremaks looduslikuks väärtuseks on tema rannajoon. Selle maalilisust rikastavad kordumatult kaunid maastikud kadakatega, lummavad vaated merele ja pangad ning astangud millede sarnaseid on mujalt raske leida.
    Kõike seda ilu on võimalik kätte saada ainult ühel viisil – tuleb kohale minna ja vaadata. Selge on see, et kogu selle ilu vaatamiseks, mille pikkust on 854km, kulub natuke rohkem kui paar päeva. Siinkohal ongi looduse ja esteetiliste väärtuste huvilistele appi tulnud RMK.

    RMK poolt on loodud Saaremaale terve puhkekohtade võrgustik, kus rändur või matkaja saab aja maha võtta või suisa telgiga ööbima jääda. Loomulikult on pea terve Saaremaa rannajoon täis lõkkekohtasid, aga enamus neist on isealgatuslikult inimese poolt loodud. Tihtilugu ei mõju selline omalooming aga keskkonnale kõige tervislikumalt. Inimene ei peagi alati olema hooletu ja endast prahti tahtlikult maha jätma, aga lihtsalt võib ettevalmistamata laagriplatsil võib seda kogemata juhtuda. Kuna ei ole prügikaste, siis võivad öösel metsloomad tekitatud prügikoti laiali vedada ja tuul selle sodi hiljem ühtlaselt rannale laiali laotada. Samuti pole omaalgatuslikes laagripaikades lõkkepuid ja inimene on sunnitud metsast neid tooma, see aga jätab endast lõpuks metsale tugeva jälje. Sellepärast kallis loodusehuviline püüa oma ööbimised korraldada ettevalmistatud puhkekohtades. Nii vähendad oma ökoloogilist jalajälge.

    Nagu öeldud, on kogu põhja Saaremaa kaetud tihedalt ranniku äärsete puhkekohtadega kus on olemas lõkkekohad, kuur puudega ja prügikastid. Kõik puhkekohad on kergesti leitava tänu märgistusele suurematel teedel. Abiks on kui teil on kaasas maanteede atlas. Enamustesse puhkekohtadesse on võimalik pääseda sõiduautoga. Hullemal juhul tuleb mõnisada meetrit jalgsi kõndida.

    Põhja Saaremaa looduslikest vaatamisväärtustest tahaks esile tuua eeskätt sealsed pangad ja astangud (Pulli pank, Panga pank, Ninase pank, Kauglepa pank, Veere, Kuriku pank, Suuriku pank, Undva pank). 
    Inimtekkelistest vaatamisväärtustest tooksin esile kunagised kaitserajatised. Kohati paneb suisa imestama kui hästi on kivisesse randa rajatud kaitsekraavid ja laskepesad säilinud ja millist vaeva on nende ehitamine nõudnud. 

    Eriliselt huvitav on Vilsandi Rahvuspargi alale jääv Harilaiu tuletorn Kiipsaare nukil. See tuletorn on juba aastakümneid merrekukkumise äärel, olles kord rohkem kord vähem viltu. Vahel on selleni võimalik kuiva jalaga minna, vahel on ta pea kümmekond meetrit kaldajoonest mere valduses.
    Igaljuhul võib öelda, et kogu Põhja Saaremaa rannajoon on loodushuvilistele ja matkajatele üks suur avastamiste ja seikuste oaas.
    ]]>
    Kes on Tõnu Jürgenson?
    Tnu Jrgenson
    Kunagi üheksakümnendate aastate lõpus võtsin omale eesmärgiks käia läbi kümne aasta jooksul kõik Eestimaa looduskaitsealad, rahvuspargid, maastikukaitsealad, asustatud saared ja suurema osa mereäärsest rannajoonest. Seda eesmärki ei õnnestunud täielikult täita plaani kohaselt, sest enamus sellest nägemusest oli täidetud juba nelja-viie aastaga.  Osad asustatud saared on veel hetkel jäänud käimata ja asendatud asustamata saartega, osad käidud väikesaared on olnud liiga lummavad ja on mind sinna tagasi meelitanud. Paljude ihaldusväärsete kohtade juurde on olnud ligipääs väga raske, sest saare ümbrus on karine ja ükski paadiomanik ei taha riskida õnnetusse sattumisega. Nii mõnegi Eesti asustamata väikesaare vallutamine tundub olema keerulisem kui mõne lumise mäe tippu vallutamine kusagil kõrgmägedes. Loe pikemalt... 
    ]]>
    <![CDATA[Kaberneeme lõkkekohad]]> ]]> info.oandu@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 20 puhkeala kaardil]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Tammeluha matkarada (3 km)]]> +372 676 7030
    ]]>
    info.elistvere@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 15 puhkeala kaardil
    ]]>
    ]]> ]]> Tammeluha lõkkekoht, Jõemõisa lõkkekoht ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangutega.  Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (louna@keskkonnaamet.ee, tel +372 662 5999).
    ]]>
    ]]> ]]> Jõemõisa matkarada, parklast möödub Kaiu rattarada ja RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee.]]> Matkamees Tõnu Jürgenson soovitab: Kukemetsa metsaonnKukemetsa metsaonn on seda tüüpi onn, kus puudub soojust salvestav küttekeha. Sellegi poolest on seal võimalik ka jahedamapoolse ilmaga mõnusalt aega veeta, sest onni keskel on lõkkease. Lihtsalt tuleb hoolt kanda, et tuli asemel ei kustuks.

    Vara valges Vara vallas,
    Kukemetsas kuuri pääl,
    kes küll kuuleks kuke kisa,
    koidu aegset kiremist?


    Onn asub vägagi eraldatud kohas, kuhu juhuslikke inimesi ei satu. Need kes satuvad on kas kütid, korilased või matkajad. Onni juurest möödub 30km pikkune Selgise rattarada.
    Vara metsad on oma maastike ja mitmekesisuse poolest alati matkajatele huvi pakkunud. Sealkandis puudub ka tihe inimasustus, mõned talud on siin-seal, aga paljud neist seisavad jõude, omanikke kohtab harva.

    Piirkond sobib ideaalselt jalgsi või rattamatkaks.
    Eriti huvitav on liikuda Kukemetsast Kaiu mägede suunas kust leiate Kaiu järvistu. Järvistusse kuulub kolm järve; Kaiu järv, Papijärv ja Jõemõisa järv. Oma matkamarsruuti on hea Kaiu suunas seada juba sellepärast, et seal ootab ees mitu laagripaika kus võib leida nii püstkoja kui ka puukuur-onni mille katuse all on ruum ööbimiseks. Kaiu järved ja mäed on äärmiselt maalilised. Eriti huvitav koht on Tammeluht, kuhu viib ka matkarada.

    Teine põnev matkamarsruut viib Kärgandi lõkkekohalt Selgise mägedele, siis Padakõrve looduskaitseala ja retke lõpetuseks Alatskivi. Alatskivi ümbrusest leiate aga kohti, mis seonduvad sellise tegelaskujuga nagu Kalevipoeg.

    Positiivne on see, et antud piirkonnas on maaliinide bussiliiklus tihe. Tehes veidike eeltööd rahvusvahelises arvutivõrgus võite kindlasti leida sobiva ühistranspordi, mis teid kohale viib ja tagasi toob.
    ]]>
    <![CDATA[Kõrgessaare orhideede õpperada (100 m)]]> ]]> info.ristna@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 15 puhkeala kaardil
    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Paunküla mägede matkarajad (kogupikkus 12 km)]]> ]]> info.aegviidu@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 32 puhkeala kaardil
    ]]>
    ]]> ]]> Paunküla lõkkekohas.
    Tutvu enne loodusesse minekut
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Ruhijärve lõkkekohad]]> +372 526 1924
    ]]>
    info.soomaa@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Kabli looduse õpperada (1,8 km)]]> ]]> info.kabli@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> Priivitsa lõkkekohas.
    ]]>
    ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (tel.+372 447 7388, e-post laane@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    ]]> ]]> Priivitsa lõkkekoht, kus on võimalik teha tuld ja kinnitada keha.
    ]]>
    ]]> Kopra tare- Ikla (74 km).
    ]]>
    <![CDATA[Laari metsanduslik õpperada (3,7 km)]]> ]]> info.kiidjarve@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> Kiidjärve kuklasterada.
    ]]>
    <![CDATA[Jugapuulaane õpperada (3,5 km)]]> ]]> info.nova@rmk.ee]]> Objekt nr 16 puhkeala kaardil
    ]]>
    Tutvu enne loodusesse minekut
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Kaljupealse lõkkekoht]]> ]]> info.kiidjarve@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> Leevaku korsten, Leevaku Hüdroelektrijaam-Muuseum
    ]]>
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Suitsu matkarada (1,3 km)]]> ]]> info.matsalu@rmk.ee]]> Objekt nr 4 rahvuspargi kaardil
    ]]>
    ]]> ]]> Matkarada on ümber suunatud luhateele. Teed näitavad matkajate piktogrammiga viidad.
    Märjal ajal võib raja läbimisel vaja minna kummikuid.
    Tutvu enne loodusesse minekut
    igaüheõiguse põhimõtetega.

    ]]>
    siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, laane@keskkonnaamet.ee, tel. +372 472 4720.
    ]]>
    ]]> Suitsu metsaonn), kus sääski mittepelgav matkaja võib peatuskoha leida.
    ]]>
    <![CDATA[Alakonnu lõkkekoht]]> ]]> info.karula@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (Võru kontor tel. +372 786 8360, e-post louna@keskkonnaamet.ee)
    ]]>
    ]]> ]]> Ähijärve teerada ning 36 km pikkune Karula jalgsimatkarada.
    ]]>
    <![CDATA[Meiekose õpperada (5,6 km)]]> +372 526 1924
    ]]>
     info.soomaa@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangutega siin.
    Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (+372 435 5610, louna@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    Tallinna-Pärnu-Tori suunalt tulles sõita Tori asulasse, kust keerata rahvusparki suunavale Võlli teele. Sealt sõita 6 km edasi mööda Jõesuu teed kuni Jõesuu asulani. Enne asulasse jõudmist keerata paremale Kõpu-Jõesuu mnt-le. Riisa küla Hallise jõe sillast tuleb sõita 5,2 km edasi, kuni õpperaja algust tähistava parkla ja viidani.

    Tartu-Viljandi suunalt tulles sõita mööda Tartu-Viljandi-Pärnu mnt Kõpu asulani ja keerata peale Kõpu kalmistut algavale Kõpu-Jõesuu mnt-le. Raja algust tähistava parkla ja viidani jääb sealt 25 km. 
    ]]>
    ]]>
    <![CDATA[Koprarada (1 km)]]> +372 329 5555
    ]]>
    info.oandu@rmk.ee
    info.lahemaa@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 4 rahvuspargi kaardil]]> ]]> Oandu telkimisala (1,5 km)
    ]]>
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangutega. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (pohja@keskkonnaamet.ee, tel +372 325 8401). ]]> photos/Koprarada_medium.jpg]]> Tallinn-Narva mnt (E20) 73 km pöörata Võsu, Palmse suunas Viitna- Koljaku mnt-le ja sõita 6,5 km Palmse külani, kust keerata paremale Sagadi suunas (viit "Sagadi 6 km"). Sõita mööda Palmse-Sagadi teed, ületada Rakvere-Haljala mnt (viit "Sagadi mõis 2,5 km") ja jõuda Sagadi mõisa ette. Sealt pöörata vasakule (viit "Altja kaluriküla 5 km"). Edasi sõita mööda Sagadi-Altja teed 4 km kuni jõuate parklani, mis on paremal pool tee ääres. Raja alguses on värav kirjaga "Koprarada".
    ]]>
    ]]>
    <![CDATA[Harilaiu puhkekoht]]> ]]> info.vilsandi@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 26 puhkeala kaardil
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> Harilaiu matkarada, mis möödub ka Harilaiu telkimisalast, kus saab telkida ja vajadusel lõket teha.
    Poolsaar on inimtühi ja 5 km raadiuses ei ela püsivalt kedagi. Puhkekohast Kiipsaare majakani on otsetee 4,5 km.
    Tutvu enne loodusesse minekut
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, laane@keskkonnaamet.ee, tel +372 452 7777.
    Kaevatud konnatiikide juures tuleb olla tähelepanelik ja ettevaatlik, sest need on elupaigaks kaitstavatele liikidele.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Allikasoo õpperada (2,8 km)]]> ]]> info.vilsandi@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> Viidumäe õpperada ja Audaku matkarada.
    Tutvu enne loodusesse minekut
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    Viidumäe looduskaitsealal. Tutvu kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, laane@keskkonnaamet.ee, tel +372 452 7777.
    ]]>
    ]]> Rada juhatavad puidust nooleviidad ja sinised värvimärgid puudel.
    ]]>
    ]]>
    <![CDATA[Saxby puhkekoht]]> ]]> info.matsalu@rmk.ee]]> Objekt nr 1 maastikukaitseala kaardil
    ]]>
    ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    siin.
    Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, laane@keskkonnaamet.ee, tel. +372 472 4720.
    ]]>
    ]]>
    <![CDATA[Kirimäe vaatetorn]]> ]]> info.nova@rmk.ee]]> ]]> ]]> ]]> Tutvu enne loodusesse minekut
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    laane@keskkonnaamet.ee, tel +372 472 4720.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Kabeli puhkekoht]]> ]]> info.nova@rmk.ee]]> ]]> ]]> ]]> ]]> Tutvu enne loodusesse minekut
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, laane@keskkonnaamet.ee, tel. +372 472 4720.
    ]]>
    ]]> , mida on renoveeritud aastatel 2006-2012.
    ]]>
    <![CDATA[Naissaare lõunarada (12 km)]]> ]]> info.viimsi@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 1 looduspargi kaardil
    ]]>
    ]]> ]]> Naissaare telkimisalal
    ]]>
    ]]> Naissaare telkimisalal.
    Tutvu enne loodusesse minekut igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> Rada kulgeb suures osas mööda teid ja seda on võimalik läbida ka jalgrattaga.
    Rada on tähistatud valge-sini-valge värvimärgistusega puudel ja viitadega keeramiskohtades.
    ]]>
    <![CDATA[Põltsamaa jõe veerada Endlas (35 km)]]> ]]> info.elistvere@rmk.ee
    ]]>
    ]]> Tammemäe künka ja Kirikumäe lõkkekohad, Nava jõe ja Räägu kanali ristumiskohas puhkekoht avatud lõkkealusega.
    ]]>
    Tammemäe künkalõkkekoht, Kirikumäe lõkkekoht
    ]]>
    Tutvu enne loodusesse minekut
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    Asub Endla looduskaitsealal, tutvu külastusele kehtivate piirangutega. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (louna@keskkonnaamet.ee, tel +372 662 5999).
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Naela lõkkekoht]]> ]]> info.kiidjarve@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> piirangutega siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (tel.+372 730 2240, e-post louna@keskkonnaamet.ee).]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Kantsi lõkkekoht]]> ]]> info.kiidjarve@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega. Tegu on Natura 2000 alaga.
    ]]>
    piirangutega siin. Täiendavat infot harrastusliku kalapüügi kohta saab  internetist. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (tel.+372 730 2240, e-post louna@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> Emajõe õpperada (2,5 km).
    ]]>
    <![CDATA[Soela telkimisala]]> ]]> info.vilsandi@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 42 puhkeala kaardil ]]> ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> Sõida Leisi alevikku. Sõida Leisist läbi Leisi-Soela maanteele. Telkimisala asub 1. kilomeetril (suunaviit "RMK Soela telkimisala").
    ]]>
    ]]>
    <![CDATA[Kaberneeme parkla]]> ]]> info.oandu@rmk.ee
    ]]>
    Kaberneeme lõkkekohad]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Kaiu rattarada (45 km)]]> ]]> info.elistvere@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 24 puhkeala kaardil
    ]]>
    Tammeluha lõkkekoht, Jõemõisa lõkkekoht, Kalamehe lõkkekoht,  Kukeseene lõkkekoht, Kaiu järve lõkkekoht]]> mõhnastiku vahelduvad maastikud, järved, erinevad metsakooslused, Sõõru küla oma 100-aastase tulevalvetorniga, Kääpa küla Kalevipoja teema- ja seikuspargi ning muuseumiga.
    ]]>
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangutega.  Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (louna@keskkonnaamet.ee, tel +372 662 5999).
    ]]>
    photos/kaiu_rattarada_3_medium.jpg]]> ]]> ]]> pole lubatud). Pala asulas saab vajadusel oma toidu- ja joogivarusid täiendada, et jätkuks jõudu raja teise poole läbimiseks. Kääpa külas võib käia Kalevipoja muuseumis, teemapargis, läbida krati seiklusrada ja hea õnne korral kohata ka kratte endid.
    ]]>
    Tammeluha matkarada (3 km) ]]>
    <![CDATA[Simisalu loodusmaja]]> Vaata kalendrist vabu aegu ja broneeri on-line keskkonnas www.nordicrent.ee vajutades allpool vastava objekti juures nupule Broneeri, või telefonil
    676 7532 E-R 10.00-16.00
    ]]>
    puhkus@rmk.ee
    ]]>
    ]]>
  • tasulised loodusõppeprogrammid ja -matkad
  • tasuta "Seljakotiprogrammid" programmide valikust
  • võimalik rentida maja seminaride, nõupidamiste ja loodusteemaliste ürituste korraldamiseks
  • info Aegviidu-Kõrvemaa ja teiste RMK puhkealade ning ümberkaudsete loodusväärtuste kohta
  • aidamajas - „Kivimite ja kivististe kollektsioon“ kus saab end proovile panna ülesandeid lahendades ning määrata kivimeid kuivati seinal!
  • söögisaalis võimalus mängida äraarvamismängu - pannes ajalugu järjekorda
  • Maja kasutamine
    Klientide saabumise arvestuslik aeg on kell 16.00, lahkumise arvestuslik aeg on kell 12.00.
    Toitlustamine ettetellimisel telefonil 517 5494.

