Matkameeskond “Robur 2016”

Matka kirjeldus:

Sissejuhatus
Märkamatult on möödunud 3 aastat, aga saime jällegi oma “team”-i kokku, et võtta ette järjekordne rattasõit RMK matkatee radadel. Kuna ajaliselt soovisime (loe: lubati) kulutada 3 päeva, siis võtsime eesmärgiks läbida umbes pool Peraküla - Ahijärve rajast, et järgmine kord saaks teise poole ka 3 päevaga vallutatud.
Nagu eelmine kord, otsustasime ööbimise ette broneerida igaks õhtuks - esimene öö Kose-Uuemõisa ja teine Järva-Jaani. Kui eelmine kord tõi meile saateauto igaks õhtuks õhtusöögi ja järgmise päeva söögi ööbimispaika, siis seekord piirdusime sellise teenusega ainult esimesel õhtul. Etteruttavalt võib öelda, et rada läbis piisavalt asulaid, kus oleks saanud keha kinnitada ja vajalikku söögipoolist muretseda.
Varustus – nagu eelmine kord, olime varunud endale “camelbag”id vee jaoks; kahel rattal olid pakiraamid ja ühel lenksukott; eelmise korra kogemuse põhjal olime vahetanud oma rattasadulad, milledel oli natuke suurem toetuspind, et vähendada hõõrdumist; lisaks kasutasime rattakingasid ning “kodurahu” huvides olime GPS-i kaudu nähtavad peredele & sõpradele http://sportrec.eu/ui/#1bod94h
Söök
Kuna olime juba varem analoogse 3 päevase rattamatka juba läbinud, siis oli märksa lihtsam ka planeerida – mida/kui palju kaasa võtta.
H/S - pudru ja võileivad; L/S – pakisupp priimusel ja metsseakonserv leivaga; Õ/S – toodi saateautoga või valmistasime ise. Teepeale varusime rosinaid, mõned batoonid ja geelid, magneesium. Kui esimene päev ei tarbinud me päevas ühtegi geeli, siis viimasel päeval juba 2-3 geeli, kuna mingid varud organismis ikkagi hakkasid vähenema.
I päev
Peraküla – Kose-Uuemõisa, start 8:55, 142 km, puhas sõiduaeg 8:55 ja koos pausidega kokku 10:25.
Hommikul transporditi meid Perakülla, kes tuli Tallinnast ja kes Pärnust, aga enam vähem kell 8.00 olime kohal. Paigutasime söögi ja muud asjad sõbralikult ratastele ära, panime nimed RMK majakeses kirja ning oligi aeg teele asuda. Ilm oli super. Üleüldse võib öelda, et ilmaga meil tõesti vedas – vihma ei sadanud kordagi ja pidevalt oli tuul tagant.
Alguses tahtis rajamärgistus harjumist, esimese 10 km jooksul tekkis ikka paar küsimärki, kuhu nüüd edasi tuleb minna, aga päeva möödudes oskasime juba paremini viitasid märgata ja vajadusel aitas meid GPS, kus rada oli sisse tõmmatud. Parajalt trööstitu oli vaatepilt Rummu kandis, kus “paskaagid” oli vaevaks võtnud märgid purustada, maha tõmmata, põõsasse visata. Eelnevalt olime omavahel kokku leppinud, et järgime RMK märgistatud rattarada, mis oli meil GPS-s, isegi kui viidad suunasid matkaraja mujale. Seda juhtus eriti esimesel päeval, kuid 2. ja 3. päeval matka- ja rattarajad valdavalt kattusid.
Kodused üllatasid meid toitlustuspunktiga 50 km juures peale Padiset, kus hakkasime parasjagu maanteed ületama, kui nägime mingit isetehtud silti ja tuttavat autot seismas. Igatahes pakutav soolakurk, banaan, smuuti olid abiks küll – kiitus pakkujatele!