    Loodusmaja esimesel korrusel on kaminasaal, mis mahutab kuni 40 inimest, täisvarustusega köök (külmikud, pliidid, nõudepesumasin, nõud jms), söögisaal, tualetid, invatualett, saun koos väikese kaminaruumiga, miniköök. Maja teisel korrusel on 9 tuba, kuhu mahub kokku majutuma kuni 49 inimest.
    Esitlusvahendid nõupidamise korraldamiseks on olemas (dataprojektor, ekraan, televiisor).
    Loodusmaja vabade aegade vaatamine ja broneerimine on-line keskkonnas www.nordicrent.ee
    Maja kõrval on ait kaminaruumi ja 10 magamis-kohaga (voodivarustuseta) ainult suviseks kasutamiseks.
    Aidamaja vabade aegade vaatamine ja broneerimine on-line keskkonnas www.nordicrent.ee
    Maja vahetus läheduses on pallimänguplats, telkimisala ja lõkkekoht.
    ]]>
    ]]> 23.juuniks ja 31.detsembriks on võimalik broneerida ainult kogu maja kasutust!
    Tutvu enne loodusesse minekut
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> ]]> Loodusmaja kaminasaalis on üleval kohalikku ajalugu tutvustav väjlapanek ning Kodru raba tutvustav fotonäitus. Loodusmaja kompleks on sobilik erinevateks sündmusteks, seminarideks ja looduslaagriteks. Avaral õuealal saab telkida ning minna lühemale või pikemale matkale. Loodusmaja hoovil asub lõkkekoht.
    ]]>
    ]]> Simisalu-Matsimäe loodusrada
    Matkatee Peraküla-Aegviidu-Ähijärve V lõik
    ]]>
    • tasulised loodusõppeprogrammid ja -matkad
    • võimalik rentida maja seminaride, nõupidamiste ja loodusteemaliste ürituste korraldamiseks
    • info Aegviidu-Kõrvemaa ja teiste RMK puhkealade ning ümberkaudsete loodusväärtuste kohta
    Maja kasutamine
    Klientide saabumise arvestuslik aeg on kell 16.00, lahkumise arvestuslik aeg on kell 12.00.

    Loodusmaja esimesel korrusel on kaminasaal, mis mahutab kuni 40 inimest, täisvarustusega köök (külmikud, pliidid, nõudepesumasin, fritüür, nõud jms), söögisaal, tualetid, invatualett, saun koos väikese kaminaruumiga, miniköök. Maja teisel korrusel on 9 tuba, kuhu koos lisakohtadega mahub kokku majutuma kuni 49 inimest.
    Maja antakse väja ka osadena: uues osas on 4 tuba (1-2 kohaline, 2-3kohalist ja 1 4-kohaline), puuküttega saun koos väikse kaminaruumiga, miniköök. Vanas osas on 5 tuba, kus koos lisakohtadega on võimalik majutuda kuni 37 inimesel ( 2-10 kohalist, 2-6 kohalist ja 1-5 kohaline tuba), köök-söögisaal, 2 tualett/duširuumi.
    Maja kõrval ait kaminaruumi ja 10 magamiskohaga suviseks kasutamiseks. Kompleksis olemas elektriküte, puurkaev, abihooned, kelder, looduskeskuse kontoriks ehitatud palkmaja.

    Maja vahetus läheduses on pallimänguplats, telkimisala ja lõkkekoht.

    Toitlustamine ettetellimisel gruppidele alates kümnest inimesest.

    ]]>
    • loodusmaja kasutamine 49-le inimesele - 520 € ööpäev
    • vana osa (5 tuba, köök-söögisaal, kaminasaal, 2 tualett-dušširuumi) kasutamine 37-le inimesele - 400 € ööpäev
    • uue osa (4 tuba, saun, väike kaminaruum, miniköök) kasutamine 12-le inimesele - 195 € ööpäev
    • suure kaminasaali rent kuni 8 tundi - 200 €
    • aidamaja kasutamine kuni 10 inimest (ilma voodivarustuseta) - 40 €
    • kogu kompleksi kasutamine (loodusmaja, telkimisala) - 575 € ööpäev

    ]]>
    <![CDATA[Tündre järve lõkkekoht]]> +372 526 1924
    ]]>
    info.soomaa@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (tel. +372 680 7901, louna@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Rannametsa-Tolkuse looduse õpperada (2,2 km)]]> ]]> info.kabli@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> Tõotusemäe lõkkekohas. Tutvu enne loodusesse minekut igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (tel.+372 447 7388, e-post laane@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Liivanõmme õpperada (7,5 km)]]> ]]> info.nova@rmk.ee]]> Objekt nr 15 puhkeala kaardil ]]> ]]> Allikajärve lõkkekoht, Uuejõe lõkkekoht ja Uuejõe sauna lõkkekoht.]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Langevoja lõkkekoht]]> ]]> info.kauksi@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 30 puhkeala kaardil
    ]]>
    ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot   
    Keskkonnaametist (pohja@keskkonnaamet.ee, +372 332 4401)
    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Leevaku lõkkekoht]]> ]]> info.kiidjarve@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> Leevaku korsten, Leevaku Hüdroelektrijaam-Muuseum
    ]]>
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> ]]> mõnus koht puhkamiseks, kalapüügiks ja vahepeatuseks kanuumatkajatele. Võimalus ratastooliga liikumiseks.
    ]]>
    <![CDATA[Leetse telkimisala]]> ]]> info.viimsi@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 11 puhkeala kaardil
    ]]>
    ]]> NB! Mõis on eraomanduses ja mõisa territooriumil viibimine on lubatud ainult omaniku loal.
    ]]>
    Tutvu enne loodusesse minekut igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Suitsu puhkekoht]]> ]]> info.matsalu@rmk.ee]]> Parkimistasku ääres paikneb laud pinkidega, infostend ja metallist prügikotihoidja, veidi eemal on kuivkäimla.

    ]]>
    kaitse-eeskirjaga.
    ]]>
    Risti-Virtsu mnt (tee nr 10) 43. kilomeetril keerata paremale Penijõe suunas (tee nr 16193). Sõita 1 km ja keerata vasakule Kirikuküla poole (viit „Suitsu vaatetorn 5,5 km“, tee nr 16194). Sõita mööda kruusateed edasi, kuni jõuate Suitsu jõe ääres olevasse parkimistaskusse, kus asubki Suitsu puhkekoht.

    ]]>
    ]]>
    <![CDATA[Ähijärve puhkekoht]]> ]]> info.karula@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (louna@keskkonnaamet.ee, telefon +372 786 8360 Võru kontor).
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Meiekose tamme metsaonn]]> +372 526 1924
    ]]>
     info.soomaa@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangutega siin.
    Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (+372 435 5610,  louna@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    ]]> Meiekose ja Ingatsi õpperajad.
    ]]>
    <![CDATA[Oandu loodusmetsarada (4,7 km)]]> +372 329 5555
    ]]>
    info.oandu@rmk.ee
    info.lahemaa@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 6 rahvuspargi kaardil.]]> ]]> ]]> Oandu telkimisala (300 m)]]> Oandu külastuskeskus]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangutega. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (pohja@keskkonnaamet.ee, tel +372 325 8401). ]]> Tallinn-Narva mnt (E20) 73. km pöörata Võsu, Palmse suunas Viitna- Koljaku mnt-le ja sõita 6,5 km Palmse külani, kust pöörata paremale (viit "Sagadi 6 km"). Sõita mööda Palmse-Sagadi teed, ületada Rakvere-Haljala mnt (viit "Sagadi mõis 2,5 km") ja sõita edasi kuni Sagadi mõisani. Sealt pöörata vasakule (viit "Altja kaluriküla 5 km"), sõita edasi mööda Sagadi-Altja teed 3 km ja mööduda RMK Oandu telkimisalast. 150 m pärast on tee ääres tahvel „Oandu looduskeskus“, mille juurest keerab tee paremale. Parkla koos infostendidega on sissesõidutee ääres vasakul. Seal on ka loodusmetsaraja viidad.  
    ]]>
    ]]>
    <![CDATA[Harilaiu telkimisala]]> ]]> info.vilsandi@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 28 puhkeala kaardil
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.  
    ]]>
    Vilsandi rahvuspargis, tutvu kaitse-eeskirjaga  siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, laane@keskkonnaamet.ee, tel +372 452 7777.
    Mootorsõidukitega liiklemine keelatud!
    ]]>
    ]]> ]]> Harilaiu matkaraja äärde.]]>
    <![CDATA[Parunikivi puhkekoht]]> ]]> info.matsalu@rmk.ee]]> ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Saare vaatetorn]]> ]]> info.nova@rmk.ee]]> ]]> ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    siin.
    Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, laane@keskkonnaamet.ee, tel. +372 472 4720.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Osmussaare matkarada (9 km)]]> ]]> info.nova@rmk.ee]]> ]]> ]]> Lõunasadama lõkkekoht.
    ]]>
    ]]> mis Osmussaarel tekib, tuleb mandrile kaasa võtta. Tutvu enne loodusesse minekut igaüheõiguse põhimõtetega.


    ]]>
    siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, laane@keskkonnaamet.ee, tel. +372 472 4720.
    ]]>
    ]]> Osmussaare ehteks on looniidud ehk alvarid.
    ]]>
    <![CDATA[Naissaare keskrada (11 km)]]> ]]> info.viimsi@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 2 looduspargi kaardil
    ]]>
    ]]> ]]> Naissaare telkimisalal
    ]]>
    ]]> Naissaare telkimisalal.
    Tutvu enne loodusesse minekut igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> Naissaare telkimisalalt ja kulgeb esmalt põhja poole läbides Taani kuninga aia. Põhjakülast suundub rada mööda metsasihti lääne poole Kunila mäeni, mis on Naissaare kõrgeim mägi. Sealt keerab rada tagasi lõuna poole, teeb ringi miiniladudes ja suundub tagasi telkimisalale.
    Rada on tähistatud valge-roheline-valge märgistusega puudel ja viitadega keeramiskohtades.
    ]]>
    <![CDATA[Sinijärve lõkkekoht]]> ]]> info.elistvere@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 6 kaitseala kaardil
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> Tutvu enne loodusesse minekut
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    Asub Endla looduskaitsealal, tutvu külastusele kehtivate piirangutega. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (louna@keskkonnaamet.ee, tel +372 662 5999).
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Koosa lõkkekoht]]> ]]> info.kiidjarve@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega. Lõkkekohta ei varustata lõkkepuudega. Emajõgi on kogu ulatuses laevatatav.
    ]]>
    piirangutega siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (tel. +372 730 2240,louna@keskkonnaamet.ee). Täiendavat infot saab harrastusliku kalapüügi korraldusest ka internetist.]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Vaskna järve lõkkekoht]]> ]]> info.pahni@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega. Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodushoiuala.
    ]]>
    piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (tel. +372 786 8360, louna@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    ]]> Vaskna järve kohta räägitakse mitmeid legende, millest üks on järgmine: „Vanakooli Tanilale öeldud unes: "Vaskna järve saarel on pütt kulda, võta teine mees ja mine too raha sealt ära. Hoidu aga teel kellegagi rääkimast!" Läinud mehed öösel kulda ära tooma. Teel tuli neile vastu kana, suur heinakoorem järel. Mehed imestanud ja rääkinud: "Kaegõ noh, kana vidä hainu!" Mehed ei saanudki kulda kätte.“
    ]]>
    RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkateele.
    ]]>
    <![CDATA[Ninanuki metsaonn]]> ]]> info.vilsandi@rmk.ee]]> Objekt nr 46 puhkeala kaardil
    ]]>
    ]]> igaüheõiguse põhimõtteid.]]> ]]> Sõita Leisi. Leisist pöörata Orissaare maanteele ja liikuda 2 km  kuni Triigi teeristini, sealt pöörata vasakule ja sõita Triigi sadama suunal  u 1 km. Kurvis pöörata vasakule kruusateele. Suunaviit  näitab  „RMK Triigi telkimisala“. Sõita u. 1,3 km infostendini. Suunduda vasakule metsarajale viida „RMK metsaonn“ suunas. Liikuda ca 50 meetrit, parkida auto. Parklast juhatab u 500 m kaugusel oleva  onnini  suunaviit  „RMK Ninanuki metsaonn“.
    ]]>
    ]]> Matkamees Tõnu Jürgenson soovitab: Ninanuki metsaonn Ära nina noki kodus,
    vaid sa mine Ninanukki,
    Triigi metsas tiiruta, 
    mere lõhna nuusuta,
    nõia meest sa tervita.

    Kuis sa õhtuks väsind oled,
    puhata saad Ninanukil, 
    lauale toeta küünarnukki,
    aga ära nina noki. 

    Ninanuki metsaonni asukoha omapäraks on see, et kui merelt puhub tugev tuul, siis onni esisel platsil on üsnagi rahulik. Tihtilugu on nii, et Triigi sadama poole jäävad telkimisalad on tugeva tuule käes, aga onni juures on meri peaaegu sile.
    Metsaonn on kena koha peal ja armsake. Ehitajadki on oma töösse suhtunud muheda huumoriga, raske on aru saada kas kempsus on väikese linnu pesa või on väikese linnu pesas kemps, aga las see jääda külastajate otsustada. Kindel on üks, et kass saab kempsu kasutajale seltsi tulla. Antud ehitisele on ka pandud muhe nimi bbelddiggg, mis ilmselt tähendab varajases saare keeles kuivkäimlat.

    Metsaonni ümbruses ringi jalutades võib leida vanu kivivaremeid metsa alt, mis õhtuhämaruses mõjuvad natuke tontlikult, aga seda põnevam ongi. Tähelepanelik silm märkab ka kunagisi kaevikuid ja šotte (katusega kuulipilduja pesad). Kas need on sõjaaegsed või rajatud NSVL piirivalve poolt, seda on raske öelda, aga kunagiste süngete aegade tunnistajad on need kindlasti. 
    Ilmselt noorem generatsioon seda ei tea, aga kunagi oli Saaremaale minemine võimalik ainult siis, kui sul oli seal mõni sugulane, kes sind külla kutsus. Selleks, et saarele saada pidi loa taotlema. Ilmselt oli Ungarisse ja Ida-Saksamaale isegi lihtsam minna. Kunagised ENSV saared olid kinnised sellepärast, et kardeti inimest põgenemist Rootsi.

    Triigi poolsaar on looduslikult igati põnev koht ringi jalutamiseks. Kellel veab võib seal näha jalutamas koos koera ja kitsekarjaga ühte veidra väljanägemisega, aga tarka meest. Sel mehel on veider soeng ja tätoveeritud nägu, paljusid kellel tervisehädad on ta ravimtaimede ja loitsudega aidanud, ta on ka kirjutanud mitmeid raamatuid ja legende, temast on ilmselt kuulnud kõik.

    Triigist mitte väga kaugelt võite leida Angla tuulikud ja Karja kiriku, viimast peetakse Euroopa kõige stiilipuhtamaks gooti kirikuks. Karja kirik võib külastajaid üllatada ka oma laeornamentidega, mida vähemteadlikud pigem seostavad tumedate jõududega.

    Loomulikult on Ninanuki metsaonn asendamatu peatuspaik neile, kes on võtnud ette jalgrattamatka Saaremaale või siis neile, kes soovivad teha jalgsi ringi ümber saare. Sellist ettevõtmist soovitan kõigile soojalt, saate mõnusa füüsilise koormuse ja hulgaliselt esteetiliselt väärtuslikke naudinguid silmale!
    ]]>
    Kes on Tõnu Jürgenson?
    Tnu Jrgenson
    Kunagi üheksakümnendate aastate lõpus võtsin omale eesmärgiks käia läbi kümne aasta jooksul kõik Eestimaa looduskaitsealad, rahvuspargid, maastikukaitsealad, asustatud saared ja suurema osa mereäärsest rannajoonest. Seda eesmärki ei õnnestunud täielikult täita plaani kohaselt, sest enamus sellest nägemusest oli täidetud juba nelja-viie aastaga.  Osad asustatud saared on veel hetkel jäänud käimata ja asendatud asustamata saartega, osad käidud väikesaared on olnud liiga lummavad ja on mind sinna tagasi meelitanud. Paljude ihaldusväärsete kohtade juurde on olnud ligipääs väga raske, sest saare ümbrus on karine ja ükski paadiomanik ei taha riskida õnnetusse sattumisega. Nii mõnegi Eesti asustamata väikesaare vallutamine tundub olema keerulisem kui mõne lumise mäe tippu vallutamine kusagil kõrgmägedes. Loe pikemalt... 
    ]]>
    <![CDATA[Pedassaare metsamaja]]>


    või telefonitsi 676 7532
    E-R 10.00-16.00
    ]]>
    puhkus@rmk.ee]]> Objekti nr 16 puhkeala kaardil.]]> Lõkkekoht, katusealusega laud, kuivkäimla, lõkkepuude varjualune. Metsakuivad puud on onni lähedal hunnikutes, need tuleb ise saagida-lõhkuda.
    ]]>
    ]]> ]]> Vajalik eelnev broneerimine!
    Metsamajast lahkudes korrasta ruumid. 
    Tutvu enne loodusesse minekut
    igaüheõiguse põhimõtetega.  
    ]]>
    Alla 18-aastased saavad maja broneerida ainult koos täiskasvanuga.
    Asub Kolga lahe maastikukaitsealal, tutvu külastusele kehtivate piirangutega. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (pohja@keskkonnaamet.ee, +372 674 4800)
    ]]>
    ]]> ]]> Mõnus ja isikupärane saunaga metsamaja Eesti ühel kauneimal väikesaarel. Romantikutele.
    NB! Broneering võimalik teha maksimaalselt 20 inimesele (8 majutujat ja 12 telkijat).
    Kõige paremini saab saarele paadiga Salmistu sadamast (kontakttelefon +372 504 0792).
    ]]>
    Pedassaare matkarada
    ]]>
    Tõnu Jürgenson soovitab: Pedassaare metsamajaPedassaare metsamaja suurim väärtus seisneb selles, et see asub kogu Läänemere unikaalseima saare peal ja Kolga lahe kõige metsasemal saarel. Pedassaarel on terve rida tunnuseid, mille tõttu seda peetakse teatavas mõttes nii eriliseks. Lisaks metsasusele on tegemist ka kõrgeima saarega piirkonnas – saar on 13m merepinnast. Saarel on 8m kõrgune kruusa astang, mille vastas otse meres asuvad tohutud rändrahnudest kivimürakad. Kui kummipaadi või kajakiga nende rahnude vahel ringi seilata, siis näeb mitme meetri sügavusele mere põhja – vaatepilt on vägagi maaliline.

    Loodepoolsest küljest tuleb merest välja kivikülv, mis ulatub sügavale metsa sisse. Kuna sinna kanti satub külastajaid harva, siis on nendele kividele kasvanud peale paks sammal, mis muudab kivid äärmiselt nauditavaks vaatepildiks. Siinkohal ongi saare külastajatele palve, et vaadake loodusväärtusi ikkagi silmadega mitte kätega!

    Saare edela, lääne ja loodepoolne külg on üsnagi karine. Aastaid tagasi sõitis seal üks väike seltskond mootorpaadiga karile. Viimaste pingutustega jõuti veel enne, kui Neptun paadi omale oleks saanud, randuda. Merehädalistel tuli Robinsoni kombel mitu päeva saarel elada enne kui paat remonditud sai ja sellega taas sõitu võis jätkata.

    Pedassaarele on omane ka see, et seal on järsult süvenev liivarand. See võimaldab randuda suure süvisega laevadel. Kunagisel nõukaajal oleks Pedassaarele peaaegu rajatud allveelaevade remondibaas, miks see tegemata jäi oskavad täna vast veel öelda kunagised tähtsad nõuka merelaevastiku admiralid – juhul kui neist veel keegi elavatekirjas on.

    See, et saarele on võimalik läheneda ka suurema süvisega avamere jahtidega on saarele ka omamoodi nuhtluseks, sest ikka kipub olema inimesi kellel on raha, et sellist liikumisvahendit omale lubada, aga pole austust teiste inimeste suhtes. Aastaid tagasi, olles saare randumiskoha lähedases laagripaigas telkimas ja vaikselt puhkamas, juhtus ühel õhtul lugu mille kordumist enam kunagi ei sooviks. Nautides lõkkekoha juures vaikset õhtut ja omaette raamatut lugedes hakkas järsku eemalt rannast mändide tagant kostuma tohutut tugevat muusikalaadset heli. Muusikalaadset sellepärast, et helil oli põhi rõhuasetus rütmi tootval rütmimasinal mitte meloodiat tootval muusikainstrumendil. Aimata võis ka mingit vokaalset elementi selle rütmi vahelt, mis võõrkeelsete sõnadega püüdis kirjeldada meeldiva vastassoo esindajaga kohtumisel tekkivaid ürgseid instinkte, mis sobivusel viivad liigi esindajad paaritumiseni. Kuna mürareostus oli sedavõrd konteksti mittesobiv ja nii vali, et segas meil suisa omavahelist vestlemist, siis otsustasin minna randa ja paluda sealsel seltskonnal meiega arvestada. Vaatepilti, mis randa jõudes avanes, on raske kirjeldada. Kõigepealt hakkas mändide vahelt paistma kõrge tumedast klaasist maja, mis ikkagi osutus jahiks. Vööri oli tõstetud kaks umbes 2m kõrgust kõlarit, mis seda muusikalaadset heli tootsid. Rannas oli üleni kroomitud ja läikiv krillahi, mis meenutas esimest NSVL-is kosmosesse saadetud sputnikut – sellel ilmaimel olid all kroomitud valuvelgedega rattad, nagu mõnel edeval eputamisautol. Kõige selle keskel toimetas ringi väike ebakaines olekus pea-aegu paljas eesti keelt mittekõnelev seltskond. Astusin ligi ja seletasin oma probleemi ära, mis mind segas. Noogutati pead ja öeldi, et kõik saab korda.
    Poole tunni pärast ei olnud veel midagi korda saanud. Käisin uuesti neile oma muret kurtmas, mul soovitati minna aanusesse. Pidasime oma seltskonnaga nõu ja saatsime naisesindaja läbirääkimisi pidama arvates, et kuna naisdiplomaadid on läbi aegade olnud edukad läbirääkijad, et ehk siis õnnestub mingit muutust saavutada. Meie uus diplomaatiline esindus saadeti samale aadressile nagu mindki. See ajas harja punaseks. Helistasime politseisse, sealt konstateeriti fakti, et nad ei saa meid kuidagi aidata. Kuna olukord paistis lootusetuks kiskuvat ja daami suhtes ebaviisakas käitumine oli piisavaks ärritajaks, siis otsustasin minna asja klaarima nii nagu seda tehti ammusel ajal ja heade tavade kohaselt, sest mängus oli ikkagi südamedaami väärikus, mida oli räigelt riivatud. Sõpradel, kes minuga saarel kaasas olid, hakkas rannas lärmavast seltskonnast kahju ja nad hoidsid mind veenvate palvetega tagasi. Otsustasin kogunenud pingete maandamiseks minna saare teise otsa, seal oli see muusikalaadne heli poole vaiksem. Mööda rannajoont tagasi jalutades nägin seda suurt jahti lahkumas. Reelingul seisis umbes viie aastane tüdruk kes viibutas mulle mõlema käega keskmist sõrme – laps on ikka kodu peegel. Pärast sain Salmistu sadama kaptenilt teada, et selles seltskonnas oli ühe suure kütusefirma presidendi poeg.
    Lugu oli igati õpetlik, õnneks see Pedassaare väärtust minu jaoks ei langetanud.
    Saar on jätkuvalt äärmiselt kena ja kui sinna minna nädala sees, siis võib seal ainult väga erandlikul juhul mõnda külastajat kohata.

    Metsamaja, mis saarel asub, on super mõnus ja väga isikupärane,  saun samuti päris hea. Saunatamisega tuleb muidugi seda arvestada, et leiliruumi eriti üle kolme inimese ei mahu, kui rohkemakesi minna, siis tuleb väga tihedalt laval istuda. Samuti vältige leiliruumis valgusallikana küünalde kasutamist, sest nendest on vahel juhtunud tuleõnnetusi tulema.
    Peale leili on väga mõnus minna ka jahedasse merre, aga arvestada tuleb, et sügava veeni on pikk tee jalutamist.
    Majakese juures on ka väga kena õu koos lõkkekoha, pinkide ja lauaga. DC-sid on suisa kaks. Ka kiikuda saab ja köiega puu otsa ronimist proovida.
    Saare rannajoone pikkus on küll ainult 5 km ringis, aga selle ringi tegemiseks varuge vähemalt kaks tundi, siis jõuate märgata ka ümbritsevat loodust. Saare seest leiate kindlasti neli suuremat rändrahnu ja ka rebaseurud. Kohalik rebane on üldiselt pärit korralikust perekonnast ja hästi kasvatatud, sest pole veel kordagi märganud, et ta laagrisse kellegi proviandi varusid näppama oleks tulnud. Kord mere ääres istudes ja kohvi juues ta lihtsalt jalutas minust mööda, nina maas, korra peatus ja viskas mulle sellise tülpinud pilgu á la „jälle turistid siin“ – ja jalutas siis vaikselt edasi.

    On ka üks hoiatus, mida tahaksin kõigile veel edastada! See saar on Salmistule võrdlemisi lähedal, mandri ja saare vahel meres kulgeb liivakõrgendik. Igal aastal üritavad inimesed sealt saarele pääseda, mõnedel see õnnestub mõnedel mitte. See seiklus on nõudnud mitmeid inimelusid. Eriti ohtlik on saarelt mööda kõrgendikku tagasi tulla, siis enamus uppumisõnnetusi juhtuvadki.
    Samuti ei tohiks tormise ilmaga suvalise paadiga üritada saarele minna, sest saare ja mandri vahel tekib ohtlik lainetus.
    2009. aastal sattusime Salmistu sadamasse hetkel kui seal ei olnud ühtegi hingelist peale sadamakapteni poja Madise, kes pidi meid saarele viima ja oli end erandkorraks sinna kohale vedanud. Samal ajal viis üks vana kalapaat noortegruppi saarele. Poolel teel saare ja mandri vahel täitsid lained paadi. Üheteistkümnest inimesel paadis olid vestid ainult seitsmel. Tänu juhusele, et sattusime oma matkaseltskonnaga samal ajal sinna, sai külmast merest (+7…+8C°) päästetud need inimelud. Madis ja matkasell Tarmo said ka elupäästja medali selle eest.

    Kuid lõpetuseks võiks öelda, et Pedassaar on kahtlemata Eesti üks kaunimaid väikesaari!
    ]]>
    Kes on Tõnu Jürgenson?
    Tnu Jrgenson
    Kunagi üheksakümnendate aastate lõpus võtsin omale eesmärgiks käia läbi kümne aasta jooksul kõik Eestimaa looduskaitsealad, rahvuspargid, maastikukaitsealad, asustatud saared ja suurema osa mereäärsest rannajoonest. Seda eesmärki ei õnnestunud täielikult täita plaani kohaselt, sest enamus sellest nägemusest oli täidetud juba nelja-viie aastaga.
    Osad asustatud saared on veel hetkel jäänud käimata ja asendatud asustamata saartega, osad käidud väikesaared on olnud liiga lummavad ja on mind sinna tagasi meelitanud. Paljude ihaldusväärsete kohtade juurde on olnud ligipääs väga raske, sest saare ümbrus on karine ja ükski paadiomanik ei taha riskida õnnetusse sattumisega. Nii mõnegi Eesti asustamata väikesaare vallutamine tundub olema keerulisem kui mõne lumise mäe tippu vallutamine kusagil kõrgmägedes. Loe pikemalt...
    ]]>
    <![CDATA[Selgise rattarada (30 km)]]> ]]> info.kiidjarve@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> Kärgandi lõkkekohas ja Kukemetsa metsaonni juures.
    ]]>
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    photos/selgise_rattarada_3_medium.jpg]]> ]]> ca 0,5 km kõrvale jääv Kärgandi lõkkekoht.
    ]]>
    Matkamees Tõnu Jürgenson soovitab: Kukemetsa metsaonn.Vara valges Vara vallas,
    Kukemetsas kuuri pääl,
    kes küll kuuleks kuke kisa,
    koidu aegset kiremist?
    Kukemetsa metsaonn on seda tüüpi onn, kus puudub soojust salvestav küttekeha. Sellegi poolest on seal võimalik ka jahedamapoolse ilmaga mõnusalt aega veeta, sest onni keskel on lõkkease. Lihtsalt tuleb hoolt kanda, et tuli asemel ei kustuks.

    Onn asub vägagi eraldatud kohas, kuhu juhuslikke inimesi ei satu. Need kes satuvad on kas kütid, korilased või matkajad. Onni juurest möödub 30km pikkune Selgise rattarada.
    Vara metsad on oma maastike ja mitmekesisuse poolest alati matkajatele huvi pakkunud. Sealkandis puudub ka tihe inimasustus, mõned talud on siin-seal, aga paljud neist seisavad jõude, omanikke kohtab harva.

    Piirkond sobib ideaalselt jalgsi või rattamatkaks. Eriti huvitav on liikuda Kukemetsast Kaiu mägede suunas kust leiate Kaiu järvistu. Järvistusse kuulub kolm järve; Kaiu järv, Papijärv ja Jõemõisa järv. Oma matkamarsruuti on hea Kaiu suunas seada juba sellepärast, et seal ootab ees mitu laagripaika kus võib leida nii püstkoja kui ka puukuur-onni mille katuse all on ruum ööbimiseks. Kaiu järved ja mäed on äärmiselt maalilised. Eriti huvitav koht on Tammeluht, kuhu viib ka matkarada.

    Teine põnev matkamarsruut viib Kärgandi lõkkekohalt Selgise mägedele, siis Padakõrve looduskaitseala ja retke lõpetuseks Alatskivi. Alatskivi ümbrusest leiate aga kohti, mis seonduvad sellise tegelaskujuga nagu Kalevipoeg.

    Positiivne on see, et antud piirkonnas on maaliinide bussiliiklus tihe. Tehes veidike eeltööd rahvusvahelises arvutivõrgus võite kindlasti leida sobiva ühistranspordi, mis teid kohale viib ja tagasi toob.
    ]]>
    <![CDATA[Sõõriksoo loodusrada (1,5 km)]]> ]]> info.aegviidu@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 2 puhkeala kaardil]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    siin. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (pohja@keskkonnaamet.ee, tel.+372 674 4800).
    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Rutu lõkkekoht]]> +372 526 1924
    ]]>
    info.soomaa@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (+372 435 5610, louna@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Tõotusemäe lõkkekoht]]> ]]> info.kabli@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> Rannametsa-Tolkuse looduse õpperada. Tutvu enne loodusesse minekut igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (tel.+372 447 7388, laane@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    ]]> ]]> Rannametsa-Tolkuse looduse õpperada, mis tutvustab luiterannikut, lagedaid liivaalasid ning rabamaastikke.
    ]]>
    Rannametsa-Tolkuse looduse õpperajal.
    ]]>
    <![CDATA[Valgesoo õpperada (1,9 km)]]> ]]> info.kiidjarve@rmk.ee
    ]]>
    tee läheduses. Objekt nr 17 puhkeala kaardil.
    ]]>
    ]]> Valgesoo lõkkekohas on lubatud paigaldada kuni 5 (4-kohalist) telki.
    ]]>
    juhendatud retkesid gruppidele, palume eelnevalt kokku leppida telefonil 676 7122 või info.kiidjarve@rmk.ee
    Raja alguse parklas olnud vaatetorn on amortiseerumise tõttu lammutatud. Tutvu enne loodusesse minekut igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (+372 799 0900, louna@keskkonnaamet.ee)
    ]]>
    Lae PDF
    ]]>
    mööda Põlva-Reola mnt Tartust Põlva suunas. 10 km enne Põlvat keerata Koorvere ristist vasakule Kiidjärve suunas. Sõita Akste-Häätaru teed mööda (tee nr 18138) 7 km ja seejärel keerata Valgesoo viida juurest paremale metsateele. Sõita 200 m, kuni jõuate parklani, õpperada algab infotahvli juurest. 
    ]]>
    ]]> ]]> RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee.
    ]]>
    <![CDATA[Kividemaa rattarada (57 km)]]> ]]> info.nova@rmk.ee
    ]]>
    vald, Läänemaa
    Objekt nr 4 puhkeala kaardil ]]>
    ]]> Neugrundi meteoriidikraatrist pärit bretsasid. ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    photos/Kividemaa%20RR_medium.JPG]]> ]]> Rada on kohaldatav ka automatkaks. Suundub lääne poole Spithami poolsaarele, sealt mööda metsateid Dirhami, läbib Rooslepa küla (bretsad) ja Tuksi küla. Rada pöördub sealt metsa ja läheb Saunamaalt läbi Veskijõeni. Suurele teele jõudnud, pöördub rada lõunasse ja suundub Küremaale.
    ]]>
    ]]>
    <![CDATA[Lindora lõkkekoht]]> ]]> info.pahni@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Poruni matkarada (5 km)]]> ]]> info.kauksi@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 35 puhkeala kaardil]]> ]]> ]]> Riigi Teatajas.
    Tutvu enne loodusesse minekut igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangutega. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (pohja@keskkonnaamet.ee, +372 332 4401).  
    Väljaspool teid ja radu mootorsõidukiga liiklemine keelatud!