Tee peale jäi mitmeid asulaid, kus oleks saanud poes käia või isegi söömas (nt. Padisel, Vasalemmas, Tallinn-Pärnu mnt forell, Tõdval ja Kose-Uuemõisas), kuid meil olid söögid kaasas ja otsustasime lõuna teha 100 km-il Metsanurme lõkkeplatsil. Seejuures kohtasime seal “Kalevipoja kangelasjooksjatega”, kes olid läbimas 400 km, joostes 6 päevaga! Müts maha, 6 päeva järjest ca 65 km päevas, selle kõrval tundus meie 3 päevane rattasõit nagu hommikune jalutuskäik … Vaatamata tõsisele 6 päevasele katsumusele olid jooksjad lahked pakkuma meile nende “kokkade” tehtud lõunasööki - menüüs oli brokoli -kookosesupp ja mingi oa-sibula jms kooslus, mis meile visuaalselt jättis parajalt kahtlase mulje. Takkajärgi tuleb tunnistada, et see brokoli - kookosesupp oli päris hea, kuid igaks juhuks ajasime oma priimuse ka kuumaks, et teha pakisuppi.
Päeva lõpetasime Kose-Uuemõisas, kus oli meil ööbimine broneeritud Oxforellis. Kuna minek oli hea, siis suutsime tegelikkuses 5 km Kose-Uumõisast mööda panna, enne kui seda ise märkasime. Saime juba ka kodustelt sõnumi, kes meie liikumist GPS-il jälgisid, et oleme juba ööbimiskohast mööda kihutanud, seega panime ca 10 km endal esimeseks päevale juurde. Pesemisvõimalus oli olemas ja kuna õhtusöök oli sõber Marko poolt kohale toodud, siis sai kiiresti õhtale ja uni tuli hea.
Üldiselt kulges esimene päev korralikult kihutades, v.a raja alguses, kui tuli läbida üks liivalõik rannikul, samuti korralik “võpsik” 90-ndal kilomeetril ning mudane lõik 125 km-l, ülejäänus osas kruusa-metsa-alsfaltteed. Paras vaatamisväärsus oli Rummu karjäär oma helesinise veega ja ulmeliste kivipurumägedega.
II päev
Kose-Uuemõisa – Järva-Jaani, 122km, aeg kokku 8:30.
Äratus 7:30, hommikusöök, pakkimine ja start 8:45. Päev algas, valdavalt kulges ja lõppes ka asfaltiga, sekka mõned sirged kruusateed. Kui esimese päeva tipphetk oli Rummu karjäär, siis teisel päeval oli see meile juba eelmisest korrast tuttav Kakerdaja raba, kus sai meelde tuletada laudteel sõitmist.
Poepeatuse tegime Aegviidus (50 km) ja lõuna valmistasime Napu lõkkekohas (85 km). Jällegi oli meil tavapärane menüü – pakisupp (püree), metsseakonserv, leib, suitsuvorst, kohv. Väga ilus koht on Mägede, mis asub peale Aegviidut, kus oleks saanud ka supelda, aga lõuna tegemiseks tundus meil liiga vara. Kui 100 km oli läbitud ja olime jõudnud Mägisele, siis suunas GPS meid ühte majahoovi, kus asus silt “kuri koer”, samas RMK viidad näitasid et tuleb sealt edasi minna, aga mitte hoovi. Kuna olime kokku leppinud, et järgime sellistel puhkudel GPS-i, siis pöörasime suuna ettevaatlikult hoovi poole, olles valmis kiirendama kui mõni “tore” koer meie vastu huvi hakkab tundma. Tegelikkus koera enam polnudki, hoopis tuli meile vastu igati tore perenaine, kes sai kohe aru, milles asi ja aitas meile õige metsatuka üles leida. Tundus, et tal oli hea meel meid aidata, lisaks märkis, et RMK pole seda lõiku viimasel ajal hooldanud, mistõttu on rada võssa kasvanud. Kokkuvõttes võib öelda, et tegemist oli huvitava metsarajaga, eriti arvestades selle