    Lõkke tegemisel kasuta ainult ettevalmistatud lõkkekohta tuletegemist lubaval ajal!
    ]]>
    ]]> Rada tutvustab lammimetsa, põliseid laialehelisi puistuid. Poruni jõe kallast mööda viib rada Narva jõeni ja tagasi. Raja äärde paigutatud infostendid tutvustavad nii kaitsealal elavaid linde-loomi ja taimi kui paikkonna millitaarajalugu ning juhivad tähelepanu jõe kallastel kohati paljanduvate geoloogilistele kihistutele.
    ]]>
    <![CDATA[Ristipalo lõkkekoht]]> ]]> info.kiidjarve@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Tädu loodusõpperada (3,2 km)]]> ]]> info.viimsi@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 6 puhkeala kaardil
    ]]>
    ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    Vana rada kruusateed mööda on ka läbitav!
    ]]>
    ]]>
    • Viimsi poolt tulles loodusõpperaja alguspuntki sõites Viimsist ca 6 km Randvere teed mööda Randvere poole ja 80 m peale bussipeatust "Tädu kuusk" osutab viit paremale Tädu loodusõpperaja parklasse;
    • Muuga poolt tulles tuleks sõita Randvere teed mööda Viimsi poole, 800m peale Randvere aiandi bussipeatust ja vahetult enne vastassuunalist bussipeatust „Tädu Kuusk“ osutab viit Tädu loodusõpperaja parklasse.

    Ühistranspordiga on Tädu rajale saabumiseks kaks võimalust:
    • linnaliini bussiga nr 38 (Viru Keskus – Muuga) sõita Hansunõmme peatusesse, kus tuleb ümber istuda Randvere – Haabneeme bussile V2 (sõiduaegu vaata siit), peatus väljumiseks on Tädu kuusk, raja algusesse saamiseks tuleb ümber nurga veidi tagasi jalutada;
    • linnaliini bussiga nr 1A (Viru Keskus – Viimsi keskus) sõita lõpp-peatusesse, kus tuleb ümber istuda Randvere – Haabneeme bussile  V2 (sõiduaegu vaata siit), peatus väljumiseks on Tädu kuusk, raja algusesse saamiseks tuleb pisut edasi jalutada.
    ]]>
    Raja läbimiseks rahulikus tempos kulub 1 - 1,5 tundi. Rada lõpeb Randvere tee äärses parklas, samas, kus algaski. Rada on metsanduslik, tutvustatakse erinevaid puuliike ja metsade majandamise etappe – mida, kuidas ja millal tehakse.
    ]]>
    <![CDATA[Suitsu vaatetorn]]> ]]> info.matsalu@rmk.ee]]> Objekt nr 5 rahvuspargi kaardil
    ]]>
    Suitsu puhkekohas asuvas parkimistaskus, u 200 m tornist
    ]]>
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, laane@keskkonnaamet.ee, tel. +372 472 4720.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Õdri lõkkekoht I]]> ]]> info.karula@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (Valga kontor tel. +372 680 7901, e-post louna@keskkonnaamet.ee)
    ]]>
    ]]> ]]> Karula pikk jalgsimatkarada (36 km).
    ]]>
    <![CDATA[Ingatsi õpperada (4,3 km)]]> +372 526 1924
    ]]>
     info.soomaa@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangutega siin.
    Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (+372 435 5610, louna@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    Tallinna, Pärnu ja Tori suunalt tulles sõita Tori asulasse ja sealt keerata rahvusparki suunduvale Võlli teele, kust edasi sõita 6 km mööda Jõesuu teed kuni Jõesuu asulani. Enne Jõesuu asulasse jõudmist keerata paremale. Riisa küla Hallise jõe sillast sõita edasi 2,3 km Karuskosele suunava viidani, kust Ingatsi õpperajani jääb veel 3 km.

    Tartu ja Viljandi suunalt tulles sõita mööda Tartu-Viljandi-Pärnu mnt Kõpu asulani. Keerata peale Kõpu kalmistut algavale Kõpu-Jõesuu mnt-le. Sõita 27 km Tori vallas paikneva Riisa küla Raudna jõe sillani, ületada sild ja sõita Karuskosele suunava viidani, kust Ingatsi õpperajani jääb veel 3 km. 
    ]]>
    ]]>
    <![CDATA[Majakivi-Pikanõmme loodusõpperada (7 km)]]> +372 329 5555
    ]]>
    info.oandu@rmk.ee
    info.lahemaa@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 21 rahvuspargi kaardil.]]> ]]> Juminda telkimisala.
    ]]>
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangutega. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (pohja@keskkonnaamet.ee, tel +372 325 8401). ]]> ]]> ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Diby puhkekoht]]> ]]> info.matsalu@rmk.ee]]> ]]> ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Võnnussaare vaatetorn]]> ]]> info.nova@rmk.ee]]> ]]> ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    siin.
    Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, laane@keskkonnaamet.ee, tel. +372 472 4720.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Osmussaare teabepunkt]]> ]]> info.nova@rmk.ee
    ]]>
    ]]> Objekt nr 1 maastikukaitseala kaardil
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> Tutvu enne loodusesse minekut igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, laane@keskkonnaamet.ee, tel. +372 472 4720.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Naissaare põhjarada (7 km)]]> ]]> info.viimsi@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 3 looduspargi kaardil
    ]]>
    ]]> ]]> Naissaare telkimisalal
    ]]>
    ]]> Naissaare telkimisalal.
    Tutvu enne loodusesse minekut igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> Rada on tähistatud valge-punane-valge värvimärgistusega puudel ja keeramiskohtades viitadega.
    ]]>
    <![CDATA[Vana paadisadama lõkkekoht]]> ]]> info.elistvere@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 3 kaitseala kaardil
    ]]>
    ]]> ]]> Tutvu enne loodusesse minekut
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    Asub Endla looduskaitsealal, tutvu külastusele kehtivate piirangutega. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (louna@keskkonnaamet.ee, tel +372 662 5999).
    ]]>
    ]]> ]]> Männikjärve raba õpperada (7,3 km), Männikjärve matkarada (2,2 km)]]>
    <![CDATA[Rasti lõkkekoht]]> ]]> info.kiidjarve@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (tel.+372 730 2240, e-post louna@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Apteekrimäe matkarada (4 km)]]> ]]> info.kiidjarve@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangutega siin, vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (tel. +372 766 9290, louna@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    Lae PDF.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Suure Munamäe puhkekoht]]> ]]> info.pahni@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega. Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodushoiuala.
    ]]>
    piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (+372 786 8360, louna@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Laugu metsavahi metsamaja]]> või telefonitsi 676 7532
    E-R 10.00-16.00
    ]]>
    puhkus@rmk.ee
    ]]>
    Objekt  nr 44 puhkeala kaardil
    ]]>
    ]]> Väljas kaetud lõkkease ja 2 katusega pink-lauda.
    ]]>
    ]]> RMK Tuhkana telkimisala asub 7 km kaugusel kaunis liivarannas.
    ]]>
    Vajalik eelnev broneerimine!
    Metsamajast lahkudes korrasta ruumid.
    Tutvu enne loodusesse minekut
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Ojaäärse loodusmaja]]> Vaata vabu aegu ja broneeri on-line keskkonnas www.nordicrent.ee
    või telefonil 676 7532 E-R 10.00-16.00
    ]]>
    puhkus@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 8 puhkeala kaardil]]>
  • Tasulised loodusõppeprogrammid ja -matkad
  • Võimalik rentida maja seminaride, nõupidamiste ja loodusteemaliste ürituste korraldamiseks
  • Info Põhja-Eesti ja teiste RMK puhkealade ning ümberkaudsete loodusväärtuste kohta
  • Maja kasutamine
    Klientide saabumise arvestuslik aeg on kell 16.00, lahkumise arvestuslik aeg on kell 12.00.

    Toitlustamine ettetellimisel telefonil 508 6620.

    Toad on 4-8 kohalised (4 neljakohalist, 1 kuuekohaline ja 1 kaheksakohaline tuba) ja asuvad kahel korrusel. Voodivarustus (pesu ja rätikud) hinna sees. Köögi kasutamise võimalus (külmkapp, elektripliit, mikrolaineahi, toidunõud). Kaminasaali on võimalik kasutada ka nõupidamisteks (pabertahvel, grafo-ja dataprojektor, TV, videomakk, DVD-mängija, muusikakeskus, WiFi, teabekogu). Saun asub veidi eemal otse jõe kaldal.
    Loodusmaja territooriumil on lõkkekohad laud-pinkidega ja võrkpalli mängimise võimalus.
    ]]>
    ]]> Palmse mõis (1 km), Sagadi mõis (6 km)]]> Tutvu enne loodusesse minekut
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangutega. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (pohja@keskkonnaamet.ee, tel +372 325 8401). ]]> ]]> ]]> Ojaäärse metsarada
    ]]>
    Maja kasutamineKlientide saabumise arvestuslik aeg on kell 16.00, lahkumise arvestuslik aeg on kell 12.00.

    Toad on 4-8 kohalised ja asuvad kahel korrusel. Voodivarustus (pesu ja rätikud) hinna sees. Köögi kasutamise võimalus (külmkapp, elektripliit, mikrolaineahi, kohviautomaat, toidunõud). Kaminasaali on võimalik kasutada ka nõupidamisteks (pabertahvel, grafo-ja dataprojektor, TV, videomakk, DVD-mängija, muusikakeskus, WiFi, teabekogu). Saun asub veidi eemal otse jõe kaldal.

    Loodusmaja territooriumil on lõkkekohad laud-pinkidega ja võrkpalli mängimise võimalus.

    Toitlustamine ettetellimisel gruppidele alates kümnest inimesest.

    Loodusmaja mahutavuse (30 kohta) ületamise korral telkimisvõimalus, maksimaalne lubatav telkide arv kuni 10 telki. Telkimisvõimalus loodusmaja territooriumil kuulub ainult loodusmaja kasutusõiguse juurde.

    Ajaloost

    Ojaäärse loodusmaja ehitati 1855. aastal. Palmse mõisa tolleaegne omanik Karl Magnus von der Pahlen lasi siitkandi küladesse uutmoodi talumajasid  ehitada alates 1844. aastast. Need olid paekivist, enamuses kivikatusega, kuid suurim uuendus oli korsten, mis Eesti taluelamutesse jõudis üldiselt alles 1880ndail. Ojaäärsel oli täistalu ehk nn. kuuepäeva talu. Balti kubermangudes, so Eesti- ja Liivimaal kuulus kogu maa mõisnikele. Sellest tulenesid talupoegade kohustused mõisa suhtes – loonusrent, mida tasuti talu toodangus ja teotöö. Teotöö aastaringi tutvustab ka saali ekspositsioon.
    ]]>
    Hinnakiri
    • Kompleksi (maja + saunamaja) kasutamine 30 inimesele - 485 € ööpäev
    • Loodusmaja kasutamine 30 inimesele – 420 € ööpäev
    • Saunamaja kasutamine - 100 €
    • Loodusmaja köögi kasutamine – 65 €
    • Loodusmaja kaminaruumi rent 8 tundi – 200 €
    • Loodusmaja kaminaruumi rent 8 tundi koos sauna kasutamisega 4 tundi – 265 €
    • Dataprojektori kasutamine - 10€ tund või 40€ päev
    • Lemmikloom – 5€ ööpäev
    • Üle loodusmaja mahutavuse loodusmajas üritusel viibimine (kuni 20 inimest)10 € inimene
    • Üle loodusmaja mahutavuse loodusmajas lisamadratsil ööbimine koos voodipesu kasutamisega ( kuni 7 inimest) 13 € inimene 
    • Telkimine ( kuni 40 inimest) 5 € inimene
    ]]>
    <![CDATA[Koseveski rattarada (20 km)]]> ]]> info.elistvere@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 26 puhkeala kaardil
    ]]>
    ]]> Kõrgekalda lõkkekoht, Määrumäe lõkkekoht]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    photos/koseveski_rattarada_1_medium.jpg]]> ]]> mööda metsateid ja -sihte. Rajale jäävad mitmekesised marja- ja seenerikkad metsad, jõed ning mitmed puhke- ja lõkkekohad, kus saab nautida vaikust-rahu ning looduse ilu.
    ]]>
    <![CDATA[Orjaku õpperada (0,7-2 km)]]> ]]> info.ristna@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 5 puhkeala kaardil
    ]]>
    ]]> ]]> Riigi Teatajas. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, laane@keskkonnaamet.ee, tel +372 463 6820.
    Alal karjatatakse lambaid! Koertega rajale mitte minna.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Nikerjärve telkimisala]]> ]]> info.aegviidu@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 16 puhkeala kaardil]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    Lõkkepuud on olemas.
    ]]>
    siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist pohja@keskkonnaamet.ee,tel: +372 674 4800).
    ]]>
    ]]> ]]> RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee
    RMK Oandu-Aegviidu-Ikla matkatee
    ]]>
    <![CDATA[Lõhavere lõkkekohad]]> +372 526 1924
    ]]>
    info.soomaa@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    Hea külastaja!
    Linnusele on ehitatud suvelavastuse "LEMBITU - kuningas ilma kuningriigita" tarbeks LAVA. See jääb linnusele 2018. aasta augusti lõpuni.
    Etendused on plaanis ka augustis 2018.
    Laval ronimine on külastaja enda vastutusel!
    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Rae järve telkimisala]]> ]]> info.kabli@rmk.ee
    ]]>
    tee 8. km. Objekt nr 14 puhkeala kaardil.
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> ]]> Rae järve matkarajal. Telkimisala on heaks peatuskohaks RMK Oandu- Ikla matkateel liikujatele.
    ]]>
    Rae järve matkarajal ja RMK matkatee Kopra tare- Ikla (74 km) lõigul.
    ]]>
    <![CDATA[Peraküla telkimisala]]> ]]> info.nova@rmk.ee]]> Objekt nr 7 puhkeala kaardil
    ]]>
    ]]> ]]> Tutvu enne loodusesse minekut igaüheõiguse põhimõtetega.
    Peraküla telkimisalal on ürituste korraldamine keelatud!
    ]]>
    mitte ette nähtud kohtades on rangelt keelatud!
    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Pähni külastuskeskus]]> +372 501 9564
    +372 5691 0529
    ]]>
    info.pahni@rmk.ee ]]> 15.06-31.08 E-P 11.00-18.00
    Võtame külastajad vastu ka muul ajal, aga seda eelneval kokkuleppel.
    ]]>
    ]]> ]]>
  • soodusprogrammid üldhariduskoolidele ja lasteaedadele talvel, kevadel ja sügisel;
  • tasulised loodusõppeprogrammid;
  • teabematerjalid ja info Haanja-Karula ning teiste RMK puhkealade kohta (RMK puhkealade, kaitsealade ja matkaradade rebitavad kaardid on tasulised, hind 0,10 €/tk)
  • telkimisvõimalus kuni 50 inimesel;
  • pikniku ja lõkke tegemise võimalus;
  • metsa- ja loodusteemalised üritused;
  • võimalik rentida saali ja väliõppeklassi loodusteemaliste ürituste tarbeks; kuni 3 tundi 15 EUR/tund.
  • Näitused


    ]]>
    ]]> ]]> Autoga Pähni tulija juhatavad siia viidad Võru-Valga maanteelt või Rõuge kaudu sõites Krabi küla teeristist. Kohe siinsamas asuvad maailmakuulsad metsa kõlakojad ja kiviviske kaugusele jäävad legendaarne Paganamaa ja maaliline Korneti küla Lätis. Käeulatuses on hulk Lõuna-Eesti parimaid vaatamisväärsusi (Suur Munamägi, Karula rahvuspark, Eestimaa lõunatipp, Rõuge Ööbikuorg, Koiva-Mustjõe männikud, Luhasoo). Keskuse lähedal Pähni metsaonni juures saab telkida ja lõket teha.
    Külastuskeskuses võib veeta ühe veerandtunni teise järel, uudistades metsamuuseumi aardeid või tutvudes ekspositsiooniga läbi nutimängu. Pilku püüavad põnevad näitused päevaliblikatest ja maailmas unikaalsest ristipuude traditsioonist. Võrukeelsed metsamuinasjutud ja filmiprogramm viivad külastaja sõnas ja pildis ajas tagasi ning toovad lähemale kohaliku murdekeele kõla. Seminaride korraldamiseks pakume ruume külastuskeskuses ja soojal ajal ka väliõppeklassis.
    Siinkandis on rohkesti võimalusi looduses vaba aja veetmiseks ning Pähni külastuskeskusesse tasub alati värskeima info ja parima nõu saamiseks tulla või helistada. Keskuses on saadaval meened, infovoldikud ja matkateede kaardid. Külastuskeskuse lähedal asub kahe lõkkekohaga metsaonn, siit saab alguse mitu matkarada ning viib läbi RMK Matkatee Perakülla viiv haru. Nii õpilastele kui täiskasvanute gruppidele on võimalik tellida juhendatud retki. Pakume ka põnevate ülesannetega marsruute, mida on võimalik iseseisvalt läbida.
    ]]>
    <![CDATA[Puhatu lõkkekohad]]> ]]> info.kauksi@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 36 puhkeala kaardil
    ]]>
    Riigi Teatajas.  
    Tutvu enne loodusesse minekut igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangutega. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (pohja@keskkonnaamet.ee, +372 332 4401).  
    Väljaspool teid ja radu mootorsõidukiga liiklemine keelatud!
    Lõkke tegemisel kasuta ainult ettevalmistatud lõkkekohta tuletegemist lubaval ajal!
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Tuurapera lõkkekoht]]> ]]> info.kiidjarve@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Metsanurme-Üksnurme ajaloo- ja loodusõpperada (8,5 km)]]> ]]> info.viimsi@rmk
    ]]>
    Objekt nr 7 puhkeala kaardil
    ]]>
    Tutvu enne loodusesse minekut
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Penijõe matkarada (3,2-7 km)]]> ]]> info.matsalu@rmk.ee]]> Objekt nr 9 rahvuspargi kaardil
    ]]>
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, laane@keskkonnaamet.ee, tel. +372 472 4720.
    ]]>
    tee nr 10) 43. kilomeetril keerata paremale Penijõe suunas (viit „Matsalu rahvuspargi külastuskeskus 2“). Sõita 2 km kuni Matsalu rahvuspargi külastuskeskuse Penijõe-äärse parklani, sealt juhatab matkarajale suunaviit.
    ]]>
    Matkarada on võimalik läbida neljal erineval moel, raja pikkuseks kujuneb kas 3,2 km (vaatetornini ja tagasi), 4,7 km, 5 km või 7 km (rigselt läbitavad rajad). Rada kulgeb osaliselt karjatatavatel aladel, enamuses pinnasetee, tähistatud puidust suunaviitadega.
    ]]>
    <![CDATA[Õdri lõkkekoht II]]> ]]> info.karula@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (Valga kontor tel. +372 680 7901, e-post louna@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Riisa õpperada (4,8 km)]]> +372 526 1924
    ]]>
     info.soomaa@rmk.ee
    ]]>
    ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangutega siin.
    Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (+372 435 5610, louna@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    ]]> Tallinna-Pärnu-Tori suunalt tulles sõita Tori asulasse, kust keerata rahvusparki suunavale Võlli teele. Sealt edasi sõita 6 km mööda Jõesuu teed kuni Jõesuu asulani. Enne asulasse jõudmist keerata paremale Kõpu-Jõesuu mnt-le. Riisa õpperajani jääb sealt veel 6 km.

    Tartu-Viljandi suunalt sõita mööda Tartu-Viljandi-Pärnu maanteed Kõpu asulani. Peale Kõpu kalmistut keerata Kõpu-Jõesuu maanteele. Sõita Tori vallas paikneva Riisa külani (28 km). Riisa õpperajani jääb veel 3 km.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Viru raba õpperada (3,5 km)]]> +372 329 5555
    ]]>
    info.oandu@rmk.ee
    info.lahemaa@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 19 rahvuspargi kaardil]]> ]]> ]]> Kalmeoja lõkkekoht (300 m raja lõpp-punktist)
    ]]>
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangutega. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (pohja@keskkonnaamet.ee, tel +372 325 8401). ]]> ]]> ]]> Taimestiku ja pinnase hoidmiseks palume liikuda vaid laudteel! Jalgrattaga on laudteel sõitmine keelatud!
    ]]>
    ]]> RMK Oandu-Aegviidu-Ikla matkateest.
    ]]>
    <![CDATA[Käkisilma telkimisala]]> ]]> info.vilsandi@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 19 puhkeala kaardil
    ]]>
    ]]> ]]> Männimetsast kujundatud poollooduslik karjamaa mägiveistega. Rannikulähedased merelaiud.
    ]]>
    Käkisilma–Vilsandi matkarada, mis kulgeb üle laidude.
    Joogivesi kaasa võtta.
    Tutvu enne loodusesse minekut
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, laane@keskkonnaamet.ee, tel +372 452 7777.    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Norrby puhkekoht]]> ]]> info.matsalu@rmk.ee]]> ]]> ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    siit. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, laane@keskkonnaamet.ee, tel. +372 472 4720.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Saunakari lõkkekoht]]> ]]> info.viimsi@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> ]]> Naissaare põhjaraja lähedusse.
    ]]>
    <![CDATA[Võlingi allika matkarada (2,4 km)]]> ]]> info.elistvere@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 8 kaitseala kaardil
    ]]>
    4 infotahvlit, lahtine lõkkease grillrestiga, 3 pinki ja varjualune, 2 laudtee lõiku ja osaliselt on rada kaetud hakkepuiduga.

    ]]>
    ]]> metsakooslused. Võlingi ojas elavad ka jõeforellid ja võldased
    ]]>
    Tutvu enne loodusesse minekut
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangutega. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (louna@keskkonnaamet.ee, tel +372 662 5999). ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Altmetsa lõkkekoht]]> ]]> info.kiidjarve@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> Lõkkekohani viib Kirna õpperada, mis võib suurvee ajal olla raskesti läbitav. Rajal olles ja lõkkekohas viibides võib kuulda Kaitseliidu laskeharjutustega kaasnevaid püssipauke.
    ]]>
    siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist ( tel.+372 730 2240, e-post louna@keskkonnaamet.ee).]]> ]]> ]]> Kirna õpperada.
    ]]>
    <![CDATA[Kiigemäe lõkkekoht]]> ]]> info.kiidjarve@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> Tutvu enne loodusesse minekut igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangutega siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist
    louna@keskkonnaamet.ee või
    +372 766 9290
    ]]>
    ]]> ]]> Pühajärve matkarada.
    ]]>
    <![CDATA[Haanja lõkkekoht]]> ]]> info.pahni@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega. Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodushoiuala. Lõkkekoht asub eramaal.
    ]]>
    piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (+372 786 8360, louna@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    ]]> ]]> RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkateele.
    ]]>
    <![CDATA[Mihkel Ranna dendraarium]]> ]]> info.vilsandi@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 1 puhkeala kaardil
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> Tutvu enne loodusesse minekut
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Jõemõisa lõkkekoht]]> +372 676 7030
    ]]>
    info.elistvere@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 13 puhkeala kaardil
    ]]>
    ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    Kaitseala vetel on lubatud sõita mootorita ujuvvahendiga. Lõkkepuud olemas.
    ]]>
    piirangutega.  Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (louna@keskkonnaamet.ee, tel +372 662 5999).
    ]]>
    ]]> ]]> Jõemõisa matkarada (0,5 km),  Tammeluha matkarada (3 km)]]>
    <![CDATA[Krani lõkkekoht]]> ]]> info.aegviidu@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 18 puhkeala kaardil]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    Lõkkepuud on olemas.]]>
    siin. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist, (pohja@keskkonnaamet.ee, tel +372 384 8688).
    ]]>
    ]]> ]]> RMK matkatee Peraküla-Aegviidu-Ähijärve
    ]]>
    <![CDATA[Tõrvaaugu puhkekoht]]> +372 526 1924
    ]]>
    info.soomaa@rmk.ee
    ]]>
    ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> Vanapagana õpperaja huvipunktiks. Maanteeäärse asukoha tõttu on ka sobivaks peatuskohaks autoga liiklejale, kus tõrva lõhna nautides saab pärandkultuurist huvituv külastaja infotahvlilt lugeda tõrvaajamise põhitõdesid.
    ]]>
    Vanapagana õpperajal
    ]]>
    <![CDATA[Rae järve matkarada (1,7 km)]]> ]]> info.kabli@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> Rae järve telkimisalal
    ]]>
    ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> RMK matkatee Kopra tare- Ikla lõigul.
    ]]>
    <![CDATA[Veskijärve lõkkekoht]]> ]]> info.nova@rmk.ee]]> Objekt nr 1 puhkeala kaardil
    ]]>
    ]]> ]]> Talvel lõkkekohta viival teel lumetõrjet ei teostata, lõkkepuud olemas.
    Tutvu enne loodusesse minekut
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, laane@keskkonnaamet.ee, tel. +372 472 4720.
    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Agusalu lõkkekoht]]> ]]> info.kauksi@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 37 puhkeala kaardil
    ]]>
    ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangutega. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (pohja@keskkonnaamet.ee, +372 332 4401).  
    Väljaspool teid ja radu mootorsõidukiga liiklemine keelatud!

    Lõkke tegemisel kasuta ainult ettevalmistatud lõkkekohta tuletegemist lubaval ajal! 
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Penijõe vaatetorn]]> ]]> info.matsalu@rmk.ee]]> Objekt nr 7 rahvuspargi kaardil
    ]]>
    ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, laane@keskkonnaamet.ee, tel. +372 472 4720.
    ]]>
    tee nr 10) 43. kilomeetril keerata paremale Penijõe suunas (teeviit "Matsalu rahvuspargi külastuskeskus 2", tee nr 16193). Sõita 2 km kuni Penijõe ääres asuva Matsalu rahvuspargi külastuskeskuse parklani, sealt juhatab suunaviit Penijõe matkarajale. Raja algusest on Penijõe vaatetornini 1,6 km.     
    ]]>
    mis on üks põnevamaid elupaiku Matsalu rahvuspargis. Kevadõhtuti huikab roostikus hüüp, laulavad kõrkja-roolinnud, roo-ritsiklinnud ja huigud, suvel peidavad siinsed elanikud end kuni 4m kõrguseks kasvanud roomüüri varju, märgata võib roo kohal liuglevat roo-loorkulli või merikotkast.
    ]]>
    <![CDATA[Lemmjõe keelemetsa õpperada (5,8 km)]]> +372 526 1924
    ]]>
     info.soomaa@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangutega siin.
    Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (+372 435 5610, louna@keskkonnaamet.ee).
    ]]>

    Viljandi, Suure-Jaani ja Vändra suunalt tulles sõita Kildu külast 19,6 km Soomaa rahvuspargi suunas kuni Kuusekäärani, Lemmjõe õpperaja ja lõkkekohani osutava viida ja parklani. Tähelepanu – talvel ja suuremate üleujutuste aegu võib tee olla sõiduautodele halvasti läbitav. 
    ]]>
    ]]>
    <![CDATA[Ojaäärse metsarada (3,5 km)]]> +372 329 5555
    ]]>
    info.oandu@rmk.ee
    info.lahemaa@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 9 rahvuspargi kaardil]]> Võsu telkimisalal (10 km) ja Oandu telkimisalal (11 km) ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangutega. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (pohja@keskkonnaamet.ee, tel +372 325 8401). ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Valtri kaevu puhkekoht]]> ]]> info.elistvere@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 11 kaitseala kaardil
    ]]>
    ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    Telkimine ja lõkke tegemine keelatud!
    Asub Endla looduskaitsealal, tutvu külastusele kehtivate piirangutega. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (louna@keskkonnaamet.ee, tel +372 662 5999). ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Pedja jõe lõkkekoht]]> ]]> info.kiidjarve@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (tel.+372 730 2240 , e-post louna@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    ]]> ]]> Kirna õpperada.
    ]]>
    <![CDATA[Kooliranna lõkkekoht]]> ]]> info.kiidjarve@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangutega siin, vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (tel. +372 766 9290, louna@keskkonnaamet.ee)
    ]]>
    ]]> ]]> Pühajärve tunnetusrada ja möödub Pühajärve matkarada.
    ]]>
    <![CDATA[Kavadi järve lõkkekoht]]> ]]> info.pahni@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> Kavadi järv, Uue-Saaluse mõisapark, mõisavaremed, pärandkultuurmaastik.
    ]]>
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (+372 786 8360, louna@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    ]]> ]]> Kavadi järve matkarada (2,2 km).
    ]]>
    <![CDATA[Tammeluha lõkkekoht]]> +372 676 7030
    ]]>
    info.elistvere@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 14 puhkeala kaardil
    ]]>
    ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    Kaitseala vetel on lubatud sõita mootorita ujuvvahendiga.
    ]]>
    piirangutega.  Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (louna@keskkonnaamet.ee, tel +372 662 5999).
    ]]>
    ]]> ]]> Tammeluha matkarada (3 km), Jõemõisa matkarada (0,5 km)]]>
    <![CDATA[Kurisoo lõkkekoht]]> ]]> info.aegviidu@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 22 puhkeala kaardil]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    Lõkkepuud on olemas.]]>
    ]]> ]]> RMK matkatee Peraküla-Aegviidu-Ähijärve
    ]]>
    <![CDATA[Vanapagana metsamaja]]> Vaata vabu aegu ja broneeri on-line keskkonnas www.nordicrent.ee     

    või telefonitsi 676 7532
    E-R 10.00-16.00
    ]]>
    puhkus@rmk.ee]]> Objekt nr 9 puhkeala kaardil
    ]]>
    Teisel korrusel võimalus kaasa võetud magamisvarustusega ööbida. Majas ei ole elektrit. Nii joogi- kui ka tarbevee peab kaasa võtma. Õues on kaetud lõkkekoht ning kuivkäimla.]]> Telkimisvõimalus ainult metsamaja kasutajatele, kuni 20 telkijat, hind 5 €/ inimene.
    ]]>
    ]]> Vajalik eelnev broneerimine!
    Metsamajast lahkudes korrasta ruumid.

    ]]>
    Tuleohutusnõuetest tulenevalt on maja kasutajate piirarv 9 inimest. Alla 18-aastased saavad maja broneerida ja kasutada ainult koos täiskasvanuga.]]> ]]> ]]> ]]> Matkamees Tõnu Jürgenson soovitab: Vanapagana metsamajaKuna kohanimigi kõlab juba üsna müstiliselt, siis peab tõdema, et ka selle maja projekteerijatel pole puudust olnud müstika tunnetusest ja fantaasiast. Maja on täis kõikvõimalikke soppe ja nurgataguseid, nii et tekib tunne nagu oleksite Homerose kirjeldatud Minotauruse labürinti sattunud. See kõik annab muidugi suurpärase võimaluse end privaatselt tunda, kui selleks peaks tekkima vajadus. Vahel on ikka nii, et ei taheta teistele näidata, mis asendis und võetakse.
    Sellel kohal on ka Eesti kultuuriloos oma teatav ajalooline tähendus, kuna siin oli vanasti talu, kus filmiti Anton Hansen Tammsaare romaani „PÕRGUPÕHJA UUS VANAPAGAN” järgi samanimelist mängufilmi. Tänaseks pole vanast talust midagi säilinud, aga vähemasti saab toas vaadata pilte, mis kujutavad stseene sellest kultusfilmist. 
    Üks huvitav tähelepanek, millele pole ilmselt paljud mõelnud on see, et žanriliselt liigitub Tammsaare „Põrgupõhja uus vanapagan” ulmekirjanduse valdkond.

    Kui nüüd ulmekirjandus ja kinematograafia kõrvale jätta ja rääkida metsamajast kui sellisest ja sellest, mis seal ümbruskonnas vaadata ja teha oleks, siis ei saa mainimata jätta, et selle koha suurim võlu peitubki pigem tegemata jätmises. See on lihtsalt tore koht, ilusa metsa sees, puhkamiseks.Kui loodusesse tulla, siis ei pea alati otsima hüperaktiivset ja kurnavat tegevust, mille käigus teie silmaring tohutult avardub. Mõni koht on lihtsalt hea selleks, et seal olla ja tegeleda ei millegagi.