päeva üldist tuima kimamist. Järgmisena jõudsime Aravatele, mille läbimine osutus samuti päeva üheks tipphetkeks, tee viis läbi mägiste suusaradade ja metsalõikude. Pärast Aravetet kulges tee kuni Järva-Jaanini valdavalt asfaldil. Ööbimiskohta jõudsime juba 17:30, mis oli päeva lõpetuseks liiga vara, aga ei hakanud enam uut öömaja järgmises keskuses otsima. Otsustasime võtta rahulikult, käisime poes, valmistasime ühisköögis õhtusöögi, seejärel käisime tehisjärves suplemas ja lõpetuseks vaatasime AK ja spordiuudiseid kooki maiustades. Päeva jooksul kohtasime matkarajal kokku 12 jalgsimatkajat ja päeva lõpus ka 2 ratturit.
Rada oli kiire ja meie jaoks isegi lühike, heameelega oleks veel 2-3 tundi edasi sõitnud.
III päev
Järva-Jaani - Kaiu, 138km, aeg kokku 9 tundi, äratus 6:30 ja start 7:45.
Kuna eelmisel päeval saime kiiresti õhtule, siis otsustasime juba hommikul varakult teele asuda, et viimane päev ka ära “vormistada”. Esiteks kulges rada Tamme lõkkekohta, misjärel ületasime põllu, kus saime jalad korralikul hommikukastes märjaks teha. Edasi viis rada mööda kruusa- ja metsateid Norra, täpsemalt Norra allikateni, kus purunes ühel rattal rehv (esimene). Egas midagi muud, kui uus õhkkumm peale, 15 km sõidetud ja puruks oli juba seegi … Kuna alles oli meil kamba peale jäänud ainult üks õhkkumm, siis otsustasime teha väikese kõrvalepõike Jõgevale, kus lasime ära vahetada rehvimantli ja igaks juhuks varusime veel õhkkumme. Kuna juba Jõgevale sattusime, siis tegime kiirkorras ka lõuna kohalikus toitlustuskohas. Läks hästi, et olime nii suure keskuse läheduses ja saime probleemi kiiresti eemaldatud.
Jõgevalt viis tee Kassinurme lõkkekohani, kuid ennem tuli läbida tehniline põllulõik ja pugeda rattaga raudtee alt läbi. Iseenesest oli Kassinurme Maalinn ilus koht koos puukujuga jms. Järgime lõik oli Kassinurme – Elistevere, mis oli meie jaoks kolmanda päeva naelaks. Rada kulges kuppelmaastikul, kus olid ilusad vaated järvedele/kuplitele, kiired laskumised ja rasked tõusud. Kui Oandu - Ikla matka ajal sai ikka mitmeid vaatetorne külastatud, siis seekord nägime ja ka tutvusime lähemalt Raigastvere vaateplatvormiga, mis asus paar kilomeetrit enne Elistveret. Kui esialgselt oli meil ``matka`` lõpp planeeritud Elistveres, aga enesetunne super, kell näitas alles pealelõunat ja ka meie kodused polnud veel selleks ajaks Elisteverre jõudnud, otsustasime lisada veel 20 km ja lõpetada hoopis Kaiul. Mis mõeldud, see tehtud ja saimegi hõiskama hakata.
Kokkuvõte
Kokku näitas ratta spidomeeter 424 km, GPS 408 km, RMK ametlikku rada sai läbitud 396 km. Kokku puhas sõiduaeg 22:40, keskmine sõidukiirus 18.7 km/h. Tuleb tunnistada, et rada oli suht kerge, seega marsruudi planeerimisel alahindasime end pisut, aga nagu rahvasuu ütleb – tark ei torma.

Soovitused teistele matkajatele:

Esiteks hea seltskond, aga lisaks GPS, rattakingad ja natuke laiem sadul.

RMK kommentaar:

Aitäh, Silver, Simmo ja Kauri, et oma rattamatka meiega jagasite. Meeldivaid matkaelamusi edaspidiseks!