    Minu jaoks on olnud üks meeldejäävamaid kogemusi, mis selle kohaga seondub, üks aastavahetus. Nagu sellel puhul ikka kombeks, on laud nagu äke ja seltskond meeleolukas. Peale ebaõnnestunud katseid saata Maavälisele orbiidile uued Maa tehiskaaslased, stardiajaga täpselt 00:00, jäime ühe sõbraga kahekesi lõkke äärde piipu popsima. Ülejäänud seltskond otsustas tubase ajaviite kasuks. Taevas oli selge, külma nii umbes -10C°, sademeid ei olnud, aga olid tuulepuhangud. Kuna terve eelneva päeva oli aga meeletu lumesadu olnud, siis puudele oli lund kogunenud enam kui küll. 
    Lõkkeääres oli soe ja hubane istuda, sai ka sõbraga räägitud asjadest millest tavaliselt ei kõnelda, olemine oli mõnus, aga need tuulepuhangud, mida metsa all tunda polnud andsid endast märku tõeliselt suurte langevate lume kuhjadena millede alla me aeg-ajalt kippusime mattuma. Lund muudkui kogunes kraevahele ja see muudkui sulas seal. Siit ka järeldus, et lund võib sadada ka siis kui lund ei saja!
    ]]>
    Kes on Tõnu Jürgenson?
    Tnu Jrgenson
    Kunagi üheksakümnendate aastate lõpus võtsin omale eesmärgiks käia läbi kümne aasta jooksul kõik Eestimaa looduskaitsealad, rahvuspargid, maastikukaitsealad, asustatud saared ja suurema osa mereäärsest rannajoonest. Seda eesmärki ei õnnestunud täielikult täita plaani kohaselt, sest enamus sellest nägemusest oli täidetud juba nelja-viie aastaga. 
    Osad asustatud saared on veel hetkel jäänud käimata ja asendatud asustamata saartega, osad käidud väikesaared on olnud liiga lummavad ja on mind sinna tagasi meelitanud. Paljude ihaldusväärsete kohtade juurde on olnud ligipääs väga raske, sest saare ümbrus on karine ja ükski paadiomanik ei taha riskida õnnetusse sattumisega. Nii mõnegi Eesti asustamata väikesaare vallutamine tundub olema keerulisem kui mõne lumise mäe tippu vallutamine kusagil kõrgmägedes. Loe pikemalt...
    ]]>
    <![CDATA[Laiksaare loodusrada (2 km)]]> ]]> info.kabli@rmk.ee
    ]]>
    ]]> Laiksaare metsaonn koos lõkkekohaga.
    ]]>
    ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> Kopra tare – Ikla (74 km).
    ]]>
    <![CDATA[Kiidjärve kuklasterada (1 km)]]> ]]> info.kiidjarve@rmk.ee
    ]]>
    tee läheduses. Objekt nr 7 puhkeala kaardil.]]> ]]> juhendatud retkesid gruppidele, palume eelnevalt kokku leppida telefonil 676 7122 või info.kiidjarve@rmk.ee
    Matkarajal käies kasuta pesade läheduses liikumiseks vaid sinna paigaldatud sillakesi. Nii väldid kuklaste hukkumist sinu jalgade all
    .
    Tutvu enne loodusesse minekut igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    mööda Põlva-Reola mnt Tartust Põlva suunas. 10 km enne Põlvat keerata Koorvere ristist vasakule Kiidjärve suunas. Sõita 2,5 km Akste-Häätaru teed mööda (tee nr 18138) ja keerata raudtee ülesõidu kohast, umbes 50 m pärast, vasakule (viit "Kiidjärve kuklaserada"). Raja alguseni on veel 50 m. 
    ]]>
    ]]> Laari metsanduslik õpperada.
    ]]>
    <![CDATA[Tänavjärve lõkkekoht]]> ]]> info.nova@rmk.ee]]> Objekt nr 2 puhkeala kaardil
    ]]>
    ]]> Tutvu enne loodusesse minekut
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, laane@keskkonnaamet.ee, tel. +372 472 4720.
    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Pähni metsaõpperada (3 km)]]> ]]> info.pahni@rmk.ee
    ]]>
    ]]> Pähni külastuskeskuse parklasse (jälgige liiklusmärki „Parkla“).]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Kauksi külastuskeskus]]> +372 5681 5722
    ]]>
    info.kauksi@rmk.ee  
    ]]>
    01.09.-31.05. K-R 11.00-16.00
    ]]>
    Objekt nr 14 puhkeala kaardil
    ]]>
    • Soodusprogrammid üldhariduskoolidele ja lasteaedadele talvel, kevadel ja sügisel
    • Tasulised loodusõppeprogrammid, ka venekeelsed 
    • Teabematerjalid ja info Peipsi põhjaranniku ning teiste RMK puhkealade kohta (RMK puhkealade, kaitsealade ja matkaradade rebitavad kaardid on tasulised, hind 0,10 €/tk)
    • Võimalik tutvuda keskuse teabekoguga, vaadata näitusi ja filme.
    • Võimalik külastuskeskuse ruumide rent loodusteemaliste ürituste tarbeks; külastuskeskuse üks ööpäev kuni 23 inimest 105 EUR, koos saunaga 132 EUR
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> Püsinäitus „Taastuvad ja taastumatud loodusressursid“

    Kauksi külastuskeskuse püsiekspositsiooni teemaks on „Taastuvad ja taastumatud loodusressursid“ ehk põlevkivi versus puit. Käsitleme põlevkivi tootmist ja sellega kaasnevaid mõjusid keskkonnale, heidame pilgu kivististele,  sealhulgas teeme tutvust trilobiitide ja  muude fossiilidega.
    Puidutemaatika tutvustamine saab alguse sajandite tagusest perioodist  ja toob meid pea tänapäeva välja.
    Mõlemate energiaallikate eksisteerimise aluseks on Virumaa loodus, seega teeme piirkonnale ringi peale, alustades pankrannikust ja liikudes Peipsi järveni läbi soode, põlismetsade, rannamännikute.

    Kauksi looduskeskuse uus ekspositsioon

    Kauksi külastuskeskuse püsinäitus on valminud Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme "Keskkonnahariduse infastruktuuri arendamine" toel.




    Näitused

    • Seemnest puiduks
    Külastuskeskuse väliklassis on aastaringselt avatud metsamajanduslik õppeklass "Seemnest puiduks". Näituse eesmärgiks on õpetada tundma Eesti metsade puid ja seda, kuidas seemnest kasvab puu. Tutvustatakse erinevaid puuliike, nende kasvutingimusi, räägitakse metsakahjuritest. Näidatakse, kuidas valmistatakse ette metsakülvi ja edasist hooldust, milliseid tööriistu selleks kasutatakse.
    • Samblad, samblikud ja puuseened
    Näitus on avatud külastuskeskuse saalis. Meie metsade tavalised, kuid sageli vähemärgatavad organismid on samblad ja samblikud. Kuigi sammaltaimedel ehk sammaldel ja samblikel on sarnane nimetus, nad on välimuselt üsna sarnased ja tegelikult vägagi erinevad, moodustades teiste kõrgemate taimede kõrval olulise osa mitmetes kooslustes ja inimkonnas.
    Näitus annab ülevaate sammalde, samblike ja puuseente ehitusest, paljunemisest, ökoloogiast ja paljudest muudest olulistest teadmistest.
    ]]>
    <![CDATA[Meelva metsamaja]]>


    või telefonitsi 676 7532
    E-R 10.00-16.00
    ]]>
    puhkus@rmk.ee]]> Telkimisvõimalus ainult metsamaja kasutajatele, kuni 24 telkijat, hind 5€/inimene.
    ]]>
    ]]> Vajalik eelnev broneerimine!
    Metsamajast lahkudes korrasta ruumid.
    ]]>
    Alla 18-aastased saavad maja broneerida ja kasutada ainult koos täiskasvanuga.]]> ]]> ]]> ]]> Räätsamatk Meelva rabas
    ]]>
    Matkamees Tõnu Jürgenson soovitab: Meelva metsamaja. Meelvas maja metsa sees,
    Meelva järves kala sees,
    Kalal mari ilmselt sees,
    Seen see elab metsa sees.
    Usin, valvas ole saa,
    Siis neist mõnda ilmselt saad.

    Meelva metsamaja on tegelikult väike armas metsaonn, mis on sama projektiga nagu Liipsaare metsaonn. Tänu tasulisele kasutusele on metsamaja seisukord muidugi märgatavalt parem. Asukoht on väga vahva, tõeliselt privaatne. Niipalju kordi kui olen seal olnud pole ma kordagi võõraid inimesi sinna sattumas näinud. 
    Metsamaja õueala on ka igati hubane ja kuidagi meeldivalt rahustava toimega.  Eriti meeldib mulle see, et lõkkekoht on majast õigel kaugusel. Kui muist seltskonda tahab õhtul lõkke paistel kauem tiksuda, siis ei sega nad oma jutusuminaga majakeses puhkavaid kamraade.

    Meelva järv on vägagi kena ja käia selle kaldal istumas või jalutamas on igati meeldiv tegevus. Ka kala püüki on seal võimalik harrastada, aga valvas tuleb olla püütud kaladega, sest järv tõmbab neid tagasi ja ei taha kuidagi loovutada. 
    Seda tean sellepärast, et kord järve kaldal jalutades nägin kahte noort kalameest õngitsemas. Mõlemal näkkas pea korraga. Üks noormeestest kes oli oma kala konksu küljest vabaks saanud ja läks teisele appi ei märganudki, et tema kala siples uuesti järve ja läinud ta oligi. Nii lühikeseks see rõõm püütud kalast jäigi. Aga noh eks üks kalamehe tarkus pidavatki ütlema, et seljakotis peaks alati igaks juhuks üks kalakonserv olema.

    Need kes nüüd püüavad Meelva järvele jalutades ringi ümber teha peavad sellega arvestama, et see pole lihtne ülesanne. Ida kallas võib kohati üsna soiseks osutuda, sest seal paikneb Määrästü soo. Lihtsam on sellist seiklust talvel ette võtta suuskade või matkauiskudega.
    Sügisel tasub Meelva kanti muidugi seenekorviga minna. Rentige metsamaja sõpradega või perega, võtke korvid ja korjake seeni. Õuel asuval lõkkekohal kupatage need ära ja pange näiteks 5-liitristesse tühjadesse veenõudesse. Linnas saate siis korteris neid ilma haisutamata marineerida.
    ]]>
    Kes on Tõnu Jürgenson?
    Tnu Jrgenson
    Kunagi üheksakümnendate aastate lõpus võtsin omale eesmärgiks käia läbi kümne aasta jooksul kõik Eestimaa looduskaitsealad, rahvuspargid, maastikukaitsealad, asustatud saared ja suurema osa mereäärsest rannajoonest. Seda eesmärki ei õnnestunud täielikult täita plaani kohaselt, sest enamus sellest nägemusest oli täidetud juba nelja-viie aastaga. 
    Osad asustatud saared on veel hetkel jäänud käimata ja asendatud asustamata saartega, osad käidud väikesaared on olnud liiga lummavad ja on mind sinna tagasi meelitanud. Paljude ihaldusväärsete kohtade juurde on olnud ligipääs väga raske, sest saare ümbrus on karine ja ükski paadiomanik ei taha riskida õnnetusse sattumisega. Nii mõnegi Eesti asustamata väikesaare vallutamine tundub olema keerulisem kui mõne lumise mäe tippu vallutamine kusagil kõrgmägedes.
    ]]>
    <![CDATA[Kloostri vaatetorn]]> ]]> info.matsalu@rmk.ee]]> Objekt nr 13 rahvuspargi kaardil
    ]]>
    ]]> Torni juures 1 infotahvel
    ]]>
    ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, laane@keskkonnaamet.ee, tel. +372 472 4720.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Mäekonnu lõkkekoht]]> ]]> info.karula@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (Võru kontor tel. +372 786 8360, e-post louna@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    ]]> ]]> Karula jalgrattarajale ning läheduses kulgevale 36 km pikkusele Karula jalgsimatkarajale.
    ]]>
    <![CDATA[Mulgi heinamaa lõkkekoht]]> +372 526 1924
    ]]>
     info.soomaa@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangutega siin. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (+372 435 5610, louna@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    Viljandi-Suure-Jaani-Vändra suunalt tulles sõita Kildu külast Soomaa rahvuspargi suunas 16,4 km kuni Mulgi heinamaale osutava viidani. Viida juurest keerata paremale ja sõita 450 m Mulgi heinamaa parklani.
    Tähelepanu – talvel ja suuremate üleujutuste aegu võib tee olla sõiduautodele halvasti läbitav.]]>
    ]]> Kuuraniidu õpperada.
    ]]>
    <![CDATA[Oandu telkimisala]]> +372 329 5555
    ]]>
    info.oandu@rmk.ee
    info.lahemaa@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 3 rahvuspargi kaardil]]> ]]> ]]> Oandu külastuskeskus (300 m), Altja küla (2 km) ja meri (2,5 km), Sagadi mõis (3 km).
    ]]>
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    Lõkkepuud on olemas.
    ]]>
    piirangutega. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (pohja@keskkonnaamet.ee, tel +372 325 8401). ]]> ]]> ]]> Oandu loodusmetsarada, Oandu pärandkultuurirada, Oandu taimetarga rada, Koprarada, RMK matkatee Oandu-Aegviidu-Ikla alguspunkt
    ]]>
    <![CDATA[Oostriku jõe lõkkekoht]]> ]]> info.elistvere@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 12 kaitseala kaardil
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> Tutvu enne loodusesse minekut
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangutega. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (louna@keskkonnaamet.ee, tel +372 662 5999).
    Harrastuslik kalapüük on Oostriku jõel lubatud vaid kalastuskaardi alusel.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Harimäe vaatetorn ]]> ]]> info.kiidjarve@rmk.ee
    ]]>
    ]]> Harimäe lõkkekohas lubatud paigaldada kuni 10 (4-kohalist) telki.
    ]]>
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangutega siin, vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (tel. +372 766 9290, louna@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Tuhkana puhkekoht ja telkimisala]]> ]]> info.vilsandi@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 41 puhkeala kaardil
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Roela Käbimaja-muuseum]]> ]]> ]]> ]]> ]]> Pärast 1925. aastal Eestit tabanud männiseemneikaldust asus riigimetsade peavalitsus rajama käbikuivatite võrgustikku ning 1927-1928 rajati see peamiselt kuuseseemne saamiseks ka Roelasse – toona moodsaimana Eestis.
    ]]>
    <![CDATA[Kaiu järve lõkkekoht]]> +372 676 7030
    ]]>
    info.elistvere@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 16 puhkeala kaardil
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    Kaitseala vetel on lubatud sõita mootorita ujuvvahendiga.
    ]]>
    piirangutega.  Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (louna@keskkonnaamet.ee, tel +372 662 5999).
    ]]>
    ]]> ]]> Kaiu rattarada ja RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee.]]> Matkamees Tõnu Jürgenson soovitab: Kukemetsa metsaonn.Vara valges Vara vallas,
    Kukemetsas kuuri pääl,
    kes küll kuuleks kuke kisa,
    koidu aegset kiremist?

    Kukemetsa metsaonn on seda tüüpi onn, kus puudub soojust salvestav küttekeha. Sellegi poolest on seal võimalik ka jahedamapoolse ilmaga mõnusalt aega veeta, sest onni keskel on lõkkease. Lihtsalt tuleb hoolt kanda, et tuli asemel ei kustuks.

    Onn asub vägagi eraldatud kohas, kuhu juhuslikke inimesi ei satu. Need kes satuvad on kas kütid, korilased või matkajad. Onni juurest möödub 30km pikkune Selgise rattarada.
    Vara metsad on oma maastike ja mitmekesisuse poolest alati matkajatele huvi pakkunud. Sealkandis puudub ka tihe inimasustus, mõned talud on siin-seal, aga paljud neist seisavad jõude, omanikke kohtab harva.

    Piirkond sobib ideaalselt jalgsi või rattamatkaks.
    Eriti huvitav on liikuda Kukemetsast Kaiu mägede suunas, kust leiate Kaiu järvistu. Järvistusse kuulub kolm järve; Kaiu järv, Papijärv ja Jõemõisa järv. Oma matkamarsruuti on hea Kaiu suunas seada juba sellepärast, et seal ootab ees mitu laagripaika kus võib leida nii püstkoja kui ka puukuur-onni mille katuse all on ruum ööbimiseks. Kaiu järved ja mäed on äärmiselt maalilised. Eriti huvitav koht on Tammeluht, kuhu viib ka matkarada.

    Teine põnev matkamarsruut viib Kärgandi lõkkekohalt Selgise mägedele, siis Padakõrve looduskaitseala ja retke lõpetuseks Alatskivi. Alatskivi ümbrusest leiate aga kohti, mis seonduvad sellise tegelaskujuga nagu Kalevipoeg.

    Positiivne on see, et antud piirkonnas on maaliinide bussiliiklus tihe. Tehes veidike eeltööd rahvusvahelises arvutivõrgus võite kindlasti leida sobiva ühistranspordi, mis teid kohale viib ja tagasi toob.
    ]]>
    <![CDATA[Hirmuste õpperada (1,3 km)]]> ]]> info.ristna@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 26 puhkeala kaardil]]> ]]> ]]> ]]> Hirmuste telkimisalal
    ]]>
    Riigi Teatajas. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, laane@keskkonnaamet.ee, tel +372 463 6820.
    ]]>
    Suurema bussiga tulijad peavad bussi jätma Hirmuste külatee äärde.  
    ]]>
    ]]>
    <![CDATA[Uuejärve loodusrada (6 km)]]> ]]> info.aegviidu@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 15 puhkeala kaardil]]> Venemäe telkimisalal.
    Tutvu enne loodusesse minekut
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (pohja@keskkonnaamet.ee, tel+372 674 4800).
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Saeveski metsaonn]]> +372 526 1924
    ]]>
    info.soomaa@rmk.ee
    ]]>
    ]]> igaüheõiguse põhimõtteid.]]> ]]> ]]> ]]> Saarjõe õpperajale kui Sakala tee matkarajale.
    ]]>
    Matkamees Tõnu Jürgenson soovitab: Saeveski metsaonnSee mis Saeveski metsaonnil metsa saagimisega ühist võiks olla on raske öelda, ajalooliselt on jälle tegemist kunagise metsavahi kohaga. Ilmselt lisaks metsa vahtimisele see metsavaht saagis ka kunagi veskil miskit ja nii see nimi on ka tulnud. Vana metsavaht oli ilmselt üldse üks hästi arenenud huumorisoonega nutikas mees, sest metsavargaid hoidis ta metsast eemal legendiga loomaaiast põgenenud orangutangist, kes pidi üks hirmus loom olema kellega on metsas parem mitte kokku saada.
    Ise olen seda Saeveski kohta külastanud palju kordi ja öises metsas jalutades või metsaonni juures väljas istudes kuulnud laante sügavusest igasugu hirmsaid hääli, aga oma silmaga seda jubedat elukat veel kohanud pole. Võibolla see elukas on koolitatud just metsavargaid püüdma ja karistama, seda muidugi täpselt ei tea. RMK samuti ei kinnita ega lükka ümber sellise olevuse olemasolu, nii et sealkandis on igaks juhuks parem metsavargusele mitte mõelda – võib valusalt lõppeda.

    Saeveski metsaonn on igati kena ja avar maja. Ainuke häda mida võiks ette heita on see, et talvel külma ilmaga seal eriti soe pole. Küttekehadeks on väike ahi ja pliit köögis, ning sellest kahe korruse soojaks saamiseks ei piisa. See ei tähenda, et sinna talvel minna ei maksa, vaid tuleb lihtsalt arvestada ilmastikuolude ja maja olukorraga. Kindlasti ei tohiks sooja saamise eesmärgil ahju ja pliidi all pidevat tuld hoida, sest see võib küttekehad ära lõhkuda ja on tuleohutuse seisukohalt äärmiselt ohtlik. 
    Kõige parem on majas õhk soojaks saada nii, et üks ahjutäis puid ära kütta ja panna siis ahju üks-kaks jämedamat puunotti hõõguma, umbes 4-5 tunni pärast panna uus ahjutäis puid alla ja lasta nendel ära põleda ja jälle jätta ööseks üks-kaks jämedamat puunotti hõõguma. Kuna köögis on nagunii pliit, siis sellel toitu valmistades õnnestub samuti tuppa üksjagu soojust saada. 
    Kindlasti tuleb jälgida, et maja uksed oleksid korralikult suletud, muidu läheb väärtuslik soojus õue. Kui väljas juba nagunii pimedaks läheb, siis võib akende ette riputada oma telkmantlid, mis reeglina igal matkasellil nagunii kaasas on, ka see aitab soojusel paremini toas püsida.

    Metsaonni kõrval voolab Saarjõgi – selle vett olen pidevalt kasutanud olme toiminguteks, ilmselt peale filtreerimist või keetmist sobib see ka toidu ja joogi valmistamiseks. Maja juures on olnud ka allika koht, aga sealt vee saamisega ei maksa arvestada, veeandi olen seal harva näinud, ainult kevadeti.

    Metsaonni juurest viib rada Kurgjale, Carl Robert Jakobsoni talumuuseumini. Kui teil veab, siis võite sinna sattuda leiva- või seebiteo aegu. Endal mul on õnnestunud oma jalutuskäik sinna mitmel korral juhuslikult ajastada nii, et saab kuuma rukkileiba. Kindlasti tasub eelnevalt veidike eeltööd teha kui C.R. Jakobsoni muuseumi külastate, uurige lahtioleku aegu ja külastage seda kohta kindlasti. Oli ju see mees märkimisväärne tegelane meie rahvuslikus ärkamisloos.
    Saeveski metsaonni juurest võite samuti minna Saarjõe õpperajale kui ka Sakala tee matkarajale. Aga sealkandis liikudes ärge unustage orangutangi.
    ]]>
    Kes on Tõnu Jürgenson?
    Tnu Jrgenson
    Kunagi üheksakümnendate aastate lõpus võtsin omale eesmärgiks käia läbi kümne aasta jooksul kõik Eestimaa looduskaitsealad, rahvuspargid, maastikukaitsealad, asustatud saared ja suurema osa mereäärsest rannajoonest. Seda eesmärki ei õnnestunud täielikult täita plaani kohaselt, sest enamus sellest nägemusest oli täidetud juba nelja-viie aastaga.  Osad asustatud saared on veel hetkel jäänud käimata ja asendatud asustamata saartega, osad käidud väikesaared on olnud liiga lummavad ja on mind sinna tagasi meelitanud. Paljude ihaldusväärsete kohtade juurde on olnud ligipääs väga raske, sest saare ümbrus on karine ja ükski paadiomanik ei taha riskida õnnetusse sattumisega. Nii mõnegi Eesti asustamata väikesaare vallutamine tundub olema keerulisem kui mõne lumise mäe tippu vallutamine kusagil kõrgmägedes. Loe pikemalt...  
    ]]>
    <![CDATA[Laiksaare metsaonn]]> ]]> info.kabli@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtteid!
    ]]>
    ]]> ]]> Kopra tare – Ikla (74 km).]]> Laiksaare loodusrajal ja RMK matkatee Kopra tare-Ikla lõigul.
    ]]>
    Matkamees Tõnu Jürgenson soovitab: Laiksaare metsaonn
    Laiksaare metsaonn kuulub imekauni Laiksaare õpperaja juurde, onni asukoht on umbes raja keskel. Metsaonnis eneses polegi midagi väga erilist, see on lihtsalt vahva puhkekoht rajal liikujale. Rajal liikudes saab inimene väga hea pildi sellest, milline on oma olemuselt üks lammimets. Lisaks sellele, et rada on igati kena ja hariv pakub see kohati ka võimalusi turnimiseks. Kuna rada ümbritsev mets on looduskaitse alune, siis lastakse seal looduses toimivatel protsessidel omasoodu kulgeda ja ei sekkuta metsa elusse. See aga võib tähendada ronimist üle mahalangenud puu.

    Kevadisel ajal on see koht suurepärane paik linnulaulu kuulamiseks ja lindude vaatlemiseksNendel, kes on võtnud eesmärgiks Pärnumaa loodusega tutvust teha, tuleks seda kohta kindlasti külastada.

    Samuti jääb Laiksaare õpperajast mitte just kaugele Rae järve telkimisala koos 1,7km pikkuse matkarajaga. Ka Rae järve ümbrus on fantastiline ja pakub külastajatele palju põnevat. Kui veab, siis võib seal isegi jäälindu (alcedo atthis) näha.
    ]]>
    Kes on Tõnu Jürgenson?
    Tnu Jrgenson
    Kunagi üheksakümnendate aastate lõpus võtsin omale eesmärgiks käia läbi kümne aasta jooksul kõik Eestimaa looduskaitsealad, rahvuspargid, maastikukaitsealad, asustatud saared ja suurema osa mereäärsest rannajoonest. Seda eesmärki ei õnnestunud täielikult täita plaani kohaselt, sest enamus sellest nägemusest oli täidetud juba nelja-viie aastaga.  Osad asustatud saared on veel hetkel jäänud käimata ja asendatud asustamata saartega, osad käidud väikesaared on olnud liiga lummavad ja on mind sinna tagasi meelitanud. Paljude ihaldusväärsete kohtade juurde on olnud ligipääs väga raske, sest saare ümbrus on karine ja ükski paadiomanik ei taha riskida õnnetusse sattumisega. Nii mõnegi Eesti asustamata väikesaare vallutamine tundub olema keerulisem kui mõne lumise mäe tippu vallutamine kusagil kõrgmägedes.
    ]]>
    <![CDATA[Keibu lõkkekoht I]]> ]]> info.nova@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 3 puhkeala kaardil
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> Tutvu enne loodusesse minekut
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Pähni loodusõpperada (1,5 km)]]> ]]> info.pahni@rmk.ee
    ]]>
    ]]> Pähni külastuskeskuse parklasse (jälgige liiklusmärki „Parkla“).
    ]]>
    ]]> Pähni metsaonni juures.
    ]]>
    "Õppekäik looduse õpperajal". Tutvu enne loodusesse minekut igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> ]]> Rajal on võimalik külastuskeskusest saadava juhenduse abil läbida programmi "Õppekäik looduse õpperajal".
    ]]>
    <![CDATA[Mäe loodusmaja]]> Vaata kalendrist vabu aegu ja broneeri on-line keskkonnas www.nordicrent.ee vajutades allpool vastava objekti juures nupule Broneeri, või telefonil
    676 7532 E-R 10.00-16.00
    ]]>
    puhkus@rmk.ee]]> ]]>
  • tasulised loodusõppeprogrammid ja -matkad
  • võimalik rentida maju seminaride, nõupidamiste ja loodusteemaliste ürituste korraldamiseks
  • info Räpina-Värska ja teiste RMK puhkealade ning ümberkaudsete loodusväärtuste kohta
  • Majade kasutamine
    Klientide saabumise arvestuslik aeg on kell 16.00, lahkumise arvestuslik aeg on kell 12.00.
    Toitlustamine ettetellimisel telefonil 5624 1296.

    Suures majas
    on 12 kohta (4 kahekohalist ja 1 neljakohaline tuba). Majutus teisel korrusel, olemas voodivarustus, dušš, 3 wc-d ja kaminaruum, mida on võimalik kasutada ka seminariruumina (tahvel, grafo- ja dataprojektor, TV, DVD-mängija, teabekogu). Majas on puuküttega saun, pesemisruum ja riietusruum. Täisvarustusega köök (elektripliit, nõudepesumasin, külmkapp, mikrolaineahi, toidunõud).
    Suure maja vabade aegade vaatamine ja broneerimine on-line keskkonnas www.nordicrent.ee
    Väikeses majas on 6 kohta (3 kohalised toad). Majutus teisel korrusel, olemas voodivarustus, dušš, wc, elektriküte. Majas on kaminaruum, TV, videomakk, teabekogu, täisvarustusega köök (külmkapp, elektripliit, valamu, toidunõud).
    Väikese maja vabade aegade vaatamine ja broneerimine on-line keskkonnas www.nordicrent.ee
    Suitsusaun
    , mis asub otse järve kaldal, mahutab korraga kuni 8 inimest. Suitsusaun on kasutatav ainult broneeringu päeval üheks saunakorraks.Talvisel ajal, kui külma on üle -10 kraadi, sauna kasutada ei ole võimalik.
    Suitsusauna vabade aegade vaatamine ja broneerimine on-line keskkonnas www.nordicrent.ee
    Majade vahetus läheduses on lõkkekoht, grillimiskohad, suitsuahi, lauad-pingid, kuivkäimla, pallimänguplats.
    Sõudepaadi laenutus ainult loodusmaja klientidele. Võimalus laenutada mänge (petanque, mylkky).
    Loodusmaja mahutavuse (6 + 12 kohta) ületamise korral telkimisvõimalus, maksimaalne lubatav telkide arv kuni 5 telki. Telkimisvõimalus loodusmaja territooriumil kuulub ainult loodusmaja kasutusõiguse juurde.
      ]]>
      ]]> Ümbruskonnast leiab mitmeid huvitavaid puhkekohti ja matkahuvilistele on ette valmistatud omal käel läbimiseks järgmised matkarajad: Meenikunno matkarada, Õrsava matkarada, Lõunalaagri matkarada.
      ]]>
      ]]> ]]> ]]> Lisainfo:
      • tasulised loodusõppeprogrammid ja -matkad
      • võimalik rentida maju seminaride, nõupidamiste ja loodusteemaliste ürituste korraldamiseks
      • info Räpina-Värska ja teiste RMK puhkealade ning ümberkaudsete loodusväärtuste kohta
      Majade kasutamine
      Klientide saabumise arvestuslik aeg on kell 16.00, lahkumise arvestuslik aeg on kell 12.00.
      Väikeses majas on 6 kohta (3-kohalised toad). Majutus teisel korrusel, olemas voodivarustus, dušš, wc, elektriküte. Majas on kaminaruum, TV, videomakk, teabekogu, täisvarustusega köök (külmkapp, elektripliit, kohviautomaat, valamu, toidunõud).

      Suures majas on 12 kohta (4 kahekohalist ja 1 neljakohaline tuba). Majutus teisel korrusel, olemas voodivarustus, dušš, 3 wc-d ja kaminaruum, mida on võimalik kasutada ka seminariruumina (tahvel, grafo- ja dataprojektor, TV, DVD-mängija, WiFi, teabekogu). Majas on puuküttega saun, pesemisruum ja riietusruum. Täisvarustusega köök (elektripliit, nõudepesumasin, külmkapp, mikrolaineahi, kohviautomaat, toidunõud).

      Suitsusaun, mis asub otse järve kaldal, mahutab korraga kuni 8 inimest.

      Majade vahetus läheduses on lõkkekoht, grillimiskohad, suitsuahi, lauad-pingid, kuivkäimla, pallimänguplats.

      Paadi ja kalapüügivahendite laenutus: sõudepaat, kalapüügivarustus (õng, kast, kahv jms). Võimalus laenutada mänge (petanque, mylkky).

      Toitlustamine ettetellimisel gruppidele alates kümnest inimesest.

      Loodusmaja mahutavuse (6 + 12 kohta) ületamise korral telkimisvõimalus, maksimaalne lubatav telkide arv kuni 5 telki. Telkimisvõimalus loodusmaja territooriumil kuulub ainult loodusmaja kasutusõiguse juurde.
      ]]>
      Hinnakiri:
      • Väikese maja kasutamine kuni 6 inimesele - 115 € ööpäev
      • Suure maja kasutamine 12 inimesele - 295 € ööpäev
      • Suure maja kaminaruumi rent 8 tundi - 160 €
      • Suure maja kaminaruumi rent 8 tundi koos sauna kasutamisega 2 tundi - 190 €
      • Suitsusauna kasutamine 2 tundi - 110 €
      • Dataprojektori kasutamine - 10 € tund või 40 € päev
      • Sõudepaadi laenutus - 5 € tund või 30 € päev
      • Lemmikloom 5 € ööpäev
      • Üle loodusmaja mahutavuse loodusmajas üritusel viibimine (suur maja - kuni 8 inimest, väike maja – kuni 5 inimest) 10 € inimene
      • Üle loodusmaja mahutavuse loodusmajas lisamadratsil ööbimine koos voodipesu kasutamisega ( kuni 4 inimest)  13 € inimene

      ]]>
      <![CDATA[Valgejärve loodusõpperada (6,5 km)]]> ]]> info.viimsi@rmk.ee
      ]]>
      Objekt nr 10 puhkeala kaardil
      ]]>
      ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
      ]]>
      ]]> Järveotsa lõkkekohas.
      ]]>
      <![CDATA[Professor Eerik Kumari mälestuskivi]]> ]]> info.matsalu@rmk.ee
      ]]>
      Objekt nr 14 rahvuspargi kaardil
      ]]>
      ]]> Tähelepanu – jalgrajale minekuks tuleb avada ja kindlasti enda järel ka sulgeda elektrikarjuse värav!   ]]> siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, laane@keskkonnaamet.ee, tel. +372 472 4720.
      ]]>
      ]]> Kirbla astang on osa Siluri klindist, mis algab Lääne-Eestist ja lõpeb Gotlandi rannikul.
      ]]>
      <![CDATA[Mäekonnu vaatetorn]]> ]]> info.karula@rmk.ee
      ]]>
      Mäekonnu lõkkekoha kõrval.]]> piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (tel. +372 786 8360,louna@keskkonnaamet.ee).
      ]]>
      ]]> ]]> Karula jalgrattarajale ning läheduses kulgevale 36 km pikkusele Karula jalgsimatkarajale.
      ]]>
      <![CDATA[Kuuraniidu õpperada (1 km)]]> +372 526 1924
      ]]>
       info.soomaa@rmk.ee
      ]]>
      ]]> ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
      ]]>
      piirangutega siin.
      Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (+372 435 5610, louna@keskkonnaamet.ee).
      ]]>

      Viljandi, Suure-Jaani ja Vändra suunalt tulles sõita Kildu külast 15,6 km Soomaa rahvuspargi suunas kuni Kuuraniidu parkla ja matkaraja algust tähistava viidani. Tähelepanu – talvel ja suuremate üleujutuste aegu võib tee olla sõiduautodele halvasti läbitav. 
      ]]>
      ]]>
      <![CDATA[Võsu telkimisala]]> +372 329 5555
      ]]>
      info.oandu@rmk.ee
      info.lahemaa@rmk.ee
      ]]>
      ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
      Lõkkepuud on olemas.
      ]]>
      piirangutega. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (pohja@keskkonnaamet.ee, tel +372 325 8401). ]]> Tallinn-Narva mnt (E20) 73. km pöörata Võsu, Palmse suunas Viitna- Koljaku mnt-le ja sõita 15 km Koljakule, pöörata vasakule Rakvere-Haljala mnt. Sõita 2,5 km  ja pöörata paremale. Sealt suunab viit telkimisalale. 
      ]]>
      RMK Oandu-Aegviidu-Ikla matkateel liikujale. 
      ]]>
      ]]> Oandu-Aegviidu-Ikla matkatee.
      ]]>
      <![CDATA[Käkisilma-Vilsandi matkarada (5 km)]]> ]]> info.vilsandi@rmk.ee
      ]]>
      Objekt nr 20 puhkeala kaardil
      ]]>
      ]]> ]]> Käkisilma telkimisalal ja Vilsandi saarel Kulpri telkimisalal
      ]]>
      ]]> RMK Vilsandi rahvuspargi külastuskeskusest Loonal.
      Tutvu Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, laane@keskkonnaamet.ee, tel +372 452 7777.
      ]]>
      ]]> Matkarada läbib madalat rannikumerd, kulgedes üle laidude Vilsandi saarele. Rada ristub paatidele mõeldud veeteega, mis on raja sügavaim koht. Rajatähistused nii saartel kui meres.

      ]]>
      <![CDATA[Purskava allika lõkkekoht]]> ]]> info.elistvere@rmk.ee
      ]]>
      Objekt nr 5 kaitseala kaardil
      ]]>
      ]]> ]]> ]]> ]]> Tutvu enne loodusesse minekut
      igaüheõiguse põhimõtetega.
      ]]>
      kalastuskaardi alusel.
      Asub Endla looduskaitsealal, tutvu külastusele kehtivate piirangutega. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (louna@keskkonnaamet.ee, tel +372 662 5999).
      ]]>
      Sõita 11,8 km ja pöörata vasakule (viit "Purskav allikas"). Lõkkekoht 0,7 km kaugusel.
      ]]>
      ]]>
      <![CDATA[Pilkuse lõkkekoht]]> ]]> info.kiidjarve@rmk.ee
      ]]>
      ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
      ]]>
      piirangutega siin, vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (tel. +372 766 9290, louna@keskkonnaamet.ee)
      ]]>
      ]]> ]]>
      <![CDATA[Ööbikuoru väike matkarada (450 m)]]> ]]> info.pahni@rmk.ee
      ]]>
      ]]> ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
      ]]>
      kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (+372 786 8360, louna@keskkonnaamet.ee).
      ]]>
      2. Sõita Võrust Valga suunas (tee nr 67) 8 km ja keerata peale paremat kätt olevat suunaviita "Rõuge 8 km" vasakule. Enne Rõuget 500 m keerata vasakule (suunaviit „Rõuge Suurjärve külalistemaja 1,5 km“) ja sõita otse, kuni jõuate ristmikule, kus otse üle tee on punane telliskivimaja (koolimaja) ja paremat kätt Rõuge kooli bussipeatus. Ristmikult keerata vasakule ja pärast koolimaja kohe paremale (suunaviidad „Ööbikuorg 0,6 km“, „Plaani 11 km“, „Haanja 8 km“). Vasakule jääb Haanja looduspargi piiritähis ja surnuaed. Sõita otse edasi (tee servas on valgustatud kergliiklustee), kuni kergliiklustee lõppedes on paremat kätt Rõuge Ööbikuoru keskus ja parkla.
      ]]>
      ]]>
      <![CDATA[Kalja õpperada (1 km)]]> ]]> info.vilsandi@rmk.ee
      ]]>
      Objekt nr 34 puhkeala kaardil
      ]]>
      ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
      ]]>
      ]]> ]]>
      <![CDATA[Kõverjärve parkla]]> ]]> info.oandu@rmk.ee
      ]]>
      ]]> Nõmmeveski lõkkekoht (22 km), Võsu telkimisala (27 km) ja Oandu telkimisala (27 km).
      ]]>
      igaüheõiguse põhimõtetega.
      ]]>
      siin. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist pohja@keskkonnaamet.ee, tel +372 325 8401.
      Keelatud on mootor- ja maastikusõidukitega (sh ATV-d ja mootorsaanid) liiklemine väljaspool avalikke teid. Kaitsealal pole lubatud telkimine ja lõkke tegemine.]]>
      ]]> ]]>
      <![CDATA[Mütsiga männi lõkkekoht]]> ]]> info.elistvere@rmk.ee
      ]]>
      Objekt nr 19 puhkeala kaardil
      ]]>
      ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
      ]]>
      ]]> ]]> Tammeluha matkarada (3 km)]]>
      <![CDATA[Jussi loodusrada (8 km)]]> ]]> info.aegviidu@rmk.ee
      ]]>
      Objekt nr 13 puhkeala kaardil]]> ]]> Jussi telkimisalal.
      Tutvu enne loodusesse minekut
      igaüheõiguse põhimõtetega.
      ]]>
      siin. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (pohja@keskkonnaamet.ee, tel.+372 674 4800).
      ]]>
      ]]> Armee tegevusest tingitud korduvate põlengute tagajärjel. Rada on tähiststud kollaste värvimärkidega.
      ]]>
      <![CDATA[Saarjõe õpperada (8 km)]]> +372 526 1924
      ]]>
      info.soomaa@rmk.ee
      ]]>
      ]]> ]]> ]]> Metsavenna lõkkekohas ja Saeveski metsaonni juures.
      ]]>
      ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
      ]]>
      piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (+372 384 8688, pohja@keskkonnaamet.ee).
      ]]>
      ]]> ]]> ]]>
      <![CDATA[Soontagana telkimisala]]> ]]> info.kabli@rmk.ee
      ]]>
      ]]> ]]> metsaonn, katusealune, käimlad, vaatetorn ja väike purre
      ]]>
      ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
      ]]>
      piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (tel.+372 447 7388, laane@keskkonnaamet.ee).
      ]]>
      ]]> ]]> ]]>
      <![CDATA[Palojärve telkimisala]]> ]]> info.kiidjarve@rmk.ee
      ]]>
      ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega. Täpsemat teavet harrastuskalapüügi kohta saad siit. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamiseks tuleb esitada RMK-le taotlus. Rohkem teavet ürituste korraldamise kohta ja taotluse vormi leiad siit.
      ]]>
      piirangute ja kaitsekorralduskavaga siin. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (louna@keskkonnaamet.ee, +372 799 0900).
      ]]>
      ]]> ]]>
      <![CDATA[Uuejõe sauna lõkkekoht]]> ]]> info.nova@rmk.ee]]> Objekt nr 5 puhkeala kaardil
      ]]>
      ]]> Tutvu enne loodusesse minekut
      igaüheõiguse põhimõtetega.
      ]]>
      mitte ette nähtud kohtades on rangelt keelatud!
      ]]>
      ]]> ]]> Liivanõmme õpperajale.
      ]]>
      <![CDATA[Tõrvandu metsaõpperada (2,5 km)]]> ]]> info.pahni@rmk.ee
      ]]>
      ]]> Pähni külastuskeskuse parklasse (jälgige liiklusmärki „Parkla“).
      ]]>
      ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
      ]]>
      piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (tel. +372 786 8360, louna@keskkonnaamet.ee).
      ]]>
      ]]> ]]> Külastuskeskuse eest Pähni bussipeatuse juurest juhatab viit „Tõrvandu MÕR“ mõnisada meetrit maanteed mööda Matsi suunas ning pöörab seejärel vasakule, metsaservas kulgevale kruusateele, mida kutsutakse ka "tsihitiiks" ehk sihiteeks. Metsa kõlakodade juures suundub Tõrvandu rada vasakule, ületab Pähni oja ning naaseb mööda kruusateed Pähni paisjärve ja metsaonni kaudu külastuskeskuse juurde.
      ]]>
      <![CDATA[Kotka matkarada (6,7km)]]> ]]> info.kauksi@rmk.ee
      ]]>
      Objekt nr 7 puhkeala kaardil]]> ]]> ]]> ]]> ]]> Kotka matkarada tutvustab madal- ja siirdesood ning liivaseid vallseljakuid. Vaatamisväärsusteks on Peipsi järve taganemisel tekkinud kõrged metsased liivaseljandikud ning Rüütli raba salapärased soosaared, mis on tekkinud jääaja lõpus kuhjunud setetest. Üleminek liivaseljandikelt sooks on järsk ning selline maastikumuutus pakub matkajale meeldivat vaheldust.
      ]]>
      <![CDATA[Keila-Joa pargi loodusrada (3 km)]]> ]]> info.viimsi@rmk.ee
      ]]>
      Objekt nr 3 puhkeala kaardil
      ]]>
      ]]> Raja alguses käimla.
      ]]>
      ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
      ]]>
      ]]> 2013. aastal rekonstrueeriti pargi trepid ja rippsillad. Sellega seoses eemaldati ka sildade külge kinnitatud pulmalukud, mis soodustasid rippsildade kettide roostetamist. Kõigil soovijail oli võimalik oma lukule RMK Tallinna Teabepunkti ka järele tulla.
      2015. aastal valmis Mati Karmini südamete skluptuur, mille külge nüüd ja edaspidi pulmalukke kinnitatada saab. Osa skulptuurist on ka varem sildade küljes rippunud lukud, millele keegi järele ei tulnud.
      ]]>
      <![CDATA[Rannajõe vaatetorn]]> ]]> info.matsalu@rmk.ee]]> Objekt nr 15 rahvuspargi kaardil
      ]]>
      Laudtee alguses 1 infotahvel.
      ]]>
      igaüheõiguse põhimõtetega.
      ]]>
      siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, laane@keskkonnaamet.ee, tel. +372 472 4720.
      ]]>
      ]]> ]]> Pääsuks 6 m kõrgusel olevale vaatlustasandile tuleb läbida 3 kaldpinda, mille kalded on vahemikus 27-32%. Katusealuses puhkekohas on laudpõrand, parkimiskohas pinnasestee.

      ]]>
      <![CDATA[Plaagi lõkkekoht]]> ]]> info.karula@rmk.ee
      ]]>
      ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
      ]]>
      piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (Valga kontor tel. +372 680 7901, e-post louna@keskkonnaamet.ee).
      ]]>
      ]]> ]]> Karula pikk jalgsimatkarada.
      ]]>
      <![CDATA[Mustoja lõkkekoht]]> +372 329 5555
      ]]>
      info.oandu@rmk.ee
      info.lahemaa@rmk.ee
      ]]>
      Objekt nr 5 rahvuspargi kaardil]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
      Lõkkepuud on olemas.]]>
      piirangutega. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist  (pohja@keskkonnaamet.ee, tel +372 325 8401). ]]> ]]> ]]> ]]> Altja loodus- ja kultuurilooline rada (5 km kaugusel)
      ]]>
      <![CDATA[Vilsandi matkarada (6 km ja 8 km)]]> ]]> info.vilsandi@rmk.ee]]> Objekt nr 23 puhkeala kaardil
      ]]>
      ]]> ]]> Muuseumi külastamise soov Mändre talus kooskõlastada enne Vilsandi rahvuspargi külastuskeskuses Loonal.
      ]]>
      Kulpri telkimisalal ja Vikati lõkkekohas.
      Matkaradade alguses on 16 m kõrgune metallist vaatetorn. Reelingutega vaatlusplatvormile on lubatud korraga maksimaalselt 6 inimest. Ohutusjuhend on torni jalamil.
      ]]>
      siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, laane@keskkonnaamet.ee, tel +372 452 7777.
      ]]>
      Käkisilma-Vilsandi  matkarada pidi Vilsandile.

      Paatide tellimise kohta loe Kihelkonna valla kodulehelt http://www.kihelkonna.ee/Transpordiuhendused]]>
      ]]>
      <![CDATA[Metsanurga puhkekoht]]> ]]> info.elistvere@rmk.ee
      ]]>
      ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
      ]]>
      Telkimine ja lõkke tegemine on keelatud!

      Asub Endla looduskaitsealal, tutvu külastusele kehtivate piirangutega. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist (louna@keskkonnaamet.ee, tel +372 662 5999).

      ]]>
      ]]> ]]>
      <![CDATA[Väikse Munamäe allikas ja Kalevipoja kivi]]> ]]> info.kiidjarve@rmk.ee
      ]]>
      ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
      ]]>
      piirangutega siin, vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (tel. +372 766 9290, louna@keskkonnaamet.ee).
      ]]>
      Sõita mööda Tatra-Otepää-Sangaste mnt (tee nr 46). Otepää valgusfoori juurest sõita Sangaste suunas umbes 2,4 km. Seejärel keerata vasakule ja sõita Väikse-Munamäe suusakeskuse parklani, kuhu saab jätta auto. Edasi minna jalgsi 200 m ja keerata paremale (pruunid viidad suunavad). Seejärel minna veel 200 m, kuni paremal on näha betoontrepp, mis viibki kivi ja allika juurde.  ]]> ]]>
      <![CDATA[Härämäe matkarada (3,4 km)]]> ]]> info.pahni@rmk.ee
      ]]>
      ]]> ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega. Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodushoiuala.
      ]]>
      piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (+372 786 8360, louna@keskkonnaamet.ee).
      ]]>
      ]]> ]]>
      <![CDATA[Uuetee lõkkekoht]]> +372 676 7030
      ]]>
      info.elistvere@rmk.ee
      ]]>
      Objekt nr 22 puhkeala kaardil
      ]]>
      ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
      ]]>
      ]]> Tammeluha matkarada (3 km), Jõemõisa matkarada (0,5 km),  Kaiu rattarada (45 km)]]>
      <![CDATA[Palli õpperada (1,5 km)]]> ]]> info.ristna@rmk.ee
      ]]>
      Objekt nr 21 puhkeala kaardil]]> ]]> ]]> Palli telkimisalal
      ]]>
      ]]> ]]>
      <![CDATA[Paukjärve loodusrada (5 km)]]> ]]> info.aegviidu@rmk.ee
      ]]>
      Objekt nr 9 puhkeala kaardil]]> ]]> Paukjärve telkimisalal.
      Tutvu enne loodusesse minekut
      igaüheõiguse põhimõtetega.
      ]]>
      siin. Vajadusel  küsi lisainfot Keskkonnaametist (pohja@keskkonnaamet.ee, tel.+372 674 4800).
      ]]>
      ]]> ]]> ]]>
      <![CDATA[Sakala tee matkarada (12 km)]]> +372 526 1924
      ]]>
      info.soomaa@rmk.ee
      ]]>
      ]]> ]]> Kabelimäe lõkkekoht, Luite lõkkekoht koos telkimisvõimalusega ning Saeveski metsavahi koht Saarjõe kaldal. ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
      ]]>
      ]]> ]]> Saeveski metsaonn, kus ka halva ilma korral varju leiab. Rada võib läbida nii jalgsi kui jalgratastega. Arvestama peab aga sellega, et kui ühest otsast rada alustada, siis võiks transport raja teise otsa vastu tulla. Rajal korraldatakse erinevaid sündmusi - pikima traditsiooniga neist on märtsikuus toimuv Sakala tee matkapäev.
      ]]>
      <![CDATA[Soontagana metsaonn]]> ]]> info.kabli@rmk.ee
      ]]>
      ]]> ]]> Soontagana telkimisalal.
      ]]>
      ]]> by safesaver" href="#">palun igaüheõiguse põhimõtteid.]]> piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (tel.+372 447 7388, e-post laane@keskkonnaamet.ee).
      ]]>
      ]]>